Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja seda ümbritsevatele lammialadele on Valgejärve loodusrajal esindatud Eestis leiduvatest metsatüüpidest valdav enamus. Matkaraja erinevates kasvutingimustes kasvavates metsatüüpides on selgelt eristatavad metsarinded ning leidub iseloomulikke taimeliike ja samblikke. Programmi kestel võrreldakse metsatüüpides esinevaid pinnavorme ja seal kasvavate taimede kasvutingimusi. Täidetakse tööleht ja mõistatustega taimede bingo.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava ja ainevaldkond loodusained.
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (soo, metsa) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast
aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest; (eristama metsatüüpe ning aru saama metsa majandamise mõjust metsa kooslustele)
Õppekäik looduses toetab austavat ja hoolivat suhtumist elusloodusesse.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus),
Õpitulemused:
1. Oskab kirjeldada metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas.
2. Tunneb ära, iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi.
3. Võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi (samblad, samblikud).
4. Oskab selgitada loodus- ja majandusmetsade kujunemist.
5. Oskab kasutada liikide tundmaõppimisel määrajaid.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: liigi määramine, võrdlemine, kirjeldamine, järelduste tegemine, grupitöö, arutelu
Vahendid: määrajad ja kirjutusalused 8, töölehed 8 tk, pliiatsid 8. Olenevalt õpilaste arvust jagatakse õppevahendid 3-4 liikmeliste gruppide vahel.
Juhis õpetajale:
Progammile tuleku nädalal võetakse kooli kontaktisikuga ühendust ja täpsustatakse õpilastele edastatav info loodusraja tingimuste, riietuse, lõunapausi jne kohta. Lepitakse kokku nutitelefoni ja äppi kasutamine. Samuti lepitakse kokku erivajadustega õplaste osalemine programmis. Pärast programmi läbimist antakse aineõpetajale edastamiseks kaasa grupitööna valminud töölehed.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Selga ilmastikukindlad riided, kaasa toiduamps ja veepudel.
Programm ei sobi erivajadustega, sh liikumispuudega õpilastele metsarajal esinevate konarluste tõttu
Võimalik on vastu võtta kaks gruppi korraga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.096049264963, 24.15156656367
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Kristel Kadak: Magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Margit Levoll: Lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidi eriala, magistrikraad filoloogias
Marje Suharov: Magistrikraad metsainseneri erialal
Ulvi Lepplaan: Põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja, kõrgharidus
Merike Palts: Loodusainete õpetaja, magistrikraad geograafia õpetaja erialal
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja magister muinsuskaitse ja konserveerimine alal.
Juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuue kuni kümne aasta vältel.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus
Programmi alguses toimub üldine teema- ja rühmatööde tutvustus. Lisaks arutletakse keskkonnahoidliku käitumise üle matkarajal ja looduses- millised tegevused kahjustavad looduskeskkonda. Pööratakse tähelepanu taimede tallamisele ja murdmisele, sest programmi vältel astutakse tähistatud rajalt kõrvale. Lepitakse kokku reeglid ohutuks käitumiseks. Moodustatakse kolme-nelja liikmelised õppegrupid. Igale grupile jagatakse töövahendid. ( 15 minutit )
Metsatüüpide uurimine
Metsaretk tulgeb metsatüüpe märgistavate infotahvlite alusel mööda oosi seljandikku, nende vahele jäävates nõgudes, jääaja-järgsetel taimestikuga kaetud liivaluidetel ning rabastuvatel metsaaladel .
Igas metsatüübis ( salumetsad, laanemetsad, palumetsad ja nõmmemetsad) vaadeldakse pinnamoodi ja keskkonnatingimusi (mulla niiskus, valgustingimused, temperatuur). Palumetsas asuva mulla kaeve juures kirjeldatakse samuti mullaprofiili. Juhitakse tähelepanu taimede kasvuks vajalike keskkonnatingimuste ja metsatüübi vahelisele seosele.
Otsitakse määraja ning juhendaja abiga antud metsatüübile iseloomulikke puu- ja põõsarindes leiduvaid taimi ning alusmetsas kasvavaid rohttaimi. Õpilased kirjeldavad sambla ja sambliku erinevusi. Juhendajal on taimede tundmaõppimiseks koostatud mõistatustega taimebingo, mille alusel saavad grupid igas metsatüübis mõistatused seal leiduvate taimede kohta.
Metsaprogramm kulgeb suures osas Valgejärve maastikukaistealal. Raja mitmes punktis on võimalus näha ja võrrelda kaitsealuse metsa ja kaitseala piiril oleva majandusmetsa erinevusi. Arutletakse loodus- ja majandusmetsade kujunemist ja seda kuidas mõjutab inimene majandustegevusega (uuendusraie ja harvendusraie) metsa kooslust ja selle elurikkust.
Õpperaja viimases peatuskohas täidetakse tööleht metsatüüpide ja seal leiduvate taimede kohta. Õpilane peab leidma lehele märgitud taimedele vastava kasvukohatüübi. Samuti leitakse töölehel vasted metsatüübi pinnamoele ja keskkonnatingimustele.
Aktiivsed õppetegevused liikumisega 2,5 km 1,45 tundi
Söögipaus programmi keskel 20 minutit- pööratakse õpilaste tähelepanu kaasa võetud pakenditele ja joogipudelite korduvkasutusele
Kokkuvõtted ja mäng
Metsaretke lõpetamine toimub matkarajal Valgejärve torni juures, kus võetakse kokku õpitu-nähtu. Iga rühm saab võimaluse töölehel olevat infot selgitada. Arutletakse üheskoos ja antakse tagasiside. Töölehtedele märgitakse nimed ning antakse kaasa saatvale õpetajale loodusõpetuse tunnis teema ülekordamiseks.
Mängitakse õppepäeva kokkuvõttev mäng: “Õige või vale vastus”. Rühm jagatakse kaheks. Juhendaja esitab küsimusi õppepäeva teema kohta.
Nt. Taim, mille järgi on nime saanud palumets. See punaste marjade ja igihaljaste lehtedega taim on … Seejärel toimub tagaajamise mäng. Juhendaja esitatud vale vastuse korral põgenevad kodujoone taha ühe ja õige vastuse korral teise võistkonna liikmed. Võidab võistkond, kellel on lõpuks rohkem liikmeid.
Mäng ja kokkuvõtted 30 minutit
Matkamiseks tagasi alguspunkti 2,5 km 30 minutit
Matkaraja alguspunkti tagasi jõudes kogunetakse ringi ja õpilased jagavad ühe teadmise õppeprogrammist teistega. (10 minutit)