Vasaristi juga
Kauri Kivipõld

Juhendaja tutvustab päeva plaani ja teemat. Õpilased jagunevad 2-liikmelisteks gruppideks ja saavad töölehed. Töölehtedel on küsimused jugade, koskede, vee kulutava, edasikandva ja kuhjava tegevuse, kanjonorgude tekke, karstinähtuste, samuti vee kasutamise kohta elektri tootmiseks, vabrikute ja veskite veejõul tööle panemise kohta, probleemide kohta kalade kudemiskohtadesse ligipääsemisega ja liikumisega piki jõgesid, kalatreppide, tammide lammutamise, jõgede reostuse ja muu kohta. Samuti klindialuse taimestiku ja Nõmmeveski kanjonorus kasvavate kaitsealuste liikide, keskkonna kaitsmise ja säästva arengu vajalikkuse kohta. Koos täidetakse töölehti, juhendaja esitab pidevalt suunavaid lisaküsimusi ja töölehti kontrollitakse jooksvalt töö käigus. Kiiremad õigesti vastanud saavad auhindu. Küsimuste illustreerimiseks või vastuste leidmiseks vaadatakse ühiselt juhendaja poolt looduses filmitud videodest lõike, kust küsitav teema hästi välja tuleb. Programm lõppeb ühise aruteluga, mille käigus hinnatakse eesmärkide saavutamist. Kokkuvõte päevast. 

Õpipädevused:

digipädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilased oskavad juhendaja jutus ning videodes olulisi fakte tähele panna ning saada selle põhjal vastused esitatud küsimustele. Vajadusel oskavad leida vastuseid ka internetist. Õpilased tunnevad jõgede ja jugade kohta käivaid termineid, teavad, mis on karstinähtused, kuidas tekivad kanjonorud, miks on tarvis kalatreppe ja kuidas need toimivad. Õpilased teavad, kuidas inimesed on veejõudu kasutanud, kuidas töötavad vee jõudu kasutavad vabrikud. Õpilased teavad, missugust mõju keskkonnale tekitab inimtegevus veejõu kasutamisega. Õpilased teavad, missugused ohustatud taimeliigid kasvavad Nõmmeveski kanjonorus. Õpilastel tekib huvi looduse ja keskkonna vastu, tekib teadmine ressursside säästva kasutamise tähtsusest ja jätkusuutliku arengu vajalikkusest.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

II kooliaste loodusõpetus: elukeskkond Eestis - inimese mõju looduskeskkonnale, loodusliku tasakaalu olulisus ökosüsteemis, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada muutusi ökosüsteemis,  Eesti loodusvarad - taastuvenergia kasutamise võimalused, loodusvarad energiaallikana, mõistliku tarbimise vajadus; Elu mitmekesisus Maal - taimede ja loomade kohastumused; jõgi ja järv, vesi kui elukeskkond, vee kasutamine - inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärjed, loodus- ja keskkonnakaitse Eestis - keskkonnakaitse vajalikkus.

III kooliaste: loodusõpetus: elus- ja eluta looduse seosed - kohastumused keskkonnatingimustega; bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid - eri taimerühmade idseloomulik välisehitus, paljunemine, kasvukoht ja levik; ökoloogia ja keskkonnakaitse - inimtegevuse negatiivne ja positiivne mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ja võimalus lahendada keskkonnaprobleeme; geograafia: veestik - vee kulutav, edasikandev ja kuhjav tegevus erinevatel lõikudel, veekogude tähtsus looduses ja inimtegevuses, vee kasutamine. Füüsika: mehhaanika.   

Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ja põhjuslikud tagajärjed. Antud programm ühendab endas teadmisi loodusest, keskkonnast, ajaloost, tehnoloogiast, füüsikast, õpetades samal ajal ka meeskonnatööd.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilaste kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuls inimeseks, kes väärtustab keskkonnda ja jätkusuutlikkust.

Meetodid:

Aktiivõpe, arutelu, grupitöö, töölehtede täitmine.

Õppevahenditeks on töölehed, õppevahendid on juhendajal kaasas. Juhendajal on kaasas enda poolt filmitud õppevideod ja pildistatud fotod mitmete Eesti jugade ja jõgede juurest

Juhis õpetajale:

Programm toimub koolis klassiruumis. Klassis peab olema võimalus näidata videosid ja fotosid ekraanile, samuti võimalus kasutada wifit ja õpilastel võiks olla kaasas nutitelefonid, et vajadusel infot otsida. Programm toimub 2-l järjestikusel tunnil, ülejäänud koolipäeva programm ei sega.

Õpetaja roll on ruumi valik, vajaliku tehnika ülespanek ja juhendaja abistamine tehnika kasutamisel. Õpetaja võib programmi ajal olla klassiruumis, aga ei pea olema.

Turvalisus on tagatud nii nagu koolis tavapäraselt.

Tagasisidet saab õpetaja anda suuliselt, tagasiside lehte täites, kodulehel või keskkonnahariduse portaalis. Tagasiside arutatakse läbi ning selle põhjal uuendatakse programmi pidevalt.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

38

Toimumise aeg:

Talv

Hind:

150€

Lisainfo:

Ühel päeval on võimalik programmi läbi viia mitmele klassile. Programm sobib liikumispuudega õpilastele, kuna ei ole tarvis kõndida. Programmi on võimalik pakkuda ka vene keeles.

Läbiviimise koht:

Programm viiakse läbi koolis, klassiruumis. Vajalik on videode näitamise võimalus ekraanile.

Läbiviimise asukoht:

59.3270634, 26.3975384

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Kauri Kivipõld - bakalaureuse kraad Tallinna Ülikooli geoökoloogia erialalt bioloogia lisaerialaga, magistrikraad Eesti Maaülikooli maastiku kaitse ja hoolduse erialal, on seda programmi läbi viinud alates 2018 aastast.

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Seotud failid:

Videoprogramm – joad, karst ja vee jõu kasutamine.
Author:
Kauri Kivipõld
Videoprogramm joad, karst ja vee jõu kasutamine_1.pdf(420.38 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus.

Pikk kirjeldus:

Päevakava:

15 min sissejuhatav vestlus, sissejuhatus teemasse.

60 min töölehtede täitmine, videode ja fotode vaatamine, juhendaja tutvustav ja selgitav jutt, 

15 min ühine arutelu vastuste üle,

15 min lõpuring ja tagasiside.

Viimati uuendatud:

01.04.2021