
Õpitulemused:
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Programmi käigus käsitletakse lühidalt Eesti maavarade, eriti põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonna-alaseid probleeme, tulemusena suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja arusaamine varude säästvast kasutamisest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1.6.16. Eesti loodusvarad
Õpitulemused
Õpilane:
2) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast.
Õppesisu
Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine
Mõisted: setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
1) setete ja kivimite kirjeldamine ning võrdlemine.
2.3.4.2. Geoloogia
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab jooniste järgi Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimaluste kohta;
2) iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja ivimite teket ning muutumist;
5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket;
6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt
7) mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.
Õppesisu
Maa siseehitus. Laamad ja laamade liikumine. Vulkaaniline tegevus. Kivimid ja nende teke.
Põhimõisted: maakoor, vahevöö, tuum, mandriline ja ookeaniline maakoor, laam, kurrutus, magma, murenemine, murendmaterjal, sete, settekivim, tardkivim.
Meetodid:
Vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte.
Juhis õpetajale:
Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.
Sihtgrupp:
Kestus:
Grupi suurus:
Lisainfo:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
737 6076
Keel:
Seotud failid:
Pikk kirjeldus:
Õppeprogrammi eesmärk
Tutvustada lühidalt, mis on mineraal, mis on kivim ja nende määramistunnuseid, õppida praktiliselt tundma mõningaid mineraale, kivimeid ja setteid.
Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused
1.Sissejuhatus programmi, töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine. Tutvustatakse töökorraldust, reegelid ja ajakava.
2. Mineraalide, kivimite, setete ja nende tunnustega tutvumine.
Juhendaja tutvustab mineraale, kivimeid ja setteid ning nende määramistunnuseid.
Õppekogus olevate mineraalide ja kivimite vaatamine binokulaarmikroskoobiga ja nende määramistunnuste õppimine. Õpilased saavad ka vastava abimaterjali. Tutvustatakse püriiti, kaltsiiti, dolomiiti, kvartsi, malahhiiti, galeniiti, hematiiti, lubjakivi, põlevkivi, graniiti, kilta, savi jt mineraale ning kivimeid.
3. Ülesannete täitmine töölehega. Töölehtede täitmist alustatakse õppeklassis ja töö jätkub loodusmuuseumis geoloogia püsinäitusel. Töölehti täidetakse individuaalselt, igaühel on oma tööleht. Eesti mineraalide ja kivimitega tutvumisel ja töölehtede küsimustele vastuste leidmisel aitab juhendaja. Töölehe ülesannetena vaadeldakse mineraalide omadusi (värv ja kuju), muuseumi püsinäitusel otsitakse Eesti mineraale ja vastatakse teistele küsimustele. Töölehe küsimustele saab vastuseid nii õppimise käigus, õpilastele jagatud abimaterjalist kui ka muusemi vitriinidest. Töölehe küsimuste vastused aitavad kinnistada õpitut.
4. Kokkuvõte. Programmi lõpus vaadatakse üle, korratakse ja arutatakse töölehtede vastuseid koos õpilastega.