II kooliastmes õpilased oskavad määrata taimeliike, tunnevad rannalooduse eripärasid ja teavad, mis on jätkusuutlik majandamine. Õpilased väärtustavad elurikkust, ning käituvad looduses keskkonnahoidlikult. Tunnevad huvi minevikusündmuste vastu.
Programm viiakse läbi 2-liikmelistes gruppides, iga grupp saab taimede määraja, mereelustiku piltmääraja ja töölehe. Liigutakse koos juhendajaga panga peal, seejärel minnakse mööda rada alla mere äärde. Õpilased määravad panga peal taimemäärajate abil taimeliike, mere ääres mereelustiku piltmääraja abil leitud liike. Teel esitab juhendaja lisaküsimusi, Seejärel tutvume Suurupi põneva ajalooga, minnes maa-alustesse käikudesse, kus varem paiknesid suurtükid ja asub tulejuhtimistorn. Juhendaja esitab küsimusi, näitab välja prinditud fotosid ja selgitab, kes oli keiser Peeter Suur ja mis on merekindlus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga ja ainetavaheline lõiming:
II kooliastmes - loodusõpetus:
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses;
toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab
taimede ja loomade kohastumusi;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemises keskendume antud programmi raames liigirikkuse säilitamise vajadusele, säästvale suhtumisele ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamisele. Keskendume loodusteadusliku mõtteviisi kujundamisele antud valdkonnas.
Lõiming: Programmis on loodusõpetus lõimitud ajaloo, eesti keele ja kehalise kasvatusega:
Ajalugu: õpilane teab, kuidas inimkond on minevikus keskkonda mõjutanud, selgitab, miks ajaloomälestised on kultuuriloos olulised.
Eesti keel: õpilane põhjendab oma seisukohta ja aktsepteerib kaaslaste põhjendatud seisukohti; esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, avaldab viisakalt ja olukorrast lähtuvalt arvamust, sõnastab järelduse.
Kehaline kasvatus: õpilane rakendab turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid.
Käsitletavad teemad: elu mitmekesisus Maal (taimede ja loomade kohastumused), mets elukeskkonnana (Eesti metsale iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed), Läänemeri elukeskkonnana (mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemine), elukeskkond Eestis (inimese mõju looduskeskkonnale, kuidas muutused keskkonnas põhjustavad elustiku muutusi), ajalugu: nimetab ajaloolisi isikuid ja põhjendab nende olulisust kultuuriloos; toob näiteid inimtegevuse ja looduskeskkonna vastastikusest mõjust minevikus.
Programmiga kujundatakse õpilastel loodusteaduslikku maailmavaadet, arusaamist keskkonnast kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ja põhjuslikud tagajärjed. Tegemist on integreeritud programmiga, mis hõlmab loodusõpetust, ajalugu, eesti keelt, matemaatikat, kehalist kasvatust. Lisaks veel meeskonnatöö.
Õpitulemused:
Õpilastel on huvi looduse vastu ja teadusel põhinev arusaamine selle toimimisest. Nad teavad, mis on liik ja oskavad neid piltmääraja abil määrata. Saavad aru, missugust mõju inimtegevus loodusele avaldab, väärtustavad elurikkust ja kultuuripärandit.
II kooliastmes
Õpilased oskavad välimääraja abil määrata taimeliike ja tunnevad rannalooduse eripärasid. Õpilased teavad, et inimene on osa loodusest ning vajab eluks puhast keskkonda. Nad teavad, et loodusressursse on piiratud hulgal ja jätkusuutlikuks majandamiseks tuleb neid säästlikult kasutada. Õpilased väärtustavad looduskeskkonda ning käituvad looduses keskkonnahoidlikult. Õpilased teavad, mis on Peerer Suure merekindlus ja kes oli Peeter I.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Aktiivõpe: piltmäärajate kasutamine, töölehtede täitmine, grupitöö, küsimustele vastamine.
Õppevahendid: puulehtede piltmäärajad, rannaelustiku piltmäärajad, töölehed.
II kooliastmel taimede välimäärajad, rannaelustiku piltmäärajad, töölehed.
Töövahendid on juhendajal kaasas.
Juhis õpetajale:
Programmi kokkuleppimisel küsitakse õpetajalt ootusi programmi kohta, samuti õpilaste erivajaduste kohta ja lepitakse kokku, mida programmi jooksul tehakse.
Õpetajalt ootame enne programmile tulekut õpilaste informeerimist, et programm toimub vabas õhus, lapsed peaksid kandma ilmale vastavat riietust ja jalanõusid. Kui ilm on vihmane, siis vihmakeepe ja veekindlaid jalanõusid. Õpilased peaksid kaasa võtma võileivad ja joogi, on planeeritud söögipaus. Ootame, et õpetaja informeeriks õpilasi programmi päevakavast ja sisust.
Programmi ajal ootame õpetajalt täiendava turvalisuse tagamiseks liikumist koos klassiga. Programmi jälgimine annab võimaluse õues alustatuga koolis edasi minna.
Pärast programmi ootame õpetajalt tagasisidet programmi kohta, kas pärast programmi suuliselt, keskkonnahariduse portaali või meie kodulehe kaudu. Tagasiside põhjal korrigeeritakse programme pidevalt.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmile on korraga võimalik võtta 2 klassi 2 juhendajaga. Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele, sest liigutakse mööda metsaradu.
Info juhendajale: iga osaleja peaks kaasa võtma kas taskulambi või pealambi.
Programmi aja sisse on planeeritud söömispaus. Võileivad ja jook tuleb õpilastel endal kaasa võtta.
Tutvalisus. Rada on üldiselt turvaline, tähelepanu tuleb pöörata panga peal liikumisele. Täiendava turvalisuse tagamiseks liiguvad juhendaja ja õpetaja koos klassiga. Juhendaja on läbinud esmaabikoolituse ja saab vajadusel appi minna.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.3236591, 26.3699674
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 53980543
Programmi läbiviija:
Meriliis Kotkas - bakalaureuse kraad maastiku kaitse ja hoolduse erialal, magistrikraad rakendusbioloogias (Eesti Maaülikool), Kauri Kivipõld - magistrikraad Eesti Maaülikooli maastiku kaitse ja hoolduse erialal, Aigi Bremse.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi ajakava:
15 min SISSEJUHATUS: juhendaja tutvustab programmi eesmärki, päevaplaani, tegevusi ja turvalise liikumise reegleid pangal ning maa-alustes käikudes liikumiseks. Juhendaja räägib, kuidas käituda looduses nii, et me seda tahtmatult ei rikuks. Siis lepib juhendaja klassiga kokku õppepäeva reeglid. Seejärel moodustatakse 2-liikmelised töögrupid, juhendaja jagab välja taimemäärajad, töölehed ja kirjutusvahendid ning selgitab, kuidas nende abil taimeliike määratakse. Soojendusmänguga selgitatakse välja õpilaste teadmised rannalooduse kohta.
60 min ÕPPEKÄIK
Kõigepealt määravad õpilased piltmäärajate abil rannal kasvavaid taimeliike, seejärel minnakse rannale ja määratakse rannale uhutud mereelustiku liike. Juhendaja liigub õpilaste vahel ja abistab õpilasi määramise juures. Seejärel kogunetakse kokku ja arutletakse rannalooduse eripära üle ning inimtegevuse mõju üle neile kooslustele. Siis saavad õpilased rääkida, mida nad teavad säästvast majandamisest ning mismoodi õpilased keskkonnahoidlikult käituda saavad.
30 min SÖÖGIPAUS kaasa võetud võileibade söömine
30 min KÄIK PEETER SUURE MEREKINDLUSE KÄIKUDES
käime maa-alustes käikudes, räägime, mis on Peeter Suure merekindlus ja kes oli Peeter I. militaarrajatised, kas see on kultuuripärand? Ühisarutelu.
:15 min KOKKUVÕTE
õpilased räägivad, mida nad sellel õppepäeval teada said.
Juhendaja palub õpilastel rääkida õppepäeval tehtust ning kogetust. See võimaldab juhendajal aru saada, kas õpitulemused on saavutatud. Lõpuringis saab igaüks rääkida, mida uut ta õppepäeval teada sai.