Õppeprogrammis saavad õpilastest asustamata saare elanikud, kelle ülesanne on välja mõelda, kuidas oma kogukond ära toita. Uurime erinevaid mullaproove, otsime seoseid mulla omaduste, taimede kasvutingimuste ja saagikuse vahel ning otsustame, milliseid toidutaimi oma elupaigas kasvatada, et saak oleks võimalikult hea.
Maaelu Uudishimukeskuse (MUHK) uuel püsinäitusel „Milleks mulle muld?!“ tutvume mullaelustiku, toidu tootmise, ajalooliste ja moodsate põllutööriistade ning tehnikatega kuuselatv-äkkest droonideni. Programmi lõpetab ühine toiduvalmistamine muuseumi leivatares.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus
19) iseloomustab katsete põhjal vee, õhu ja mulla koostist ning omadusi; seostab need looduses toimuvate protsessidega;
29) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove ning nimetab mulla koostisosi; selgitab mulla kujunemist ja selle tähtsust looduses;
30) toob näiteid põllukultuuride saagikust mõjutavate tegurite, muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta.
Ajalugu
14) toob näiteid, kuidas ühiskonna ja elukeskkonna areng mõjutavad inimeste igapäevaelu;
21) toob näiteid inimtegevuse ja looduskeskkonna vastastikusest mõjust minevikus.
Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus
1) tunneb erinevaid tööks sobilikke materjale, sh toiduaineid ja nende omadusi;
2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt töövahendeid, töötlusviise ning materjale;
Õpitulemused:
· mõistab seoseid mulla omaduste ja taimede kohastumuste vahel,
. saab aru mulla tähtsusest elukeskkonnana ja aineringe osana;
· oskab nimetada olulisemaid põllutööriistu.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- praktikum, vaatlus, arutelu, rühmatöö, probleemõpe.
Vahendid:
- mullaproovid topsides (5-6 erinevat mulda, igale grupile üks proov),
- elupaikade kirjelduse kaardid ja kuue taime infokaardid (igale rühmale üks komplekt)
- keeduklaasid, salvrätikud, veetopsid, segamispulgad (igale rühmale üks komplekt)
- näitusel eksponaadid (põllutööriistad, õppemängud, infotahvlid), töölehed (iga rühma peale üks)
- leivatares lõikelauad, kausid. taldrikud, söögiriistad, toiduained (iga rühma peale üks komplekt).
Juhis õpetajale:
Broneeringut tehes palume eelnevalt muuseumi haridusjuhile teada anda, mis klassiga on tegu, kui suur on grupp ning kas klassis on erivajadusega õpilasi (füüsilised või vaimsed erivajadused, teise emakeelega õpilased vms).
Eelnevad ettevalmistused ega lisavarustus pole vajalikud, kuid soovituslikult on õpetaja on eelnevalt õpilastele lühidalt tutvustanud õppeprogrammi eesmärki ja sisu.
Õppeprogrammi ajal ootame, et klassiga kaasas olevad õpetajad suunavad õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja käituma headele tavadele vastavalt.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet nende meilile saadetava küsimustiku lingi abil. Tagasisidet kasutame oma õppeprogrammide ja muuseumipedagoogide töö parendamisel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi hind 204 eurot on 24 õpilase kohta. Hinda arvutame õpilase põhiselt 8,5€ õpilane.
Grupi kohta (kuni 24 õpilast) kaks saatjat tasuta.
Võimalik on vastu võtta 2 gruppi korraga ning tundi läbi viia paralleelselt samal ajal.
Erivajadustega õpilaste puhul on vajalik eelnev konsultatsioon. Meie muuseumis pääseb ratastooliga leivatarre ja MUHK näitusele/õppeklassi. Vahetusjalatsid ei ole vajalikud.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.317251836825, 26.721501946449
Maakond:
Otsekontakt:
53737124
Programmi läbiviija:
Indrik Unt, (agronoomia, EPA, juhendaja alates aastast 2021), Joan Jürgens (semiootika ja kultuuriteooria BSc, TÜ; etnoloogia ja folkloristika MSc; juhendaja alates 2026), Tiina Idvandi (juhendaja alates 2009).
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
I OSA - ÕPPEKLASSIS (45 min)
Teema: Mulla omaduste määramine
Tegevused:
- Õppemäng “Näljane saar”. Õpilased jagunevad gruppidesse (3-5 õpilast grupis) ning mängivad läbi üksiku saare asustamise. Iga grupp saab erineva elupaiga foto ja infokaardi (mets, tasandik, rabaserv, nõmm jt) ning vastava profiiliga sobiva mullaproovi.
- Arutelu, millest muld koosneb, kuidas see tekib, millest sõltuvad mulla omadused ning kuidas huumuse-, õhu- ja veesisaldus on seotud taimede kohastumustega kindlates elupaikades.
- Demokatse mulla veesisalduse kohta: õpilased valavad vett läbi plastpudelitesse paigutatud erinevate materjalide (muld, savi, liiv, kivid, turvas) ning vaatlevad, kuidas mulla osakeste suurus mõjutab vee liikumise kiirust.
- Õpilaste grupid analüüsivad oma mullaproove: määratakse lõimis, ligikaudne õhu-, vee- ja huumusesisaldus.
- Arutelu, millised taimed võiksid antud elupaikades ja mullas hästi kasvada.
- Iga grupp saab kuus taimekaarti, kus on kirjas antud taimede omadused ja vajadused. Iga grupp peab oma elupaiga kirjeldusele ning mullaproovi analüüsile toetudes valima välja kaks taime, mida kasvatada ning põhjendama oma valikut.
- Arutelu taimede kohastumuste ja saagikuse seostest elupaiga, mulla omaduste ning ilmastikutingimustega. Ühiselt leitakse tegurid, mis mulla tervist ja saagikust mõjutavad (maaharimisviisid, mulla elurikkus, väetamine jne).
- Kokkuvõte: iga grupp toob välja, mida uut teada saadi ning millest sõltub mulla viljakus.
II OSA - MUHKi PÜSINÄITUSEL (20 min)
Teema: Mulla elustik ja põllumajandus
Tegevused:
- Õpilased lahendavad gruppides (3-5 õpilast) näituse valitud eksponaatide juures ülesandeid, mille sisuks on tutvumine mulla elustiku ja seda mõjutavate teguritega ning erinevate põllumajandusmeetodite ja -tööriistadega.
- Mullas toimuva elu ja aineringe teemalise lühivideo vaatamine.
- Kokkuvõte: ülesannete refleksioon ning arutelu, miks on muld inimesele ja kõigele elavale tähtis ning kuidas on võimalik mulla tervist säilitada - parandada.
III OSA - LEIVATARES (25 min)
Teema: Mullast kasvab toit
Tegevused:
- Käitumis- ja ohutusreeglite tutvustamine, noa ja teiste lõikeriistade õigete kasutusvõtete ettenäitamine.
- Eine valmistamine. Õpilased jagunevad gruppidesse (3-5 õpilast grupis) ning valmistavad kodumaistest toiduainetest tervisliku vahepala (smuuti, võileib jt).
- Ühine söömine.
- Kokkuvõte: arutelu, kuidas iga kasutatud toiduaine teekond algab mullast.