Programm “Mõisalaste mängud looduses” viiakse läbi Luke mõisapargis. Programmi eesmärgiks on panna lapsi mõtlema säästvale tarbimisele ja eluviisile. Koos looduse vaatlemisega saavad lapsed teada, milliseid mänge mängiti mõisas 100 aastat tagasi. Lapsed saavad teada, mis on taaskasutus ja millised on looduslikud materjalid. Programmi jooksul valmistavad lapsed endale ühe vana-aja mänguasja. Mõisapargis liikudes mängivad lapsed vanu mänge ("Taevaredel", "Mõisahärra käskis", "Pakumäng", "Päikesekonserv") ning arutatakse säästvast eluviisist ja säästvast tarbimisest. Eraldi käsitletakse mänge, mida mängisid lapsed vanasti pimedal ajal (varjuteater, mõistatused, vanasõnad). Programm lõpeb lõpuringis.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist I kooliastmes:
Loodusõpetus: 4) teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ning teeb nende põhjal järeldusi; iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava riietuse; 5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus; 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid; 19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, eesti keel (suuline väljendusoskus), liikumisõpetus (liikumine looduses), matemaatika (taevaredel, punktide liitmine).
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Looduses viibimine aitab kujundada lugupidavat ja vastutustundlikku suhtumist loodusesse. Õpilane mõistab loodust kui terviksüsteemi, ühiselt õpetlikke tegevusi tehes ja loodust vaadeldes õpib õpilane hoolima elusolenditest ja tegutsema säästvalt ja vastutustundlikult. Õpilane väärtustab teadmist, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt.
Õpitulemused:
mis on liisusalm;
millistest materjalidest tehti vanasti mänguasju ja oskab tuua näiteid;
mis on taaskasutus;
milliseid mänge mängisid lapsed umbes 100 aastat tagasi.
Õpilane oskab:
jälgida looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi;
arve liita ja järjestada;
arutleda, millised mängud on säästlikematest materjalidest;
esineda ja vestlust juhtida;
valida ilmale vastava riietuse.
Õpilane väärtustab:
loodust enda ümber;
mõisapargi elurikkust ja maastiku mitmekesisust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: õppemängud ("Sulemäng", "Taevaredel", "Päikesekonserv"), aktiivtegevused (mänguasja valmistamine, käimise pakud, varjuteater). "Sulemäng", "Päikesekonserv", puidust mänguasja valmistamine - vahetu kontakt loodusega, looduse vaatlemine ja võrdlemine, kirjeldamine, tunnetamine. Grupitöö ("Päikesekonserv", "Taevaredel", "Käimise pakud"). Praktiline õpperetk (avastusõpe). Programmi koostamisel on lähtutud teaduspõhisest lähenemisest.
Vajalikud vahendid:
Milliste mänguasjadega mängisid lapsed sajand tagasi. – lamineeritud pildid mänguasjadest klassile tutvustamiseks.
Valmistame endale mänguasja: puulaevade männipuust toorikud, kaminatikud, puulehed (lapsed korjavad väljast); luga ja hambatikud - igale õpilasele.
Pakud ja kargud kahele rühmale.
Taevaredelid ja redeli nupud (3 komplekti), igale rühmale.
Varjuetendused – lina, taskulamp (juhendajale), lamineeritud varjuetenduse kaardid: loomad varjul - igale õpilasele.
Liisusalmid - lamineeritud liisusalmid kasutamiseks vajadusel juhendajale ja õpilastele.
Mõistatused – lamineeritud mõistatused kasutamiseks vajadusel juhendajale ja õpilastele.
Keeruga küsimused – lamineeritud küsimused kasutamiseks vajadusel juhendajale ja õpilastele.
Päikesekonserv – 4 suletava kaanega topsi ja sisu topsidesse. Küsimused ümbritseva looduse kohta. Igale rühmale.
Pliiats ja paber - päikesekonservi ülesande lahendamiseks. Igale rühmale.
Suled, igale rühmale + väike varu.
Juhis õpetajale:
Programm toimub õues, palume lapsed riietada vastavalt ilmale ja panna jalga ilmale vastavad jalanõud. Meisterdamise ajal kasutame tegevuste läbiviimiseks kütteta kultuuriaita. Talvisel perioodil toimub programmi meisterdamise osa Luke mõisa rekonstrueeritud käsitöökojas.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Ligipääs ratastooliga olemas, kuid vajalik täiskasvanu abi. Sobib kõigile erivajadustega lastele, kuid erivajadustega lastest palume meid ette teavitada. Juhendajad ootavad teid parklas.
Palume õpetajal vajadusel erivajadusega õpilast abistada. Programmi erisust arvestades saame korraga vastu võtta ühe rühma.
Kui klassiga soovitakse pidada piknikku, siis palume seda teha enne või pärast õppeprogrammi.
Luke mõisapark on kompaktne ja turvaline paik programmi läbiviimiseks.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Kuni 15 lastega klassile on hind 180 eurot.
Korraga saame vastu võtta ühe rühma.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.246033687737, 26.575082025684
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
55689096, 5088359
Programmi läbiviija:
- Gaili Kangur. Tartu Ülikool, õigusteaduste bakalaurus, oma loodusteadmised on ta saanud kaasa kodust. Gaili on kannatlik ja suudab lapsi ennast kuulama panna ja aktiivselt tegutsema. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2018.
Külli Kevväi. Keskharidus (lõpetamata kõrgharidus). Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Juhendajad tunnevad hästi Luke mõisaparki.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava.
Sissejuhatus. 5 minutit.
Programm on välja töötatud läbiviimiseks Luke mõisapargis. Luke mõisakompleksi ajalooline ja kultuuriline eripära toetab programmi tegevusi. Juhendaja tutvustab end, õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.
I Tegevused kultuuriaidas/käsitöökojas. 30 minutit.
Milliste mänguasjadega mängisid lapsed 100 aastat tagasi . Juhendaja räägib mänguasjadest, mis olid kasutusel sajand tagasi. Millised mänguasjad olid mõisalastel ja millised mõisa teistel lastel. Lastele näidatakse vanade mänguasjade pilte. Juhendaja arutleb lastega vana aja mängude kohta. Seletab, et vanasti ei olnud televiisoreid ja arvuteid ning lapsed mängisid palju rohkem vabas õhus ning valmistasid tihti mänguasju endale ise. Juhendaja arutleb lastega, millest vanasti mänguasju tehti? Lapsed saavad arvata ja välja pakkuda erinevad materjalid (portselan, savi, riie, paber, vill, nahk, puu, kips). 10 minutit.
Valmistame endale mänguasja.
Poisid valmistavad endale männipuu koorest paadi. Tüdrukud kõrkjast või loast pardi (vahetu kontakt loodusega). Koos arutatakse, millise taime materjalist meisterdamised tehakse. 15 minutit.
II Matk koos mängudega mõisapargis 40 minutit
Mängude ja gruppide juhid valitakse liisusalmidega:
"Sulemäng" – Õpilased vaatlevad ja katsuvad sulge, arvavad, kelle sulega on tegemist (Vahetu kontakt loodusega). Moodustatakse 4 (3) võistkonda. Võistkonnas peab olema võrdne arv lapsi. Võistkond pannakse ühise joone taha. Iga võistkonna liige puhub sulge nii kaugele, kui saab. Võidab võistkond, kes jõudis kõige kaugemale. 10 minutit.
"Kargud ja Käimise pakud". Juhendaja tutvustab vana aja mänge: karke ja käimise pakke (puidust, käsitsi valmistatud). Seejärel saavad kõik õpilased proovida karkudega ja käimiste pakkudega käimist. Kõik saavad proovida. Moodustatakse 2 gruppi ja tehakse teatevõistlus kõrgemate käimispakkudega. 15 minutit.
"Taevaredel". Lapsed jagatakse kolme rühma (3 taevaredelit). Mängitakse väga vana mängu – taevaredel. Juhendaja selgitab lastele mängu põhimõtet. Võidab see võistkond, kes jõuab kõige kiiremini redeli tippu. Vahetu kontakt loodusega - taevaredeli "hargist" nupud. 15 minutit
III Pimeda aja mängud kultuuriaidas. 40 minutit.
Juhendaja arutleb koos lastega, mida mängiti vanasti pimedal ajal? Muinasjutud, varjuetendused, mõistatused, vanasõnad, liisusalmid, keeruga küsimused, seapõie pall hernestega, peitmise mäng, pimesikk. Lapsed toovad juhendaja abiga näiteid mõistatustest, vanasõnadest ja keeruga küsimustest. 10 minutit.
Varjuteater – Juhendaja tutvustab varjuteatri ajalugu. Kõik õpilased tõmbavad endale varjuteatri kaardi (koer, kits jne). Iga õpilane mängib varjuteatris kõigepealt oma kaardi, teised arvavad, millise loomaga on tegemist küsimuse esitamise kaudu. (kas sellel loomal on sarved?). Seejärel tehakse väiksed meeskonnad, kes mängivad koos väikese varjuteatri etenduse. 20 minutit.
Õpetlik mäng "Päikesekonserv". Viimase aktiivse tegevuse käigus lähevad õpilased otsima „Päikesekonservi“ (3 gruppi) - Iga grupp, saab vihje, kust ta leiab päikesekonservi ning asub seda siis otsima. Päikesekonservi üles leides lahendatakse kõigepealt korvis olevad küsimused ja ülesanded, milleks tuleb vaadelda läheduses olevaid taimi ja luua seos õige aastaajaga, tuuakse seejärel korv juhendaja kätte, kellega lapsed arutlevad, mis kellegi konservis oli ja mida lapsed neid süües saavad. Arutletakse: Kuidas saavad loomad ja taimed veel energiat? Kontrollitakse koos küsimuste vastused. 20 minutit.
Kokkuvõte. 5 minutit.
Lapsed meenutavad, mis neile tänases programmis kõige enam meelde jäi. Iga laps saab öelda. Õpetajatel palume täita õppeprogrammi tagasisideleht. 5 minutit.