Iga laps saab lihtkäsiõngega kaldalt/ujumissillalt kala püüda. Lisaks püüame ja vaatleme kalade toiduks olevaid teisi vees elavaid loomi, lapsed kirjeldavad nende erinevusi. Lapsed saavad teada, et sääskede ja kiilide vastsete elukeskkond on vesi. Arutleme, millised inimtegevused võivad veeloomade elu ohustada. Iga laps saab töölehe. Tegevused toimuvad kahes rühmas, on kaks juhendajat.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Alushariduse riiklikust õppekavast lõimitakse valdkondi ja toetatakse järgmiste õpitulemuste saavutamist:
Valdkond Mina ja keskkond
11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
12) tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
15) oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate tegevustega ja olukordadega.
Valdkond Keel ja kõne
3) oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
4) oskab jutustada pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, anda edasi põhisisu ja olulised detailid ning vahendada seejuures oma ja teiste tegelaste tundeid.
Matemaatika
1) oskab määrata esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotada esemeid hulkadesse, arvestades samaaegselt kahte tunnust;.
Õpitulemused:
1. Laps teab, et
- lihtkäsiõngega võib igaüks kala püüda;
- veekogus elab palju erinevaid loomi peale kalade;
- sääskede ja kiilide vastsed elavad vees.
2. Laps oskab:
- juhendamisel lihtõngega kala püüda;
- püüda ja vaadelda vee selgrootuid neid vigastamata;
- kirjeldada veeloomade erinevusi.
3. Laps väärtustab
- kala kui tervislikku toitu
- erinevate elusolendite ja nende elutingimuste hoidmist.
- lihtkäsiõngega võib igaüks kala püüda;
- veekogus elab palju erinevaid loomi peale kalade;
- sääskede ja kiilide vastsed elavad vees.
2. Laps oskab:
- juhendamisel lihtõngega kala püüda;
- püüda ja vaadelda vee selgrootuid neid vigastamata;
- kirjeldada veeloomade erinevusi.
3. Laps väärtustab
- kala kui tervislikku toitu
- erinevate elusolendite ja nende elutingimuste hoidmist.
Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
sotsiaalsed oskused
tunnetus- ja õpioskused
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: kalapüük, kahvaga püük, rühmatöö, vaatlemine, võrdlemine, rühmitamine, kirjeldamine, küsimuste küsimine, arutelu.
Vahendid: igale lapsele 3 m lihtkäsiõng söödaga, tööleht, pliiats värvimiseks, vajadusel kilekotike kala kaasa võtmiseks.
Rühmatööks: iga 3-4 õpilase kohta ämber veega, kahv, lusikas looma tõstmiseks.
Juhis õpetajale:
Enne õppekäigule tulekut tutvustada õppeprogrammi teemat, tegevusi ja eesmärke nii lastele kui nende vanematele. Palume lastel panna jalga kummikud, selga soojad riided, vajadusel võtta kaasa peakate ja kindad, sest tuleb olla pikka aega ühe koha peal (kalapüük). Eelnevalt peab läbi mõtlema, mida tehakse püütud kaladega. Kalad võib lasta veekogusse tagasi, võtta koju kaasa, et ise ära süüa või anda lemmikloomale. Kaasa võtta joogivesi ja väike söögiamps. Õppeprogrammi ajal peaks lapsi saatma vähemalt kaks õpetajat, kes on juhendajatele abiks laste julgustamisel ja tegevuste läbiviimisel.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel saabunud lingi kaudu ja rakendab laste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös, võimalusel seostatuna Minu kala-aabitsaga (jõuavad ettetellimisel lasteaeda 2026 alguseks, igale lapsele tasuta).
Sihtrühm:
Lasteaed
Kestus:
2 h
Grupi suurus:
20
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
250€
Lisainfo:
Õppeprogrammi saab teha lasteaiale lähedal oleva veekogu ääres, kui seal on ujumissild või tugev kallas, et saaks kala püüda. Kalapüügiks seisavad lapsed kaldal/ujumissillal nii, et kahe lapse vaheline kaugus on vähemalt 2,5 m. Lapsed korraldab kokkulepitud veekogu äärde lasteaed.
Erivajaduste korral palume enne ühendust võtta, et kokku leppida võimalikud lahendused.
Õppeprogrammi juhendavad kaks juhendajat.
Programmi aja sisse on arvestatud väike söögiamps, mis tuleb endal kaasa võtta.
Õppeprogramm ei kohaldu liikumis- ja teiste erivajadustega lastele. Enne õppeprogrammi toimumist palume võtta õpetajal juhendajaga ühendust, et kooskõlastada õppeprogrammi toimumise üksikasjad.
Õppeprogrammi tegevused toetavad alates 2026. aastast lasteaedadele tasuta jagatava MINU KALA-AABITSA sisu käsitlemist.
Kui tellitakse samaks päevaks vähemalt 2 programmi, on hind a 150.-
Läbiviimise koht:
järve või jõe ääres, kus on pikk ujumissild või tugev kaldaala
Maakond:
Järvamaa
Keskus:
Otsekontakt:
looduselelahemale@gmail.com
+373 53817093
+373 53817093
Programmi läbiviija:
Maarika Männil, hariduselt bioloog (Tartu Ülikool). Kogemus: kümme aastat keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendaja, varem koolis loodusainete ja uurimistöö aluste õpetaja. Peep Männil, hariduselt TÜ bioloog – zooloog, juhendanud kalastuslaagreid ja õppepäevi üle 10 aasta. Juhendajad on seda programmi 2022 -2024 teinud lasteaedadele.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus 15 min
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke, töökorraldust ja kodukoha veekogu. Arutleme võimalike ohtude üle veekogu ääres tegutsemisel. Lepime kokku ohutu käitumise nii enda kui looduse suhtes. Grupp jagatakse kaheks rühmaks, kes teevad mõlemad tegevused kordamööda. Tegevuste vahetamisel on liikumismäng ja väike söögiamps.
Tegevused (90 min)
1. Kalapüük lihtkäsiõngega (40 min).
Juhendaja tutvustab lihtkäsiõnge osi, ohutust selle käsitsemisel ja kala kui väärtuslikku toitu. Koos minnakse veekogu äärde, kus juhendaja ja saatva õpetajaga püütakse kala. Ollakse vaikselt, jälgitakse õngekorki. Püütud kalade tunnuseid vaadeldakse, võimalusel kalad rühmitatakse, õpitakse kalade nimed. Püütud kalad kas vabastatakse vette tagasi või laps võtab oma püütud kala koju kaasa.
Tegevuse vahetamisel liikumismäng ja väike söögiamps (10 min)
2. Veeselgrootute püük, vaatlemine ja kirjeldamine (40 min).
Teine juhendaja koos teise õpetajaga õpetab lapsi kahvaga ohutult veeloomi püüdma. Erinevad loomad kogutakse väiksema rühmaga ämbris olevasse vette, et nende elutegevust jälgida -iga rühm vaatleb loomi, leiavad erinevusi ja rühmitavad tunnuste abil, võimalusel loendavad sarnased loomad. Näeme sääse ja kiili vastseid. Töölehel on sääse ja kiili eluringi joonis, kus iga laps värvib nende elukeskkonna. Arutleme, millised inimtegevused võivad veeloomade elu ohustada? Lapsed vabastavad ettevaatlikult püütud loomad nende elukeskkonda tagasi.
Kokkuvõte: 15 min
Iga laps väljendab oma kogemusi kalapüügist ja väikestest veeloomadest. Lapsed saavad küsida küsimusi.