Haridusprogrammis „Allveelaev“ uurivad õpilased, kuidas on võimalik vee all liikuda ja miks osa esemeid ujub, teised aga vajuvad põhja. Katsete abil selgitatakse, kuidas tihedus ja üleslükkejõud aitavad allveelaeval vee alla sukelduda ja taas pinnale tõusta. Lisaks uuritakse, kuidas allveelaevad on ajas muutunud ja milliseid energiaallikaid need kasutavad. Arutletakse, kuidas tehnoloogia ja inimtegevus mõjutavad merd ja keskkonda. Tunni praktilises osas tehakse viis katset, mille põhjal õpilased teevad järeldusi, mis jõud ja omadused vee all liikumist mõjutavad.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, suunates õpilasi märkama, kuidas loodusseadused ja inimeste leiutised on omavahel seotud ning kuidas teaduse ja tehnoloogia areng mõjutab keskkonda. Õpitakse tegema teadlikke ja keskkonda hoidvaid valikuid.
Seotud õppeained:
- Loodusõpetus – aine olekud ja omadused, tihedus, vee ja õhu käitumine, ujuvuse ja jõudude seosed;
- Tehnoloogiaõpetus – leiutamine, mudelite ja töövõtete kavandamine, materjalide mõistlik kasutamine;
- Ajalugu – Noblessneri tehase ja Eesti leiutustraditsioonide tundmaõppimine;
- Kunst – vaatlus- ja kujundusoskuse arendamine, allveelaeva kuju ja ehituse visuaalne mõtestamine.
Õpitulemused:
- selgitab, miks osa esemeid ujub ja osa vajub vee alla;
- katsetab ja järeldab, kuidas aine tihedus mõjutab esemete liikumist vees;
- kirjeldab, kuidas allveelaev muudab oma ujuvust vee all;
- arutleb, kuidas leiutised ja energiaallikate kasutamine mõjutab loodust ja keskkonda.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: uurimusõpe, rühmatöö, vaatlus, katsetamine, arutelu.
Vahendid: mõõtesilindrid, vedelikud (õli, vesi, siirup, seep), mandariinid, munad, sool, katseklaasid, toiduvärv, töölehed.
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
Soovitame õpetajal õpilastega arutada, miks mõned asjad vee peal ujuvad ja teised vajuvad põhja. Programm toimub siseruumis ja osaliselt katselabori meetodi vormis, seega ei ole vaja spetsiaalset varustust. Õpilased peaksid teadma, et katsed tehakse ohutult ja õpetaja roll on toetada rühmatööd ning jälgida, et kõik osalevad aktiivselt.
Peale programmi:
Koolis saab õpetaja teemat laiendada, uurides vee ja õhu omadusi ning seda, kuidas loodus mõjutab inimeste leiutisi. Õpilased võivad koostada lihtsa joonise või mudeli, mis näitab, kuidas allveelaev vee alla liigub ja jälle pinnale tõuseb. Samuti võib arutleda, kuidas tänapäeva tehnoloogia ja energiaallikad (nt elekter, diisel, tuumajõud) mõjutavad keskkonda ning milliseid keskkonnasõbralikumaid lahendusi võiks tulevikus kasutada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Õppeprogramm toimub vaid ettetellimisel T-R (E kokkuleppel).
- Programmi algusajad: 9:30; 11:30; 13:30 (erisoovid kokkuleppel).
- Hind: 11 €/õpilane (9€/erivajadusega õpilane).
- Programmid toimuvad eesti, inglise ja vene keeles.
- Ühe grupi suurus on max 30 õpilast. Minimaalne grupi suurus on 10 õpilast.
Pane tähele! Kui tunnis osalev grupp on väiksem kui 10 osalejat, rakendub hind 10 õpilase eest. - Programm sisaldab kõikide eksponaatide külastust. Planeeri õppeprogrammile lisaks vähemalt tund aega, mille jooksul saavad õpilased avastada VR-maailma ja 19. sajandi leiutisi.
- Palun saabuda keskusesse mitte rohkem kui 15 minutit enne tunni algust.
- Ligipääs ratastooliga on tagatud, majas on lift ja kaldteed.
Saatjad:
- Iga 10 õpilase kohta 1 saatja tasuta.
- Erivajadusega õpilaste grupi puhul on kõik tugiisikud tasuta.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.451845754892, 24.73034799099
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 627 6660
Programmi läbiviija:
PROTO avastustehase haridusprogrammide juhendajad. Täpsem info dokumendis.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Lisatud PDF sisaldab programmi üksikasjalikku ajakava, katsete ja tegevuste kirjeldusi, kasutatavaid vahendeid.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1) Sissejuhatus (10–15 min)
Juhendaja tervitab rühma ja tutvustab programmi eesmärki – uurime, kuidas allveelaev saab vee alla sukelduda ja taas pinnale tõusta. Räägitakse lühidalt Noblessneri ajaloost ja sellest, et just siin ehitati üle saja aasta tagasi esimesed Eesti allveelaevad. Lapsed arutlevad, miks inimesed tahtsid vee alla minna – kas uudishimust, teaduse nimel või aardeid otsima. Ühise mõtteharjutusena arutatakse: mis peab juhtuma, et asi, mis praegu ujub, hakkaks vajuma? See loob silla füüsikaliste mõistete juurde.
2) Teemaarendus I – allveelaevade areng ja tööpõhimõte (25 min)
Slaidide ja piltide abil uuritakse, kuidas allveelaevad on aja jooksul arenenud, alates esimestest puidust katsetustest kuni tänapäevaste elektriliste ja tuumajõul töötavate masinateni. Tutvustatakse Ottomar Gerni esimest allveelaeva ja Noblessneri tehase lugu, sidudes teema Eesti ajalooga. Ühiselt selgitatakse, kuidas allveelaev töötab:
- ballastipaagid ja nende roll vee sisse ja välja juhtimisel,
- õhu ja vee tiheduse erinevus ning selle mõju ujuvusele,
- miks laeva kuju ja materjal on tähtsad veealuses liikumises.
Õpilased saavad maketi või mudeli abil jälgida, kuidas ballastipaagi täitmine muudab allveelaeva asendit ja ujuvust.
3) Teemaarendus II – katsed ja uurimine (30–35 min)
Õpilased jagunevad väikestesse rühmadesse ja liiguvad katselabori meetodil viie tööjaama vahel. Igas jaamas tehakse üks lihtne katse, mille abil uuritakse, miks mõni ese ujub, mõni vajub ja mõni hõljub. Katsed:
- Vedelikud ja liikumine – uuritakse, miks kuulike liigub mõnes vedelikus kiiremini ja mõnes aeglasemalt.
- Mandariin ja ujuvus – vaadeldakse, miks koorega mandariin ujub, aga kooritud vajub põhja.
- Õhupallid ja tihedus – võrreldakse, miks suhkruga jook teeb palli raskemaks ja suhkruvaba kergemaks.
- Muna ja sool – uuritakse, kuidas soola lisamine muudab vee tihedust ja paneb muna hõljuma.
- Kihilised vedelikud – tehakse värviline kihtkatse (siirup, õli, vesi), et näha, kuidas raskemad ained vajuvad alla ja kergemad jäävad peale.
Õpilased täidavad töölehte ja teevad järeldusi. Ühiselt arutletakse, kuidas üleslükkejõud seletavad nende katsete tulemusi.
4) Refleksioon ja kokkuvõte (10–15 min)
Tunni lõpus võetakse ühiselt kokku, mida uut õpiti vee, õhu ja tiheduse kohta.
Rühmad jagavad, milline katse neile kõige paremini selgitas, miks midagi ujub või vajub. Arutletakse, kuidas inimesed saavad looduse toimimist jälgides ehitada keskkonnasõbralikumaid laevu ja masinaid, mis kasutavad energiat targalt ja säästlikult.