Õppeprogrammid

Programm toimub matkarajal matkates. Programmi jooksul toimuvad praktilised tegevused mulla ja mullaelustiku uurimiseks. Programmis arutletakse, miks on muld oluline, õpetatakse kirjeldama mullaprofiili ja määrama mullalõimist. Õpitakse määrama mulla- ja kõduelustikku. 

Kinnistatakse mõisted: mulla- ja kõduelustik, huumushorisont, mullaprofiil, mullalõimis, aineringe, mullaõhk, mulla vesi, huumus, selgrootud loomad. 

Programm toimub VVV SA radadel, kus on kopra pesakuhilad. Programmi käigus matkatakse kopraga seotud elupaikades. Matka jooksul vaadeldakse kopra elupaiku ja tegevusjälgi, lahendatakse rühmatööna ülesandeid ja mängitakse. Teemadeks on kopra eluviis, pesitsemine, toitumine, vaenlased, tegevusjäljed (pesa, toitumisjäljed, tammid jm). Vaadeldakse kopra nahka (topist), selgitatakse kopra eluviisist tulenevaid kohastumusi eluks vees: lai ja lapik saba, ujunahkadega jalad ja sugemisküünis, kopranõre vajalikkus. Matka käigus vaadeldakse ka teiste loomade tegevusjälgi looduses. Arutletakse kopra rolli üle looduses ja toiduahelas, tema suhetest inimesega. Programmi jooksul toimuvad erinevad õppetegevused ja mängud kopra eluringiga tutvumiseks.

Programm õpetab tundma metsa-, niidu ja veelinde, räägitakse, kuidas linnud kohastuvad erinevates keskkondades, kust linnud toitu otsivad ja kuidas erinevad liigid pesa teevad. Programm arendab kuulamisoskust ja liikide eristamist, õpitakse lindude iseloomustamist ja määramist. 

Õpilased saavad kasutamiseks binoklid, millega vaatlusi läbi viia. Tegevus toimub ~2 km matkana künklikul matkarajal metsas, niidul ja jõe ääres. Tehakse peatusi, kuulatakse ja määratakse kuuldud linnuhääled ja nähtud linnud.  

Õpilased näevad, mis saab papagoi nokas tühjast papptorust, ning otsustavad, millised materjalid on linnule ohutud ja millised tuleb sortida. Keskuse päris andmete põhjal arvutavad nad, kui palju jäätmeid siin aastas tekib, ja pakuvad, kuidas seda vähendada.

Õpilased ehitavad elusaid papagoisid vaadeldes suuliselt troopika metsa toiduvõrgu, leiavad selles tootjad, tarbijad ja lagundajad ning võrdlevad seda Eesti metsa kooslusega. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.