Õppeprogrammid

Programmi käigus uuritakse jääaja mõju Eesti pinnamoe kujunemisele, tehakse vaatlusi Paunküla maastikukaitsealal, modelleeritakse pinnavorme ja korratakse raba arengulugu. Õpilased õpivad loodusteaduslikke mõisteid rakendama praktilistes olukordades.

Looduslodja retk „Universum ja meie“ on elamuslik loodusõppeprogramm, mis viib õpilased avastama universumi ehitust, päikesesüsteemi toimimist ja inimese suhet tähistaevaga. Retke jooksul otsime vastuseid küsimustele: kui suur on universum ja kui väike on meie koduplaneet? Mida näevad inimesed taevas täna ning mida märgati ja mõtestati vanasti? Kuidas on tähistaevas aidanud inimest ajaloos ning millist rolli mängib see tänapäeval. Samuti arutleme, kuidas universumi protsessid mõjutavad Maa loodust ning kuidas inimtegevus omakorda mõjutab ilmaruumi praegu ja tulevikus.
Programmi põhiosa toimub laevalaelt, kus vahetu taevavaatlus ja juhendatud arutelud aitavad õpilastel mõista tähtede, planeetide ja satelliitide liikumist ning märgata taevas toimuvaid muutusi. 

Õppeprogramm innustab kaasa mõtlema ja katsetades läbi proovima erinevaid looduse seaduspärasid. Kasutatakse LabQuesti andmekogujaid ja erinevaid andureid, millega andmeid kogudes saab uurida fotosünteesi toimumist, päikesekiirguse toimet ja tagajärgi ning mulla kvaliteeti. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel on erinev uurimisteema.

Katsete taustal arutletakse ökoloogilise tasakaalu ja loodussäästliku tarbimise teemadel. Arendatakse rühmatööd ning loovat mõtlemist. Järgneb saadud andmete töötlemine ja analüüs järelduste tegemiseks.

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega.

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel erinev uurimisteema.

Teemad: Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast? Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues? Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist? Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi?

Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.

Õuematkalt tagasi tulles analüüsitakse saadud tulemusi ning esitletakse neid teistele. Anda tuleb hinnang nii endale kui grupitööle. Programmi lõpus peaksid selguma vastused uurimisküsimustele ning selle kaudu selgub teema omandamine. Õpetaja tagasisidet küsitakse tagasisidelehe kaudu.