Maastikumäng annab võimaluse maastiku ja inimese vahelisi suhteid värskes õhus. Õpilased otsivad asukoha plaani abil maastikult üles kontrollpunktid. Neis punktides asuvad küsimused keskenduvad rannikut puudutavale inimmõjule ja organismidevahelistele suhetele ning nõuavad õpilaselt maastiku vaatlemist ja kriitilist mõtlemist. Maastikumängu lõpus toimub ühine kokkuvõttearutelu, kus mõtestatakse õpilaste vastused sügavamalt lahti Pikakari kui linnas asuva loodusala mõistes.
Maastikumängu „Mida jutustab Paljassaare maastik?“ (7.-9. kl) vabade aegade vaatamiseks ja kiireks broneerimiseks klikka Maastikumäng “Mida jutustab Paljassaare maastik?” (7.-9.kl) | Lydian
Programmi viiakse läbi vaid Eesti Loodusmuuseumi õuesõppe nädalate raames. Järgmised õuesõppenädalad toimuvad:
kevadel 27.-30.04.2026;
suvel 1.-5.06.2026;
sügisel 28.09-2.10.2026.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
„Põhikooli riiklik õppekava”
Lisa 4 Ainevaldkond "Loodusained"
2.1.3. Õpitulemused, III kooliaste
Bioloogia
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Õpilane: 4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
Geograafia
Kaardi kasutamine
Õpilane: 4) orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul;
Pinnamood
Õpilane: analüüsib pinnamoe ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning arvestab maastikul liikudes pinnamoodi ja sellest tulenevaid ohte.
Õpitulemused:
2. Õpilane oskab orienteerida maastikul asukoha plaani abil.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vahendid:
- Kirjutusvahendid, 20 tk (varuga)
- Kirjutusalused 6-8 tk
- Töölehed, 6-8 tk
- Kontrollpunktide tähised, 8 tk
- Kontrollpunktide küsimused, 8 tk
- Paljassaare rannajoone kaardimaterjal, 1 tk
- Alguspunkti tähis, 1 tk
- Mänguala piiri tähis, 8 tk
- Kompassid, 5 tk
- Asimuudi määramise juhis, 1 tk
Meetodid
- Vaatlus
- Praktiline tegevus / kogemusõpe
- Rühmatöö ja koostöine õppimine
- Arutelu ja dialoog
Juhis õpetajale:
Programmi juurde kuuluvad ka koolis tehtavad eeltegevused ja järeltegevused. Sellekohane info saadetakse meilile peale programmi broneerimist. Kui teieni eel- või järeltegevus mingil põhjusel ei jõua, palun andke sellest teada bronn@loodusmuuseum.ee . Eeltegevuseks saadetakse teile häälestusülesanne mida saate oma soovi järgi koolitunnis läbi viia. Täpne juhis järeltegevuse kohta saadetakse teile meilile peale programmis osalemist. Oleme tänulikud, kui vastaksite ka järeltegevusega kaasas olevale rahuloluküsimustikule.
Õppeprogramm toimub Pikakari rannamaastikul, kogunemine toimub Pikakari ranna välijõusaali kõrval.
Õppeprogrammi toimumise ajad ja kestus on valitud ühistranspordi liini nr 59 väljumis- ja saabumisaegade järgi. Kui teil on broneerimisega probleeme või ajad ei sobi, palun teavitage meid sellest bronn@loodusmuuseum.ee .
Õppekeskkonna eripärad: Maastik on reljeefne, osaliselt liivane ning seal on varemed. Varemete juures viibides tuleb klassi saatvatel täiskasvanutel jälgida, et keegi seal ei turniks.
Õpilaste riietus peab olema ilmastikule vastav. Õppeprogramm toimub ka kerge vihmaga, seetõttu palume osalejatel jälgida ilmateadet ja riietuda vastavalt ilmastikutingimustele – kerge vihma puhul sobivad kummikud ja vihmakeep. Tuleb arvestada, et ka hea ilma korral on rannikul alati jahedam ja tuulisem kui sisemaal. Igal juhul tasub riietuda kihiliselt ja võimalikult tuule- ja sademekindlalt - müts, sall, kindad, villasokid, tuulejope jms. Kui ilm on ilus, saab kihte alati vähemaks võtta. Väga kehva ilma korral on võimalus programm edasi lükata või välja vahetada. Ebasobiva ilma ohu korral võetakse teiega enne programmi toimumist ühendust.
Programm sobib kohandatuna HEV õpilastele. Programmi registreerudes palume kirjeldada "Lisainfo" lahtrisse õpilaste vajadusi, millega muuseumiõpetajad arvestama peaksid (motoorsed piiranguid, erihuvid, suhtusoskused jne). Vajadusel võtame teiega ühendust enne tunni toimumist, et tagada tunni parim kvaliteet just teie õpilastest lähtuvalt.
Eesti Loodusmuuseum tagab kõik õppetegevuseks vajalikud vahendid. Soovi korral võib kaasa võtta joogivett.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Hind: 8€ õpilane, 2 tasuta saatjat
Programmi miinimumhind on 60.- eurot.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.472943917577, 24.72120466326
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
6 411 739
Programmi läbiviija:
Katerina Pesotski, Eesti Loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja geoökoloogia; Bioloogia ja geograafia õpetaja). Üle 20-aastane kogemus Eesti loodusmuuseumi keskkonnahariduses.
Leida Ojasoo, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kogude spetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja elustiku kaitse). Kutsekeskharidus (Loodusturismi korraldus, spetsialiseerumisega retkejuhtimisele). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2021. aastast.
Anete Altrov, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kuraator. Kõrgharidus (Keskkonnakorraldus). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2023. aasta detsembrist. Praktika Vaibla linnujaamas lindude rõngastamisest ja määramisest.
Tiina Vahtra, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja. Kõrgharidus (võrdsustatud magister Tartu Ülikool, geoloogia). Õpetaja kutse tase 6. Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2024. aasta augustist.
Enri Uusna, Eesti Loodusmuuseumi hariduskuraator-õppedisainer. Kõrgharidus (Maastikukaitse ja -hooldus; Andragoogika). Haridososakonnas alates 2025. aasta septembrist.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min)
Kogunemine toimub Pikakari välijõusaali juures, kus tehakse lühike sissejuhatus ja lepitakse kokku tunni reeglid. Ühiselt liigutakse programmi läbiviimise kohta. Õpilased häälestatakse mõtlema maastiku ja inimese vahelistest suhetest vastavalt sellele, kas eeltegevus koolis on tehtud. (Soovituslik eeltegevus saadetakse õpetajale peale programmi broneerimist või 14 päeva enne tunni toimumist.) Õpilased jagatakse 3-5 liikmelistesse rühmadesse ja iga rühm saab kirjutusvahendi ning alusega töölehe koos asukoha plaaniga. Toimub mängu instruktaaž.
Põhiosa (45-50 min)
Rühmad otsivad asukoha plaani abil üles maastikule paigutatud trükitähega märgistatud kontrollpunktid ning vastavad iseseisvalt sealsetele küsimustele või lahendavad ülesande. Kontrollpunkte on kaheksa ja nende teemadeks on:
- Kompassi tundma õppimine ja objekti ning põhjasuuna vahelise nurga ehk asimuudi määramine.
- Lõkkekohtade kokku lugemine kontrollpunkti ümbruses ning küsimus, millised neist on seaduslikult rajatud.
- Karuputk kui invasiivne võõrliik: mida selle invasiivsus tähendab ja kuidas mõjutab maastikku.
- Pargitatra kui invasiivse võõrliigi mõju erinevatele elustikuvormidele – linnud, imetajad, taimed, seened, inimene.
- Paljassaare rannajoone vaatlemine punktis olevatelt ajaloolistelt kaartidelt ning küsimus, millised tegurid võivad ühe rannajoone kuju mõjutada.
- Inimtekkelised objektid, varemed ning nende mõju kohalikule elustikule.
- Asukoha prügistatuse vaatlemine ning küsimus, milliseid lahendusi saab kasutada prügistamise vähendamiseks.
- Erodeerunud rannajoone vaatlemine ja küsimus, kuidas inimtegevus muudab ranna haavatavamaks erosioonile.
Kokkuvõte (10-15 min)
Maastikumängu lõpus kogunevad grupid juhendaja ümber ning toimub ühine arutelu iga küsimuse vastuste kohta. Ühiselt sõnastatakse tähelepanekud ja kvalitatiivne hinnang kohaealse maastikku mõjutavale inimmõjule.