Aktiivõppeprogrammi läbima tulnud õpilased jagatakse viide rühma, millest igaüks tutvub süvitsi ühe alateemaga. Lahendada tuleb ette antud ülesandeid ning oma valdkonna olulisemad faktid teistele ette kanda. Ettekannet abistab ise joonistatud poster. Palju tuleb kasutada loovat mõtlemist ning vastuseid tuleb otsida erinevatest allikatest, näiteks postritelt või arvutist.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õppeprogrammis käsitletav teema on otseselt seotud geograafia (atmosfäär, hüdrosfäär, kliima, kaartiõpetus, põllumajandus ja metsandus) ja füüsika (orbitaalmehaanika, Kepleri seadused, satelliit, megamaailma füüsika) õppeainetega.
Ainetevaheline lõiming toimub läbi töölehtedel olevate ülesannete, kus näiteks tuleb võrrelda samal aastal erinevates valdkondades (maailma ajalugu, Eesti ajalugu ning kosmosteehnoloogia ajalugu) toimunud tegevusi, koostada ristsõna, arvutada ning saadud tulemustest koostada tulpdiagramm.
Õpitulemused:
•teab kosmosetehnoloogiaga seotud põhitõdesid, mõisteid ja rakendusi;
•teab Eesti tähtsust ja seotust kosmosetehnoloogia arengus;
•oskab analüüsida üldiselt raketi lennu stabiilsust, teab millest see oleneb ja oskab oma raketti vastavalt täiustada;
•täiendanud suulist eneseväljendusoskust;
•lõimib erinevates õppeainetes omandatud teadmisi ja oskuseid;
•väärtustab kosmost kui keskkonda, mõistab nii inimese kui tehnoloogia rolli selle hoidmises;
•teab kosmosetehnoloogiast tulenevaid võimalusi planeet Maa heaolu järgimiseks.
Õppeprogrammi läbimisega on seotud järgmised läbivad teemad riiklikust õppekavast: tehnoloogia ja innovatsioon, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng.
Riiklikus õppekavas olevatest pädevustest arendatakse järgmisi: õpipädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, suhtluspädevus.
Kosmosetehnoloogial on tänapäeval suur roll planeet Maa heaolu jälgimisele, katastroofi tagajärgede hindamisel ning paljudes muudes aspektides. Pakkudes õpilastele võimalust tutvuda selle valdkonna ja võimekusega annab neile väärtuslikku teadmist kaalutletuma karjääriotsuse tegemisel. Programmi läbivaks sõnumiks on loodushoiu teemal tehtava teaduse sh satelliitkaugseire tulemuste tutvustamine üldsusele kutsub inimesi üles keskkonnasäästlikumatele eluviisidele.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vestlus, arutelu, rühmatöö, uurimine, töölehtede täitmine, ettekannete tegemine, käeline tegevus.
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi viivad läbi keskuse kaks juhendajat. Õpetajal on võimalus rõõmu tunda ja kõrvalt jälgida õpilaste osalemist õppeprogrammis. Kindlasti põnevaks osutub ettekannete kuulamine.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Aktiivõppeprogrammi gümnaasiumi töölehed on leitavad siit lingilt: https://keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/kosmosetehnoloogia-aktiivoppeprogrammi-materjalid-gumnaasiumile
Aktiivõppeprogrammi põhikooli töölehed on leitavad siit lingilt: https://keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/kosmosetehnoloogia-aktiivoppeprogrammi-materjalid-pohikool
Õppeprogrammi algusaega saab valida vahemikus kl 9.30 - 11.30.
Võimalus tellida õppeprogrammile eelnevalt või järgnevalt toitlustamist.
Aktiivõppeprogrammide väljatöötamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.265642869435, 26.465759697418
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 737 4521
Programmi läbiviija:
Triin Sumberg (pikaaegne kogemustega kosmoseteemaliste õppeprogrammide läbiviija) ja Tõnis Rüütel(geograafiaõpetaja magister)
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi eesmärk:
Kosmosetehnoloogia õppeprogrammi eesmärk on tutvustada õpilastele tehnoloogia arengut, kaasaegset võimekust meie endi hüvanguks. Kosmosetehnoloogia on üks kiiremini arenevaud valdkondi maailmas ning selle rakendusi oleme saanud kasutada oma igapäevaelus juba aastakümneid. Olgu selleks siis väikesed lokaalsed veepuhastusjaamad, täpsemad ilmateaded või tänapäeval juba täppispõlluviljelemine. Õppeprogrammis peatutakse praegu kosmosetööstuse ja teaduse ühe olulisema teema juures - kosmoseprügi.
Õppeprogrammikäik:
1. SISSEJUHATUS: Õpilaste saabudes tehakse lühikene sissejuhatus, kus tutvustatakse observatooriumit ning teadusvaldkondi, millega observatooriumis tegeletakse. Lisaks selgitatakse õppeprogrammi ülesehitust ja ajakava. Sissejuhatuse lõpetab õpilaste viide gruppi jagamine. Orienteeruv ajakulu: 15 minutit.
2. ISESEISEV RÜHMATÖÖ: Töö toimub viies rühmas ning igal neist on kosmosetehnoloogiaga seotud alateema mida uurida. Alamrühmad on: orbitaalmehaanika, mis on mis kosmosetehnoloogias, kosmodroomid ja raketid, kosmoseriik Eesti ning kosmoseprügi. Kõikidel rühmadel on oma pesad, kus on just neile ettevalmisatud tekstid ja töölehed. Iseseisva rühmatöö jooksul täidavad õpilased töölehed, millel on neli ülesannet ning valmistavad ette oma teemast posterettekande. Ülesannete vastused on leitavad õppetekstidest, observatooriumi seintel olevatelt infostendidelt või arvutist. Vajadusel toetavad ja aitavad õpilastel ülesannetest arusaada aega planeerida kaks keskusepoolset juhendajat. Orienteeruv ajakulu 1-1,5 tundi.
3. ETTEKANNETE SESSIOON: Kõik rühmad kannavad ette eelnevalt valmistatud postri ning tutvustavad teistele oma alateemat. Keskusepoolne juhendaja jälgib esitatud informatsiooni tõesust ning küsib esinejate käest küsimusi ka seoses nende töölehtedega. Rühmatööde ettekandeid hindavad kaasõpilased teistest gruppidest ettekande sessiooni algusest tutvustatud kriteeriumite alusel. Sessiooni lõpetab Kahoot viktoriin. Orienteeruv ajakulu: 1-1,2 tundi.
4. PRAKRLINE TEGEVUS: Õppeprogrammi praktiliseks tegevuseks on mitme erinevate omadustega paberraketi valmistamine. Praktilisetöö katselehele saavad õpilased märkida kõik oma mõõtmistulemused ning üheskoos arutletakse ja analsüüsitakse tulemusi ning tehakse järeldusi. Orienteeruv ajakulu: 1 tund.
5. KOKKUVÕTE: Õppeprogrammi lõpetab tagasisidering, kus kõikidel õpilastel on võimalus õppepäeval kogetust rääkida, öelda mida uut teada said ning mida võiks teisiti olla. Orienteeruv ajakulu: 15 minutit.