Metsas tutvutakse taimede ja loomade vajaduste ja seostega, korratakse eluavaldusi, mis teevad elu kestlikuks. Õpitakse mäkama ja kirjeldama ümbritsevat loodust, inimtegevuse jälgi, eristama elus ja eluta looduse osasid.
Paaristööna võrreldakse taimede erinevaid eluvorme ja rühmatöös kirjeldatakse loomade elupaiku metsas.
Praktiseeritakse loodushoidlikku liikumist metsas, mõtestatakse leitud loomade tegevusjälgi. Arutletakse erineva inimtegevuse mõju üle loodusele, mängitakse jooksumängu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, I kooliaste:
1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
Keskkond ja jätkusuutlik areng: arendada looduses viibimisel õpilase keskkonnataju kujunemist, teadvustada loodushoidliku käitumise vajalikkust metsaelustiku st teiste elusolendite vajaduste kaudu.
Õpitulemused:
- kuidas taimede ja loomade elu looduses on seotud;
- et metsloomal pole omanikku nagu koduloomal;
- et puul on omanik – riik (meie kõigi ühisvara) või eraomanik.
Õpilane oskab:
- kirjeldada loodust ja võrrelda erinevaid taimede eluvorme (puu, põõsas, rohttaim);
- selgitada toitumise, kasvamise ja paljunemise seost elu kestlikkusega;
- märgata looduses loomade tegevusjälgi (liikumise, toitumise-väljaheited);
- selgitada looduses tähtsust inimese elus.
Õpilane väärtustab:
- enda ja teiste loodushoidlikku käitumist.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: meelte kasutamine: vaatlemine, kuulamine, lõhna tajumine, kompimine, märkamine, võrdlemine, kirjeldamine, arutelu, rühmatöö, paaristöö, jooksumäng.
Vahendid: kogu klassile: söödud käbid, hirvlaste ja jänese pabulad, linnusuled, leidsarv või kolju osa. Kuni 16 looma pilti, kummikindaid (3 paari) pabulate tõstmiseks.
Juhis õpetajale:
Enne õppeprogrammi palume õpetajal õpilastele tutvustada õppeprogrammi eesmärke ja kooskõlastada juhendajaga programmi eesmärkide ja tegevuste sobivus klassile. Õppeprogrammi tegevuste ajal saab õpetaja õpilasi vajadusel toetada ja julgustada. Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel saabunud lingi kaudu ja seostab metsas kogetut õpilaste edasises õppetöös.
Õppeprogramm ei sobi liikumispuudega õpilastele, teiste erivajaduste korral on vajalik eelteave juhendajale anda.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Programmi toimumiseks lepitakse õpetajaga kokku sobiv mets kooli lähedal või mõni muu metsaga asukoht, nt matkarada (siis selgub võimalik liikumistee pikkus ja õppekeskkonna eripärad).
Õpilastel on vajalik selga panna ilmastikule vastav riietus ja looduses liikumiseks sobilikud jalanõud. Kaasa võtta vesi joogiks ja soovi korral väike eine peale õppeprogrammi söömiseks.
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 6025970
Programmi läbiviija:
Eesti Jahimeeste Seltsi poolt välja koolitatud isikud
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus: (10 min)
Juhendaja tutvustab ennast ja kaardistab eelteadmised: Mis on loodus? Kas mets on ka loodus, miks? Kes metsas elavad? Kui neile külla läheme, kuidas peaksime käituma? Miks? Lepitakse kokku koostööd ja ohutust toetavad käitumisreeglid. Juhendaja kordab üle õppeprogrammi eesmärgid, tutvustab ajakava ja peamisi tegevusi.
Teema arendus, õpitegevused: (100 min) Koos liigutakse metsa, nagu kokku lepiti. Teemapunktide sisu tehakse vastavalt kohaliku metsa oludele. Metsas liigutakse meeled avatuna, kui midagi märgatakse, tehakse peatusi.
1. Klass jagatakse võimalusel 2 väiksemaks rühmaks nii, et igal rühmal on täiskasvanud juhendaja, kes suunab arutelu ja jälgib, et iga laps saaks sõna. Kirjeldame paika, kus oleme. Mis on siin elus loodusest pärit? Eluta? Looduslik? Tehislik? Kas inimese tegevusjälgi märkate?
2. Iga rühma liikmed jagunevad paarideks, valivad ühe lähestikku asuva puu või põõsa, et võrrelda seda ühe rohttaimega. Oskavad nimetada taime osasid ja eluvorme võrrelda: tuua välja vähemalt 2 sarnasust ja 2 erinevust. Iga paar tutvustab rühmas teistele oma võrdlust. Arutletakse, miks taimed on looduses vajalikud (loomadele, sh inimestele). (20 min)
3. Töö rühmades: vaatleme ja kirjeldame: keda näed ja kuuled? Kes loomadest siin metsas võiks elada? Mida loom oma elupaigast vajab? Kus siin võiksid olla kohad, mis meeldiksid magamiskohana/peidupaigana putukatele, ämblikele, lindudele ja imetajatele. Millest koosnevad peamiselt loomade magamiskohad, seos taimedega. Vaadeldakse koos: puuvõra, puuõõs, põõsaalune, maapind samblaga, urg. Mis toitu siin leidub – mida loomad sööksid? (10 min)
4. Juhendaja näitab valiku loomade pilte kogu klassile, õpilased põhjendavad, kui kellegile ei sobi mets elukeskkonnaks. Paaristöö - iga paar saab ühe loomapildi (pildi taga info elupaiga, eluviisi, sh toidu kohta). Kõik paarid otsivad lähiümbrusest kõige sobivama paiga, mis sellele loomale sobiks. Iga paar tutvustab oma loomaja valitud paika, sh esitleb kolmelülilist toidahelat. (20 min)
5. Otsime ja mõtestame kokkulepitud alalt loomade tegevusjälgi, nt söödud käbid puu all (nii hiire kui orava poolt), hirvlaste (metskits, põder) ja jänese pabulaid, mõni linnusulg, leidsarv, kolju osa, mis on juhendaja poolt varem paigaldatud. Koos leidudega kogunetakse ringi, kus arutletakse, mis infot leiud selle metsa ja looma kohta annavad. Juhendaja suunab küsimustega, et õpilased jõuaksid ise vastusteni.
6. Kokkuvõte metsa-tegevustest: mis vajadused on taimedel ja loomadel, kuidas taimede ja loomade elu on seotud? Mis eluavaldused teevad iga taime ja looma elu kestlikuks (elupaik/magamiskoht, toitumine, kasvamine, paljunemine)? (30 min)
7. Arutelu inimtegevuste üle – mis on loodusele hea, mis mitte. Kelle oma on loodus (puud ja teised taimed, metsloomad)? Miks seda teadma peab? Miks peame loodust hoidma – miks inimene ilma looduseta elada ei saa? Milline on loodushoidlik käitumine? (10 min)
8. Metsast välja jõudes jooksumäng “Metsaelu”. (10 min)
Kokkuvõte (10 min):
Lõpuringis meenutatakse, mida koos nägime, kuulsime, katsusime, mille lõhna tundsime. Juhendaja küsib küsimusi seoses õpitulemustega, et neid veelkord teadvustada. Iga laps saab öelda, mis temale kõige rohkem metsas meeldis.