Tule uuri Soera Talumuuseumis, kuidas elasid lapsed siis, kui poode ja telekaid veel polnudki. See on rännak aega, kus au sees olid käsitöö, loodus ja ühine tegutsemine.
Astume sisse majja, mis oli korraga nii köök kui ka elutuba. Saame teada, miks seal vahel suitsu oli ja kuidas lapsed hämaras toas toimetasid.
Piilume põnevasse suitsusauna ja hämarasse aita – kes teab, äkki leiame sealt mõne muistse saladuse?
Jalutame metsarajal ja proovime aru saada, mida linnud meile sädistavad.
Uurime, millised taimed teevad terveks ja annavad võlujõudu!
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Alushariduse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: laps õpib märkama seoseid looduse ja inimtegevuse vahel ning väärtustama säästlikku talupojatarkust.
Kultuuriline identiteet: läbi ehedate kogemuste tekib lapsel vahetu side Eesti talukultuuri ja pärandiga.
Õpitulemused:
- kuidas inimesed ning koduloomad vanasti elasid ja tunneb ära vana talumaja;
- on kuulnud hiiu murret ning teab vanade talutoitude nimesid;
- tunneb peamisi ravimtaimi ning teeb vahet ohututel ja mürgistel taimedel;
- milliseid tööriistu ja materjale vanasti igapäevaselt kasutati.
Laps oskab:
- teha lihtsamaid ja eakohaseid talutöid;
- kasutada ajaloolisi vahendeid õppimiseks ja töötegemiseks heaperemehelikult;
- kasutada mängimiseks looduslikke ja kättesaadavaid vahendeid;
Laps väärtustab:
- tunneb huvi ja austust vanade traditsioonide ning esivanemate eluviisi vastu.
- säästlikku eluviisi ja mõistab, kuidas saab asju ise valmistada;
- väärtustab grupis tegutsemist ja üksteise abistamist tööde ning tegevuste juures;
- suhtub avatult ja lugupidavalt lihtsasse ning tervislikku talutoitu.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlemine, kuulamine, kompimine, võrdlemine, kirjeldamine, arutelu, rühmatöö.
Vahendid: IX saj alguses kasutatud tööriistad ja majapidamistarbed. Taimemäärajad ja kotikesed materjalide kogumiseks. Hiiu keele aabits ja teised hiiu keelsed raamatud, sõnakaardid, väikesed tahvlid ja kriit.
Juhis õpetajale:
Programm toimub Soera Talumuuseumis, kus tegevused sõltuvad ilmast – seetõttu on oluline õue sobiv riietus. Õpetaja ei pea programmi eelnevalt ette valmistama, küll aga ootab juhendaja temalt tuge rühmade juhtimisel, turvalisuse tagamisel ja laste juhendamisel. Pärast programmi on õpetaja tagasiside meile väga oodatud kas vahetult kohapeal või e-kirja teel.
Programmis läbiviidavad tegevused olenevad aastaajast.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm toimub osaliselt siseruumides, osaliselt välikeskkonnas. Soera Talumuuseum tegutseb mitmes erinevas hoones. Ekspositsioonis on vanad tööriistad ja majapidamisnõud ning endise talumajapidamisega seotud esemed. Programmis läbiviidavad tegevused olenevad aastaajast.
Õppeprogramm on kohaldatav kergema liikumispuudega lastele. Teistest erivajadustest ja -soovidest seoses programmi eesmärkide ja tegevustega palume muuseumi teavitada enne õppeprogrammi toimumist.
Lastel on vaja riietuda vastavalt ilmale. Kõik õppeks vajalikud vahendid on kohapeal olemas, midagi eraldi kaasa võtma ei pea. Programm ei paku toitlustust.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.9529088, 22.8360192
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
53 422 087
Programmi läbiviija:
Karin Poola, ökoloog, bioloogiaõpetaja
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus: (10 min)
Juhendaja tutvustab ennast ja Soera talu. Teeme üheskoos sammu ajas tagasi- uurime, millised need vanad majad seestpoolt välja näevad ja kes seal peale inimeste veel elada võisid.
Teema arendus, õpitegevused: (45 min)
Käed-külge seiklus taluõuel ning talus ja hakkame päriselt tegutsema! Et kõik tehtud saaksid, jaguneme väikesteks gruppideks. Juhendajad aitavad igal sammul, et uued tarkused külge hakkasid.
Proovime, kuidas vesi kooguga kaevust kätte saada ja meisterdame lõhnavaid kasevihtasid.
Proovime sõita vähevankriga, lapime puid ja uurime, kuidas vanasti heina tehti.
Kirjutame kriidiga tahvlile, katsume pehmet lambavilla ja proovime hiiu keelest aru saada.
Maitseme lihtsaid talutoite, millel on naljakad nimed: saiapodi, mandilaga, memme pannukad . . .
Otsime aiast üles võluväega ravimtaimed ja õpime selgeks, millised lilled on sõbrad ja millised "hammustavad".
Uurime järele, millega lapsed vanasti mängisid, kui neil polnud ühtegi autot, nukku ega palli ja mängiti kõige kättesaadavaga!
Kokkuvõte: (5 min)
Lõpetame päeva mõnusa jutuajamisega: mis oli lahe, mis oli raske ja mis oli täiesti uus? Saame teada, kas ühest päevast talulapsena piisas või jääkski päriselt talulapseks.