Õppeprogrammid

Programmiga antakse õpilastele teadmised inimkonna energiatootmise ajaloost ja selle mõjust Maa kliimale. Eesmärgiks on tekitada õpilastes huvi  taastuvenergia tootmise viiside ja võimaluste vastu ning soovi mõelda kaasa sobivate energialahenduste üle (nn kliimaärevus on vähenenud ja tegevus suunatud lahenduste otsimisele).

Praktikum viiakse läbi programmi pakkuja õppeklassis või konkreetse haridusasutuse klassiruumis. Õpilased jagatakse 3-4 liikmelistesse gruppidesse, grupid läbivad  kolm praktikumi:

1. Tuuleenergia praktikum - muudetakse tuulegeneraatori seadistusi ning jälgitakse mõõtmisseadmetega muutuste mõju energia tootmisele.
2. Päikeseenergia praktikum - muudetakse päikesepaneeli seadistusi ning jälgitakse mõõtmisseadmega muutuste mõju energia tootmisele.
3. Energia tootmine ja tarbimine Metsamõisas -  Puhta vee teemapargi -  energiatootmise näitel - Vaatlustulemuste kaudu analüüsivad õpilased taastuvenergia tootmist ja kasutamist ning salvestamist.

Praktikumid koosnevad ülesannetest, kus on lõimitud erinevad õppeained - bioloogia, füüsika, geograafia, keemia. Õpilased vaatlevad, koguvad andmeid, analüüsivad, teevad järeldusi ja leiavad lahendusi. Praktikumides täidetakse töölehti.

Andmete saamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse PASCO taastuvenergia mõõtekomplekte WIFI-ga ühendatult. Andurite seas on voltmeeter, ampermeeter, temperatuuri- ja valgusmõõtja, GPS tuulemõõtja  ja energia tootmise ning tarbimise rakendus  SPARKuve. 

Praktikumide läbimisel õpilane:

• On saanud teadmised kliima soojenemise põhjustest ning mõistab seoseid energiatootmise ja kliimamuutuste vahel;
• toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõjust loodusele;
• on uurinud taastuvenergia tootmise tõhusust tuule ja päikese abil ning teab läbi praktikumide nende eeliseid;
• on vaadelnud ja analüüsinud töötavat taastuvenergia rakendust SPARKuve näitel ja nimetab taastuvenergia eeliseid;
• mõtleb kaasa sobivate energialahenduste üle, tuues näiteid energiaprobleemidest, mis on seotud meie geograafilise asukohaga.
• teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist.

Külalispäev Eesti Disainikeskuses on põhjalikum sissevaade disaini mõistesse. 80% toote keskkonnamõjust määratakse disaini etapis ja sestap on oluline kestliku tuleviku mõtestamisel mõista disaini rolli toote elutsükli ringseks kujundamisel. Loengus käsitletakse disaini, ringdisaini ja ringmajanduse teemasid. Töötubades tehakse läbi toote olelusringi harjutusi. Mäng viib seiklema mööda Telliskivi Loomelinnakut ja märkama head ja jätkusuutlikku disaini.

Õpilane mõistab ringmajanduse olemust, oma tarbijavalikute mõju, näha seoseid süsteemides, (ümber)disainida tooteid ringsemaks  ja oskab luua paremaid lahendusi.

Külalistund Eesti Disainikeskuses on hea sissevise disaini mõistesse. 80% toote keskkonnamõjust määratakse disaini etapis ja sestap on oluline kestliku tuleviku mõtestamisel mõista disaini rolli toote elutsükli ringseks kujundamisel. Loengus käsitletakse disaini, ringdisaini ja ringmajanduse teemasid. Õpilane mõistab ringmajanduse olemust, oma tarbijavalikute mõju ja oskab luua paremaid lahendusi.

Programmi käigus keskendutakse meie tavalisematele rändlindudele, omandatakse vajalikud eelteadmised lindude rände teemal: miks, millal. kuhu ja kuidas linnud rändavad. Seejärel lahendatakse väikestes gruppides ülesandeid, mille käigus uuritakse konkreetset linnuliiki puudutavaid andmeid ja püütakse leida keskkonnategureid, mis linde rändeteedel ohustada võiks. Kas ja kuidas neid ohte vähendada saaks? Programmi saab läbi viia nii õuesõppena kui ka siseruumides.

Programm räägib nn riigikaitse mõjust loodusele ja looduse võimest inimtegevuse jälgi tasandada. Rohu raketibaas jäeti maha 1978.aastal. Lahkusid inimesed, kuid ehitised, kivid, betoon, raud ja asfalt jäi paigale - loodus püüab seda tagasi võita. 

Vaatleme milline on looduskeskkond 45 aastat pärast sõjaväeosade lahkumist ja kuidas mets püüab betoonist jagu saada. Enam ei ole kõrgepinge all okastraataeda ega 2 tuhandet sõdurit, kuid jäljed on kõikjal märgata.