Linnud ümbritsevad meid kõikjal looduses. Tore on neid nii laulu kui välimuse kaudu ära tunda. Tutvume meie metsa- ja pargilinnustikuga RMK Tsitre telkimisalal, mis on endine mõisapark. Siin näeme ja kuuleme meie põhilisi metsalinde, saame teada, kes teevad pesa puuõõnesse, põõsasse või hoopis maa peale. Programmi jooksul õpime vaikselt liikuma, kuulama, märkama, kasutama binokleid ja .linnumäärajaid nii nutiseadmes kui paberkandjal.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
II kooliaste: Loodusõpetus
2.1.6.12: mets elukeskkonnana
- Kirjeldab erinevaid metsatüüpe, nende kooslusi, seal esinevaid põhilisi liike.
- Koostab metsakoosluste kohta toiduahelaid, selgitab toitumissuhteid metsas.
- Oskab märgata seoseid looduse uurimise, metsa kaitse ja majandamise rolli vahel.
- Oskab nimetada nende valdkondadega tegelevaid elukutseid.
III kooliaste: Bioloogia
2.2.4.2: selgroogsete loomade tunnused
- Seostab lindude ja nende toiduahelas olevate organismide kohastumusi elukeskkonnaga.
- Analüüsib lindude meelte kohanemise olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist.
- Selgitab lindude tähtsust looduses ja inimtegevuses, põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, oskab nimetada mõnda kaitsealust linnuliiki ja selgitada ohustatuse põhjuseid.
2.2.4.9 Ökoloogia ja keskkonnakaitse
- Analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju erinevatele liigirühmadele.
- Analüüsib erinevate organismide omavahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja mõistab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju neile protsessidele.
- Selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust.
Lõiming õppeainetega:
- Eesti keel - lindude rahvapärased nimetused ja laulud
- Kunstiõpetus - lindude tunnuste joonistamine
- Ajalugu - paikkonna kultuuripärandit saab tutvustada infotahvlite kaudu, kuid pargis liikudes on näha säilinud märke eri ajastutest (viikingiaegne sadamakoht, Tsitre mõisa varemed, militaarpärand jne)
Õpitulemused:
On saanud algteadmised lindude määramise kohta. Oskab kirjeldada lindude looduslikke elupaiku.
Oskab andmete kogumiseks kasutada nutiseadet ja/või linnumäärajaid.
Tunneb soovitavalt kuni viit meie metsades ja parkides esinevat linnuliiki laulu ja välimuse järgi. Teab nende pesitsusalasid ja toitumisharjumusi.
Teab lindudega seotud toiduahelaid ja linde ohustavaid tegureid.
Saab aru lindude tähtsusest ökosüsteemis.
Tunneb huvi looduse, selle uurimise ja loodusainete õppimise vastu.
Mõistab elurikkuse säilitamise ja jätkusuutliku arengu vajalikkust.
III kooliaste:
On saanud algteadmised lindude määramise kohta.
Teab soovitavalt kuni seitset meie metsades ja parkides esinevat linnuliiki, nende pesitsusalasid, toitumisharjumusi ja ohustavaid tegureid.
Kasutab lindude välimuse kirjeldamisel bioloogias õpitud termineid.
Oskab andmete kogumisel kasutada nutiseadet ja vaatlustulemuste täiendamiseks linnumäärajaid.
Teab rakenduse eElurikkus andmekogu olemasolu ja võimalust kuidas huvi korral ise oma loodusvaatlusi üles laadida.
Oskab arutleda teemadel:
- parkide hooldamise vajalikkus, et jätkuks lindudele erinevaid pesapaiku - vanu õõnsustega puid, põõsaid ning väikseid lagendikke toidu otsimiseks;
- kuidas linnud kohastuvad olukorraga, kui pargis asuvad õpperajad kus käib sageli külastajaid;
looduskeskkond kui kultuuri osa.
Rühmatöö vaatlusmetoodika praktiline osa on mõlemal kooliastmel sarnane, erinevused tulenevad ealistest märkamis-, vaatlus- ja eneseväljendusoskustest.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetoditeks on arutlemine, kuulamine, vaatlemine, märkamine, analüüsimine, koolis õpitu kasutamine, eelnevate teadmiste ja programmis kogetu-nähtu seostamine, info otsimine ja leidmine, salvestamine kirjas- pildis- nutiseadmes. Rühmatöö aktiivõppe meetodil.
Rühmatöö ajal kuulatud ja salvestatud linnulaulude kohta tehakse märkmeid, lindistatakse, tehakse videoid, vajadusel joonistatakse, tulemuste esitletakse suuliselt kogu grupile. Iga rühm tutvustab kaasõpilastele oma vaatlustulemusi paberkandja ja/või nutiseadme abil .
Individuaalne nutiseade võimaldab salvestatud linnulaulu ja fotosid hiljem koolitunnis/kodus kinnistamisel korduvalt kasutada.
Vaatlemiseks on kasutada mõned binoklid Lahemaa Looduskooli poolt. Õpilastel on soovitav kaasa võtta oma binokkel. Rühmatöö jaoks on vajalik kaasa võtta 3 - 4 õpilase kohta üks internetiühendusega toimiv nutiseade. Esitluse koostamisel on täiendavaks kasutamiseks Looduskooli poolt kirjutusvahend, paber, värvipliiatsid ja paberkandjal lindude määrajad.
Juhis õpetajale:
Juhised õpetajale:
- eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (sobiv riietus ja jalatsid, kaasa võtta toit, binokkel, nutiseade jms).
- aktiivselt programmis osalemine, õpilaste toetamine, korra tagamine, sest liikuda tuleb vaikselt.
- eelnevalt suhelda Lahemaa Looduskooli esindajaga, anda teada osaluse soovist, grupi erisusest (keelelised ja muud osalejate erivajadused), et täpsustada täiendavad võimalused
- selgitada õpilastele, et lindude jälgimine-märkamine ja linnulaulu kuulmine-kuulamine eeldab VAIKUST ja vaikselt liikumist
- tegevused toimuvad õues, seega tuleb arvestada, et vihmase ja jaheda ilma korral on tegevustes vajalik teha korrektuure (nutiseadmed ja pliiatsid ei talu vihma). Pargis on varjualused, kus saab eriolukorras teha mängulisi asendustegevusi.
- saatjal jälgida õpilaste aktiivselt programmi tegevustes osalemist ja vajadusel õpilast julgustada (õpetaja teab ja tunneb oma õpilasi, kellel on erisused ning vajavad personaalset abi)
- sobilik riietus ja jalatsid (liikumine on minimaalne ja aeglane, olenevalt ilmast võib kergesti hakata jahe ja siis hajub tähelepanu).
- kaasavõetav toit ja jook pakendada nii, et loodusesse ei jääks prügi
Programmi lõpus teeb kaasasolev õpetaja kokkuvõtte ja annab sõnaliselt tagasisidet nii õpilastele (mida ta märkas täna oma õpilaste juures) kui juhendajatele (kas tegevused olid jõukohased ja täitsid eesmärgi, mida võiks teisiti ...)
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm toimub endises Tsitre mõisapargis, kus on 5 katusealusega lõkkeplatsi. Pargi jalgrajad on hästi läbitavad ka vihmase ilmaga, kuid mitte ratastooliga. Radade kogupikkus ca 1,5 km
Kolga lahe ääres asuv Tsitre park annab võimaluse tutvuda nii metsa kui mõningate veelindudega. Paraku tuleb arvestada, et linnud elavad oma elu ja nad ei oota meid kokkulepitud kohas ja kokkulepitud ajal. Meie eesmärk on keskenduda metsalindudele ja ehedale õpikeskkonnale ning seetõttu ei saa ette lubada millise linnuga konkreetsel ajal kohtume.
Lindude märkamine ja tundmine on üks osaks inimese üldoskustest, mis meid rikastab. Linde tundma õppida ei ole kunagi hilja. Looduses lindude tundmisel ei ole määrav vanus vaid eelnevad kogemused - oskused.
Programmi läbiviijal on oluline eelnevalt teada, millised on osaleja(te) varasemad kogemused - oskused (kas on varem osaletud linnuõppe programmides ja/või vaatlustel). Õpikust õpitud teadmised ei pruugi looduses taanduda sugugi üks-ühele oskustele, kuid kindlasti on nendest teadmistest palju abi. Sestap on oluline programmi tellimisel eelteadmiste info kindlasti edastada.
Programm ei ole ratastoolis läbitav.
Soovi korral saab teha ka lõket, kuid selleks on vaja varuda lisa aega.
3 tundi on soovituslik aeg, kui on soov seda lühendada või pikendada, siis on vajalik eelnevalt selles kokku leppida.
Pikniku paus ei ole kohustuslik, oleme selle sisse planeerinud, sest looduses läheb kõht ruttu tühjaks.
Kevadel on linde kõige lihtsam märgata, kuid kui algus on tehtud ja algtõed teada, siis vastavalt huvidele saab jätkuõpet teha igal aastaajal. Tsitre park on ka Loodusvaatluste maratoni üks vaatluskohtadest.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.516845979566, 25.516131647273
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
5148614
Programmi läbiviija:
Maarja Orusalu - loodusalase kõrgharidusega, linnuvaatlusprojektides osaleja ja linnuvaatleja. Vajadusel abistavad teda pedagoogiliste ja loodushariduslike kogemustega programmijuhid Maret Vihman. Maie Itse
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm algab tegevuspaikaja ja teemat tutvustava jalutuskäiguga. Tutvutakse lühidalt Tsitre endise mõisapargi kultuuripärandiga õpperajal olevate infotahvlite kaudu. Tegemist on mitmeid erinevaid elupaiku pakkuva endise pargialaga, kus on võimalused pesitsemiseks erinevatel linnuliikidel. Jalutuskäigul pargi radadel kuulame linnulaulu, püüame neid eristada, märgata iseloomulikke lauluviise, linde nähes kirjeldada välistunnuseid. Juhendaja tutvustab lindude tavapärast käitumist, arutleme toitumisahela ja pesapaikade teemal.
II kooliastme puhul on rõhk metsakooslustel, milline on lindude esinemine erinevates elupaikades ja roll toitumisahelas.
III kooliastme puhul saab jalutuskäigu vältel lisaks kirjeldada parkide hooldamise aluseid ning algatada arutelu erinevate organismide omavahelistest seostest, elurikkuse tähtsusest, lindude osast selles ja linnukaitsest. Kasutame bioloogas õpitud sõnavara. (45 min)
Pargi keskel oleval aasal, kus on ka lõkkeplats kuulame internetist üle eelnevalt kuuldud lindude laulud. Mai algul võime kuulda- näha erinevaid liike tihaseid, puukoristajat, metsvinti, must-ja laulurästast, must-kärbsenäppi jt, kelle laulu on kergem meelde jätta. Määrajatest ja mobiilirakendustest saame teada täpsemalt nende tunnuseid (15 min)
Lõuna kaasavõetud toiduga (30 min)
Õpilased jaotuvad 3-4 liikmelisteks gruppideks ja saavad teada grupitöö ülesanded.
Igal grupil on Lahemaa looduskooli poolt märkmeteks paber, kirjutamisalus, kirjutusvahend, karp värvipliiatseid.
Gruppidesse jaotumisel on oluline, et igas grupis on vähemalt üks töötav internetiga ühendatud mobiiltelefon. Isikliku nutiseadme kasutamise eelis on see, et salvestatud heli võib koolis teema kinnistamisel ja lindude iseseisval õppimisel kasutada(15 min )
Õpilased suunduvad lõkkeplatsilt mööda pargiradasid iseseisvalt linde otsima ja kuulama-vaatama. Võimalus on salvestada lindude hääli, teha videosid, joonistada, kirjeldada linnulaulu oma sõnadega. Oluline on kirjeldada ka vaatluspaika (30 min)
Tagasi jõudes lõkkeplatsile konsulteeritakse juhendajaga oma vaatlusi, tehtud fotosid, salvestusi, videosid, joonistusi ja jagatakse kogemusi. Võimalus on uurida teatmeteostest nähtu kohta lisainfot ning teha grupitöö tulemustesse täiendavaid märkmeid (15 min)
Kokkuvõtete tegemine: Iga grupp esitleb oma vaatlustulemusi. Milliseid linde nähti-kuuldi ja millised olid vaatluspaigad. Vaatlustulemused on paberil või nutiseadmes, suuliselt täiendatakse oma grupi tähelepanekuid. Täiendusena tutvustab juhendaja loodusvaatluste rakendusi, kuhu huvilised saavad edaspidi iseseisvalt vaatlusandmeid sisestada. (30 min)