Õppeprogrammid

Programmi  jooksul  viiakse läbi praktiline õpperetk “Orienteerumine maastikul”.

Programm algab ühiselt õpitu lühikese kordamisega, et kontrollida, kas õpilased saavad aru, kus nad kaardil asuvad ning täpsustatakse kaardi ilmakaared. 

Väikesele õppusele järgneb õpetlik ülesanne meeskondades: joonorienteerumine. Õpilased jagatakse rühmadesse. Iga rühm saab erineva joonorienteerumise ülesande. Kõikide rühmade lõpppunkt on samas kohas.

Enne iseseisvale orienteerumisele minemist kinnistatakse teadmisi õpetlike ülesannete kaudu  (pinnavormid kaardil, reljeefi lugemine).

Programmi teises pooles toimub õpetlik ülesanne orienteerumine maastikul. Ülesanne toimub samades rühmades. Iga rühm saab kaardi punktidega, mis on vaja looduses üles leida. Igas punktis on teadmisi kinnitav ülesanne õpilastele lahendamiseks. Viimases punktis on õpilastele üllatus. Kõik rühmad liiguvad looduses iseseisvalt.

Õppeprogrammi raames vaatlevad õpilased stereomikroskoobi (binokulaar) abil erinevate taimede juuri  ja nendel elavaid mikroorganisme (mügarbakterid, mükoriisaseened). Neile tutvustatakse erinevaid taimeliike, mille juured elavad sümbioosis mikroorganismidega ning juhitakse tähelepanu, kuidas ära tunda taimejuuri, mis on kasulike mikroobidega nakatunud. Arutletakse taimede ja mikroorganismide vastastiku kasulike suhete olemusest, mõjust teineteisele ning ökosüsteemile. Praktilise töö käigus omandavad õpilased teadmisi stereomikroskoobiga töötamiseks, taimejuurtest preparaatide valmistamiseks, vaatlemisel nähtu põhjal olulisemate detailide kirjalikuks visualiseerimiseks.

Programmi käigus keskendutakse meie tavalisematele rändlindudele, omandatakse vajalikud eelteadmised lindude rände teemal: miks, millal. kuhu ja kuidas linnud rändavad. Seejärel lahendatakse väikestes gruppides ülesandeid, mille käigus uuritakse konkreetset linnuliiki puudutavaid andmeid ja püütakse leida keskkonnategureid, mis linde rändeteedel ohustada võiks. Kas ja kuidas neid ohte vähendada saaks? Programmi saab läbi viia nii õuesõppena kui ka siseruumides.

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Õpime kliimamuutustega kaasnevaid looduslikke ja sotsiaalseid protsesse mõistma ning võimestame teineteist lahenduste suunas samme astuma. Töötoas toimub süstemaatiline õpe kliimamuutuste lahti mõtestamiseks, mis ühendatakse osalejate loominguga. Väljundina valmib plakat, mis kujutab erinevaid kliimamuutuste põhjustatud looduslikke ja sotsiaalseid protsesse.

Programmis on kasutusel töötoa formaat „Kliimakollaaž“ (Climate Fresk), mille on arendanud samanimeline organisatsioon, tuginedes IPCC kliimaraportitele.