Haridusprogramm „Rännak keskaega Padise kloostris. Vahast metallini“ keskendub inimese ja looduskeskkonna suhetele keskajal ning sellele, kuidas ümbritsev loodus mõjutas kloostri asukohta, igapäevaelu ja majandamist. Padise kloostri ajaloolises keskkonnas uurivad õpilased, milliseid loodusvarasid inimesed kasutasid, kuidas neid hankisid ja töötlesid ning milliseid jälgi jätab materjalide kasutamine keskkonda.
Programm koosneb kahest osast: juhendatud õpperännakust Padise kloostri varemetes ja praktilisest töötoast külastuskeskuses.
Kloostri juures vaadeldakse ümbritsevat maastikku ja ajaloolist ehitatud keskkonda. Arutletakse, kuidas mõjutasid kloostri rajamist ja toimimist looduslik asukoht, vee lähedus ning kohalike loodusvarade, näiteks paekivi kasutamise võimalused. Õpilased uurivad, kuidas sõltus kloostri igapäevaelu loodusest ning kuidas inimese tegevus omakorda ümbritsevat keskkonda kujundas.
Uurimisretkel tutvuvad õpilased eri materjalide loodusliku päritolu ja omadustega. Rühmad seostavad materjale nende saamise, töötlemise ja kasutamisega ning arutlevad, kas tegemist on taastuva või taastumatu loodusvaraga, milline võib olla selle hankimise keskkonnamõju ja kuidas saab materjali kasutamist säästlikumalt korraldada. Vaadeldakse ka ajaloolise ehitise materjale ning nende säilimist ajas.
Praktilises töötoas tutvuvad õpilased metalli kasutamisega keskaegses käsitöös ja „kaotatud vaha“ meetodil ehte valmistamise põhimõttega. Iga õpilane kavandab ja valmistab mesilasvahast ehte mudeli, millest ehtekunstnik valab hiljem metallist ehte. Töö käigus pööratakse tähelepanu materjalide päritolule, metalli tootmise keskkonnamõjule, töövahendite ohutule kasutamisele ja materjali säästlikule tarvitamisele.
Programmi jooksul võrreldakse keskaja ja tänapäeva loodusvarade kasutamist ning arutletakse materjalide elukaare, parandamise, taaskasutamise ja esemete kasutusea pikendamise võimaluste üle. Õpilased seostavad vaatluste ja uurimisülesannete põhjal saadud teadmisi oma tarbimisvalikute ning keskkonnamõjuga.
Programm toetab loodusteadusliku mõtlemise, keskkonnateadlikkuse ja ajaloolise kultuuripärandi väärtustamise kujunemist. Looduse vahetu vaatlemine, rühmas uurimine ja praktiline tegevus aitavad mõista inimese sõltuvust loodusvaradest ning vastutust nende kasutamisel.
Eelneval kokkuleppel saab programmi kohandada ka erivajadustega õppijatele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos riikliku õppekava ja ainevaldkondadega
Põhikooli riiklik õppekava
Lisa 4. Loodusained, Loodusõpetus – 2.1.2 „Õpitulemused III kooliastmes“,
Valdkonnapädevus
7) väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut, käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise;
Seos on programmi keskne. Õpilased uurivad inimese ja looduskeskkonna vastastikust mõju ning seostavad loodusvarade kasutamise materjalide elukaare ja keskkonnamõjuga. Programmis toetatakse järgmisi õpitulemusi:
2.1.3
21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust;
22) põhjendab materjalide taaskasutamise olulisust ning pakub materjalide taaskasutamise võimalusi;
Lisa 6. Sotsiaalained – ainevaldkond „Sotsiaalained“
2.2 Ajalugu
27) märkab kodukoha kultuuripärandit ja teab selle kujunemislugu, mõistab, et kultuuripärandi tähendus võib ajas muutuda;
31) selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud; 32) selgitab, kuidas tootmine, tarbimine ja inimeste elatustase on seotud loodusressursside kasutamisega.
Õpilased tutvuvad Padise tsistertslaste kloostri rolliga keskaegses ühiskonnas ning seostavad kloostri eluolu ja majandustegevuse ümbritseva looduskeskkonnaga. Ajaloolise keskkonna vaatlemine aitab mõista, kuidas loodusvarade kasutamine oli seotud keskaja inimeste igapäevaelu ja oskustega.
Lisa 7. Tehnoloogiaõpetus – ainevaldkond „Tehnoloogia“, 1.1 „Valdkonnapädevus“
Valdkonnapädevuse p 3: „kasutab materjale ja töövahendeid säästlikult ning järgib tegevuses kestliku arengu ja rohepöörde põhimõtteid“. Õpilane kavandab vahast mudeli, valib sobivad töövõtted, kasutab materjali säästlikult ning järgib töövahendite ohutu kasutamise nõudeid.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – põhikooli riikliku õppekava § 14
Programm käsitleb inimese ja looduse vastastikust mõju, loodusvarade kasutamist, materjalide päritolu ja elukaart ning tootmise ja tarbimise keskkonnamõju. Õpilased võrdlevad ajaloolist ja tänapäevast ressursikasutust ning arutlevad, kuidas vähendada materjalikulu, taaskasutada materjale ja pikendada esemete kasutusiga.
Õpitulemused:
1. analüüsib Padise kloostri näitel, kuidas loodusvarade kättesaadavus, käsitööoskused ja esemete otstarve mõjutasid keskaja inimeste elu ning kloostri majandustegevust;
2. leiab ajaloolisest keskkonnast ja juhendatud uurimisülesandest teavet ning kasutab seda põhjendatud järelduste tegemiseks;
3. võrdleb metalli ja teiste keskajal kasutatud materjalide omadusi, kasutusvõimalusi ja vastupidavust ning põhjendab materjali sobivust konkreetse eseme valmistamiseks;
4. mõistab „kaotatud vaha“ meetodil ehte valmistamise põhimõtet ning kirjeldab vahamudeli rolli valmistamisprotsessis;
5. kavandab oma ideest lähtuva ehte, ripatsi või võtmehoidja mudeli, valib selle teostamiseks sobivad töövõtted ja kasutab töövahendeid ohutult;
6. selgitab, kuidas loodusvarade hankimine, materjalide töötlemine, esemete kasutusiga ja ringlussevõtt mõjutavad keskkonda;
7. mõistab inimese sõltuvust loodusvaradest ja materjalide kasutamise keskkonnamõju;
8. väärtustab ajaloolist kultuuripärandit, käsitööoskusi, kestvaid esemeid ning säästvat ja vastutustundlikku eluviisi.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: õuesõpe, rühmatöö, kaardi kasutamine, praktiline tegevus, arutelu ja refleksioon. Meetodid toetavad õpilaste aktiivset osalemist ning võimaldavad neil ise uurida, võrrelda, katsetada ja järeldusi teha.
Kasutatavad vahendid:
• õppekäik kloostris: kloostri plaan, näituse stendid, pliiatsid, peidetavad materjalinäidised (nahk, klaas, keraamika, luu, metall, kivi, paber, vill ja tekstiil);
• praktiline töötuba: mesilasvaha, erinevad voolimistarvikud, metallist nõelad, küünal vahadetailide ühendamiseks ning vajaduse korral kaitsevahendid;
• õppevideo „Kaotatud vaha“ meetodil ehete valmistamisest.
Vahendid on nii individuaalseks kasutamiseks kui ka rühmatööks.
Juhis õpetajale:
• Enne programmis osalemist palume õpetajal õpilased õppekäiguks ette valmistada: tutvustada Padise kloostrit, programmi looduse ja inimese seoste teemat ning praktilise tegevuse iseloomu.
• Erisoovidest palume juhendajat eelnevalt teavitada (nt soov süüa koolist kaasa võetud toitu või teha pärast programmi lõket).
• Kloostri varemed asuvad välistingimustes. Palume osalejatel kanda ilmastikule vastavat riietust ja maastikul liikumiseks sobivaid jalanõusid.
• Kloostri varemetes tuleb liikuda ettevaatlikult ja järgida juhendaja ohutusjuhiseid. Sõltuvalt ilmastikuoludest võib mõnele alale ligipääs olla piiratud.
• Kui rühmas on liikumispuudega või muu erivajadusega õpilasi, palume sellest eelnevalt teada anda, et saaksime tegevusi kohandada. Liikumispuudega õpilastel on võimalik kloostris ja külastuskeskuses kasutada invatõstukit ning külastuskeskusesse pääseb kaldteed mööda.
• Programmi ajal ootame õpetajalt vajaduse korral õpilaste õppimise ja osalemise toetamist, sh erivajadustega õppijate juhendamist.
• Programmi lõpus palume õpetajal anda juhendajale õppekäigu kvaliteeti puudutavat suulist tagasisidet.
• Programmi järel soovitame koolis meenutada õpitut ning arutleda, milliseid loodusvarasid kasutatakse igapäevaelus ja kuidas neid säästlikumalt tarvitada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Õppeprogramm toimub osaliselt varemetes. Sellest tingitult tuleb rohkem tähelepanu pöörata turvalisele liikumisele. Sõltuvalt ilmastikuoludest võib mõnedesse kloostri osadesse olla piiratud ligipääs.
- Palume riietuda ilmale vastavalt.
- Haridusprogramm on kohaldatav ka erivajadustega, sh liikumispuudega õpilastele.
- Võtame vastu gruppe alates 10 õpilasest. Kui grupp on suurem kui 25 õpilast, jagatakse grupp kaheks. Üks osa grupist alustab programmi kloostrist, teine osa grupist alustab töötoaga, misjärel vahetatakse kohad. Sellisel juhul tegeleb grupiga kaks giidi/juhendajat.
- Gruppidel on võimalik nii siseruumides kui välialal kaasa võetud sööki süüa.
- Kloostri kõrval asub lõkkeplats, kus saab lõket teha.
Padisel asuvad hooldatud terviserajad, kuhu võib iseseisvalt jalutama minna.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.227477264582, 24.141874655078
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 535 23215
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi Padise kloostri töötajad Kadi Trepp (loodusteaduste bakalaureusekraad), haridusprogramme viinud läbi 5 aastat ja Piia Kärssin (ajaloo bakalaureusekraad võrdsustatud magistrikraadiga), 3. aastane õpetajakogemus põhikooliõpetajana, erinevaid töötubasid läbi viinud alates 2017. aastast.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õpperogrammi kirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS – 10 min
Külastuskeskuse ees saadakse kokku programmi juhendajatega. Tutvustatakse programmi eesmärki, tegevuste käiku ja ohutu liikumise põhimõtteid. Juhendaja suunab õpilasi mõtlema, millistest loodusvaradest sõltus kloostri igapäevaelu ning milliseid looduslikke tingimusi oli vaja kloostri rajamiseks ja toimimiseks. Sõnastatakse uurimisküsimused, millele otsitakse vastuseid õpperännaku ja töötoa jooksul.
TEGEVUSTE KÄIK
1. Kloostri asukoht ja inimese suhe loodusega – 15 min
Giid tutvustab Padise kloostri tekkelugu, tsistertslaste eluolu ja kloostri rolli keskaegses ühiskonnas. Põhirõhk on kloostri ja ümbritseva looduskeskkonna seostel. Vaadeldakse kloostri asukohta ja maastikku ning arutletakse vee läheduse, kohalike loodusvarade ja paekivi kasutamise üle. Õpilased mõtlevad, kuidas mõjutasid looduslikud tingimused ehitamist, toidu ja tarbeesemete hankimist ning kloostri majandamist. Juhendaja seostab ajaloolise keskkonna tänapäevaste küsimustega: milliseid ressursse inimene kasutab ja millised tagajärjed võivad sellel olla loodusele.
2. Uurimisretk „Looduse jäljed kloostris“ – 25 min
Õpilased töötavad kuni viieliikmelistes rühmades. Iga rühm saab kloostri plaani ja ülesande leida kokkulepitud „aare“, millega on seotud üks ajalooliselt kasutatud materjal: nahk, klaas, keraamika, luu, metall, kivi, vill, tekstiil. Materjalinäidiste ja kloostri keskkonna vaatlemise põhjal uurivad rühmad:
• millisest looduslikust toorainest materjal pärineb ning kas tegemist on taastuva või taastumatu loodusvaraga;
• millised on materjali omadused ja milleks seda kasutati;
• kuidas võidi toorainet hankida ja materjali töödelda;
• milline võis olla materjali hankimise ja töötlemise mõju looduskeskkonnale;
• kuidas saab materjali või sellest valmistatud eset säästlikumalt kasutada, parandada või taaskasutada.
Rühmad tutvustavad oma tähelepanekuid ja põhjendavad järeldusi leitud materjali, vaatluse ning juhendaja antud teabe põhjal. Juhendaja aitab eristada vahetut vaatlust ajaloolisest teabest ja oletustest. Rühmatöö arendab koostööoskust, info seostamist ja põhjendatud järelduste tegemist.
3. Iseseisev vaatlus kloostri varemetes – 10 min
Õpilased saavad aega kloostri müüride vahel iseseisvalt ringi vaadata. Seejärel suundutakse külastuskeskusesse praktilisse töötuppa.
PRAKTILINE TÖÖTUBA – 60 min
1. Sissejuhatus ja ohutusreeglid – 5 min
Juhendaja tutvustab töö eesmärki ja töövahendeid (sh puidust hambatikud, metallist nõelad, lõikurid ja muud töövahendid). Selgitatakse töövahendite ohutu kasutamise reegleid ning lepitakse kokku, kuidas hoida töökohta korras ja kasutada materjali ainult vajalikus koguses.
2. Looduslikud materjalid, metall ja „kaotatud vaha“ meetod – 15 min
Juhendaja tutvustab metalli kasutamist keskajal ning arutleb õpilastega, millistest loodusvaradest metalle saadakse ja milliseid etappe hõlmab nende kasutuselevõtt. Võrreldakse taastuva loodusvara – mesilasvaha – ja taastumatu loodusvara – metallimaagi – päritolu ning kasutamist. Käsitletakse metalli kaevandamise ja töötlemise võimalikku keskkonnamõju.
Seejärel vaadatakse õppevideot „Kaotatud vaha“ meetodil ehete valmistamisest. Video vaatamine toimub osade kaupa ja koos juhendaja selgitustega.
Õpilased jälgivad, millist rolli täidab vahamudel, kuidas materjalid ja tööetapid on omavahel seotud ning millises etapis tekib vajadus metalli järele.
3. Praktiline töötuba: vahast mudeli valmistamine – 30 min
Iga õpilane kavandab ja valmistab mesilasvahast ripatsi, võtmehoidja või ehte mudeli. Enne valmistamist valib või joonistab õpilane eseme kavandi ning mõtleb läbi, millist kuju ja suurust on võimalik olemasoleva materjaliga teostada. Juhendaja toetab vajaduse korral, kuid suunab õpilasi tegema iseseisvaid valikuid ja neid põhjendama.
Säästlikkuse põhimõtteid rakendatakse kogu töö vältel:
• kasutatakse ainult tööks vajalikku kogust vaha;
• kavandatakse ese enne materjali töötlemist, et vähendada ebaõnnestunud katsetest tekkivat kadu;
• kogutakse kasutamata jäänud materjal kokku ning võimaluse korral suunatakse see uuesti kasutusse;
• hoitakse töövahendeid ja töökohta korras, et vahendeid saaks kasutada ka järgmiste õpperühmadega.
NB! Programmi käigus valmistatakse mesilasvahast mudel, mitte ei valata sellest kohapeal metalleset. Valminud tooriku valab hiljem metallist ehtekunstnik ning valmis tooted jõuavad õpilasteni umbes kahe nädala jooksul pärast külastust.
4. Kokkuvõte ja refleksioon – 10 min
Õpilased esitlevad oma mudelit ja selgitavad, millise idee põhjal nad selle kavandasid, milliseid materjali- ja töövõttevalikuid tegid ning mida muudaksid järgmisel korral. Paaris või rühmas antakse üksteisele lühikest põhjendatud tagasisidet.
Aruteluküsimused:
• Millistest loodusvaradest valmistatakse programmis käsitletud materjale?
• Mille poolest erinevad mesilasvaha ja metall loodusliku päritolu ning taastuvuse poolest?
• Millist mõju võib avaldada metallimaagi kaevandamine ja metalli töötlemine looduskeskkonnale?
• Kuidas aitab kavandamine vähendada materjalikulu ja töö käigus tekkivaid jääke?
• Milliste valikutega saab pikendada esemete kasutusiga?
• Kuidas on inimese elu ja tegevus seotud looduskeskkonnaga nii keskajal kui ka tänapäeval?
Iga õpilane nimetab ühe programmis saadud teadmise inimese ja looduse seoste kohta ning ühe põhjendatud valiku, millega saab materjale säästlikumalt kasutada.