Rändamine ajas – üheks päevaks talulapseks!
Päev ilma arvuti ja nutitelefonita, täis põnevaid töid ja tegemisi talutares. Soera Talumuuseumi õuel ootab lapsi päris ehtne ajamasin!
Saame teada, kuidas oli elada majas, mis oli korraga nii köök, elutuba kui ka viljakuivati ning proovime järele, milliseid toimetusi talulapsed rehielamu suitsu ja hämara valguse käes tegema pidid. Astume sisse salapärasesse suitsusauna, piilume hämarasse aita ja kuulame metsarajal, mida linnud meile sosistavad.
Lapsed saavad oma osavuse proovile panna ehtsate talutöödega, uurime ravimtaimede salajast väge ja kuidas käis koolitöö siis, kui nutiseadmeid polnudki.
Uurime välja, kuidas hiiu keel vanas talutares kõlas ja proovime ka ise mõned murdesõnad suhu saada.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus II kooliaste:
Õpilane planeerib ja teeb lihtsamaid loodusteaduslikke uuringuid (nt ravimtaimede määramine välimuse põhjal), kasutab sobivaid vahendeid ja analüüsib saadud tulemusi.
Õpilane kirjeldab praktiliste näidete varal materjalide omadusi (puit, vill, savi, metall) ning selgitab nende kasutusalasid talumajapidamises.
Õpilane selgitab lihtsamate tööriistade (vinnaga kaev, vanker, kang) tööpõhimõtet tuginedes füüsikaseadustele.
Õpilane selgitab soojusülekande protsesse (reheahi, suitsusaun) ning soojusisolatsiooni tähtsust hoonete ehituses.
Õpilane tunneb ära ja rühmitab kodukoha taime- ja loomaliike; selgitab liikidevahelisi seoseid ning inimese ja looduse vastastikust sõltuvust.
Säästev areng ja keskkonnakaitse: õpilane analüüsib inimese ja keskkonna seoseid, väärtustab elurikkust ning rakendab säästva tarbimise põhimõtteid (ressursside taaskasutus ja jäätmevaba majandamine talus).
Ajalugu:
Õpilane mõistab mineviku ja tänapäeva erinevusi, oskab kirjeldada Eesti talurahva eluolu ja kombeid enne tööstusrevolutsiooni.
Õpilane kogub teavet esemelistest allikatest (tööriistad, hooned) ja suulisest pärimusest.
Eesti keel (ja murdeõpetus):
Õpilane väärtustab kodukoha keelekasutust ja murdeid; oskab tuua näiteid hiiu keele eripäradest ning seostab murdesõnu vastavate tegevuste või esemetega.
Tehnoloogia ja käsitöö:
Õpilane rakendab praktilisi oskusi villa töötlemisel (kraasimine) ja punumisel; kasutab ohutult traditsioonilisi käsitööriistu.
Õpilane osaleb lihtsa talutoidu valmistamisel, järgides hügieeni- ja ohutusnõudeid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilane õpib märkama seoseid looduse ja inimtegevuse vahel ning väärtustama säästlikku talupojatarkust.
Kultuuriline identiteet: läbi ehedate kogemuste tekib lapsel vahetu side Eesti talukultuuri ja pärandiga.
Õpitulemused:
- selgitab lihtsamate talutööriistade (vinnaga kaev, kang, vanker) tööpõhimõtteid ja seostab neid jõu säästmisega;
- kirjeldab rehielamu ja suitsusauna ehituslikku omapära ning selgitab soojuse liikumise ja säilitamise põhimõtteid nendes hoonetes;
- tunneb ära piirkonnale omased ravim- ja toidutaimed, selgitab nende tähtsust ökosüsteemis ning teab mürgiste liikidega seotud ohtusid;
- selgitab ajaloolise talumajapidamise ringmajanduslikku olemust (ressursside taaskasutus, jäätmevaba eluviis) ning võrdleb seda tänapäevase tarbimiskultuuriga.
Õpilane oskab:
- määrab taimeliike ja objekte välistunnuste ja määrajate abil ning teeb vaatluste põhjal järeldusi taluelu ja looduse seoste kohta;
- kasutab ohutult ja sihipäraselt ajaloolisi tööriistu ning rakendab traditsioonilisi töövõtteid (nt villa töötlemine, või valmistamine, puidutööd);
- planeerib tegevusi rühmas, jagab ülesandeid ja vastutust ning kasutab kontekstis hiiukeelseid murdesõnu;
- seostab talutööde tsüklilisust aastaaegade vaheldumise ja ilmaoludega, analüüsides inimese sõltuvust loodusjõududest.
Õpilane väärtustab:
- teadvustab ennast pärandkultuuri hoidjana, väärtustades Hiiumaa traditsioone, käsitööoskusi ja hiiu keelt;
- suhtub lugupidavalt elusloodusesse ja mõistab säästliku looduskasutuse vajalikkust;
- väärtustab füüsilist pingutust ja käelist tegevust kui olulist osa inimese arengust ja enesetäiendamisest.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlemine, kuulamine, kompimine, võrdlemine, kirjeldamine, arutelu, rühmatöö.
Vahendid: IX saj alguses kasutatud tööriistad ja majapidamistarbed. Taimemäärajad ja kotikesed materjalide kogumiseks. Hiiu keele aabits ja teised hiiu keelsed raamatud, sõnakaardid, väikesed tahvlid ja kriit.
Juhis õpetajale:
Programm toimub Soera Talumuuseumis, kus tegevused sõltuvad ilmast – seetõttu on oluline õue sobiv riietus. Õpetaja ei pea programmi eelnevalt ette valmistama, küll aga ootab juhendaja temalt tuge rühmade juhtimisel, turvalisuse tagamisel ja laste juhendamisel. Pärast programmi on õpetaja tagasiside meile väga oodatud kas vahetult kohapeal või e-kirja teel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm toimub osaliselt siseruumides, osaliselt välikeskkonnas. Soera Talumuuseum tegutseb mitmes erinevas hoones. Ekspositsioonis on vanad tööriistad ja majapidamisnõud ning endise talumajapidamisega seotud esemed.
Õppeprogramm on kohaldatav kergema liikumispuudega õpilastele. Teistest erivajadustest ja -soovidest seoses programmi eesmärkide ja tegevustega palume muuseumi teavitada enne õppeprogrammi toimumist.
Õpilastel on vaja riietuda vastavalt ilmale. Kõik õppeks vajalikud vahendid on kohapeal olemas, midagi eraldi kaasa võtma ei pea. Programm ei paku toitlustust.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.9529088, 22.8360192
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
53 422 087
Programmi läbiviija:
Karin Poola, ökoloog, bioloogiaõpetaja
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus: (15 min)
Juhendajad tutvustavad ennast ja õppeprogramm algab teema ja tegevuste selgitustega Soera taluesisel õuel. Õpilastele tutvustatakse lühidalt talu ajalugu ja hooneid.
Teema arendus, õpitegevused: (65 min)
Selleks, et kõik tööd saaksid tehtud, jaguneme rühmadesse ja asume iseseisvalt tegutsema. Meie juhendajad on alati abiks, et uued oskused kiirelt käppa saaksid.
Kuna talus dikteerib elu loodus, siis täpsed tegemised selguvad kohapeal – teeme just seda, mida sel ajal kõige rohkem vaja on. Nende hulgast saab valida, millised tegemised kõige rohkem huvi pakuvad.
Tegemised taluõuel:
Saunapäev: tassime vett kooguga kaevust, kütame suitsusauna, teeme lõhnavaid saunavihtasid.
Taluõue toimetused: lapime puid, vurame ringi vähevankriga ja teeme vajalikke heinatöid, rohime ja kastame peenraid.
Looduse apteek: korjame väega ravimtaimi ja õpime tundma ka neid, mida katsudagi ei tohiks.
Toimetused talutares:
Kõht täis: valmistame koos ehedat talutoitu- keedame tuhleid, teeme mandilaga, saiapodi, silgupissi, käkisuppi, memme pannukaid jne.
Käsitöö ja koolitükid: punume paelu ja patse, kraasime pehmet villa ja kerime lõngavihust kerasid. Teeme tahvlile kriidiga rehkendusi ja loeme hiiukeelseid lugusid.
Puhtus majja: saame teada, kuidas käis pesupesemine ja tubade suurpuhastus vanal ajal.
Lapsed jagatakse rühmadesse, algab iseseisev toimetamine juhendajate abiga.
Kokkuvõte: (10 min)
Lõpetame päeva mõnusa jutuajamisega: mis oli lahe, mis oli raske ja mis oli täiesti uus? Saame teada, kas ühest päevast talulapsena piisas või jääkski päriselt talulapseks.