Õppeprogrammi käigus vaatlevad ja õpivad õpilased tundma Eesti taimekooslusi ja neile iseloomulikke taimeliike botaanikaaia välikollektsiooni näitel.
Programm algab aruteluga taimede tähtsusest. Esitluses tutvustatakse taimekoosluste kujunemist, keskkonnategureid (muld, vesi, valgus), taimede rindelisust, inimtegevuse mõju ja koosluste kaitset. Käsitletakse loo-, pärisaru-, lammi- ja rannaniitu, raba ja soostunud niitu ning laane-, palu-, salu- ja soostuvat metsa.
Temaatilisel ekskursioonil Eesti taimede osakonnas uuritakse botaanikaaia koosluste peenraid kui taimekoosluste mudeleid. Rühmatöös analüüsitakse taimeliike, nende tunnuseid ja looduskaitselisust. Iga rühm süveneb ühte kooslusesse ning koostab seda kirjeldava plakati. Programm lõpeb ühise arutelu ja tagasisidega, rõhutades taimede rolli looduse jätkusuutlikkuses.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õpeprogramm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist
PRÕK Lisa 4. Ainevaldkond „Loodusained“
2.1. Loodusõpetus
2.1.3. Õpitulemused
II kooliaste:
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Õppeprogramm toetab keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat sellega, et programmis arutletakse taimede ja koosluste vajalikkusest (s.h. taimede tähtsus elusloodusele ja taimede tähtsus inimestele) ja kaitsest. Taimeliikide esinemine ja nende kaitse erinevates kooslustes on tihedalt seotud inimese ja tema mõjuga elupaikadele ning keskkonna muutustele. Programm lähtub teaduslikust maailmavaatest. Programmi tulemusena praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu taimeliikide õppel ja seostamisel erinevate elupaikadega ja tingimustega nendes ning keskkonnatingimuste muutustega ja inimmõjuga taimede kasvukohtades (sh haruldastes ja kaitsealustes kooslustes) suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud.
Õppeainete lõiming:
kunstiõpetus (lõikamine, liimimine, taimefotode paigutamine plakatile ja selle kujundamine),
kehaline kasvatus (liikumine botaanikaaia avamaal s.h. treppidest üles ja alla),
eesti keel (taimede liiginimede õigekiri).
Õpitulemused:
Teadmised
Õpilane: nimetab peamisi Eesti taimekooslusi; teab neile iseloomulikke tunnustaimi; teab, et osa taimeliike on looduskaitse all.
Oskused
Õpilane: tunneb botaanikaaia koosluspeenral ära mõningaid taimekoosluste tunnustaimi nende iseloomulike tunnuste järgi; võrdleb erinevate taimekoosluste kasvutingimusi (valgus, niiskus, mullastik); selgitab, kuidas kasvutingimused mõjutavad taimeliikide esinemist; toob näiteid, kuidas inimtegevus mõjutab taimekooslusi.
Hoiakud
Õpilane: väärtustab elurikkust ja selle kaitset; mõistab looduskaitse vajalikkust; väljendab hoolivat suhtumist loodusesse.
Õpilane: nimetab peamisi Eesti taimekooslusi; teab neile iseloomulikke tunnustaimi; teab, et osa taimeliike on looduskaitse all.
Oskused
Õpilane: tunneb botaanikaaia koosluspeenral ära mõningaid taimekoosluste tunnustaimi nende iseloomulike tunnuste järgi; võrdleb erinevate taimekoosluste kasvutingimusi (valgus, niiskus, mullastik); selgitab, kuidas kasvutingimused mõjutavad taimeliikide esinemist; toob näiteid, kuidas inimtegevus mõjutab taimekooslusi.
Hoiakud
Õpilane: väärtustab elurikkust ja selle kaitset; mõistab looduskaitse vajalikkust; väljendab hoolivat suhtumist loodusesse.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Rühmatöö, paaristöö, arutelu, ringkäik ja vaatlused botaanikaaia pargis, võrdlemine, õuesõpe, töölehe täitmine ja loodusharidusliku plakati meisterdamine. Juhendaja poolt teema tutvustus ja õpilasi kaasav kokkuvõte.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Kogu klassile: elustaimede püsiekspositsioon botaanikaaia pargis;
igale rühmale (4-5 liiget): A2 aluspaber, markerid, värvipliiatsid, käärid, liim, taimede fotod;
paari peale: üks kahepoolne tööleht, kirjutamisalus, harilik pliiats.
Õppevahendid ja materjalid võtab kaasa juhendaja.
Juhis õpetajale:
Programmile tulekuks õpilastelt eelteadmisi ei eeldata, kuid soovitame õpetajal eelnevat lastele rääkida kuhu minnakse ja mis teemal õppeprogramm toimub.
Õppeprogrammi oluline osa toimub õues, soovitame selga panna ilmale vastava riietuse. TÜ botaanikaaia õppeklassis ja kasvuhoonetes ollakse välisjalanõudes, vahetusjalanõusid pole vaja kaasa võtta.
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õppeprogrammi ajal innustab kaasas olev õpetaja õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik.
Peale õppeprogrammi rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
3 x 45min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Lisainfo:
TÜ botaanikaaias on tänapäevane õpikeskkond, õppeklass ja elustaimede püsiekspositsioon, botaanikaaias on lift, trepid ja välistreppide kõrval on ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada botaanikaaia teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Õuesõppe puhul palun arvestada riietumisel ilmaga. Oma kaasavõetud võileibu on võimalik süüa peale programmi lõppu õppeklassis või botaanikaaia piknikuplatsil.
Erivajadustega õpilaste osalemine
Õppeprogramm on kohandatav erivajadustega õpilastele. Botaanikaaia õpikeskkond on osaliselt ligipääsetav liikumisabivahendeid kasutavatele õpilastele (olemas lift ja kaldtee). Vajadusel kohandatakse programmi tegevusi koostöös õpetajaga, arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi, näiteks tööülesannete lihtsustamine, rühmatöö rollide kohandamine või liikumisraja lühendamine. Enne programmi algust palume õpetajal teavitada juhendajat erivajadustest, et tagada kõigile õpilastele jõukohane ja turvaline osalemine.
Lisainfo ja tellimine: loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Läbiviimise koht:
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Läbiviimise asukoht:
58.384823725798, 26.7213052
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
Programmi läbiviija:
Botaanikaaia juhendaja Margit Hirv.
Haridus: Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia BSc, Tartu Ülikooli õpetajakoolitus põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal, Eesti Maaülikoolis botaanika ja mükoloogia MSc.
Kogemus: töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2005. a botaaniliste kogude kuraatorina ja 2018. aa loodushariduse spetsialistina.
Botaanikaaia juhendaja Kristine Fenske.
Haridus: Jäneda õppe- ja nõuandekeskuse aia- ja maastikukujundus.
Kogemus: Tartu Ülikooli botaanikaaias alates 2013. a giiditöö ja õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine, koolituste juhendamine.
Keel:
Eesti keel
Viited:
TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia veebilehel
Seotud failid:
Eesti taimekooslused botaanikaaias 2
Eest taimekooslused botaanikaaias 2.pdf(414.02 KB)
Õppeprogrammi kirjeldus
Tagasiside programmile
programmide_tagasiside4_5.pdf(33.83 KB)
Õppeprogrammi tagasiside vorm õpetajale
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. TÜ botaanikaaia ja programmi tutvustus (ja soojendusmäng nn ice breaker game – osalejate vastuvõtmiseks, õhkkonna loomiseks ja vestluse soojendamiseks). Lepitakse kokku käitumisreeglid. Arutelu taimede tähtsusest õpilaste eelteadmiste kaardistamiseks. 10 min
2. Sissejuhatus Eesti taimekooslustesse. 25 min
Esitluses tutvustatakse taimekoosluste kujunemise põhimõtteid, keskkonnatingimusi, mullastiku, vee ja valguse osatähtsust taimekoosluste kujunemisel, kasvavaid taimeliike, taimede rindelist kasvu ja omavahelist sobivust, inimtegevuse osa koosluste kujunemisel. Antakse ülevaade loo-, pärisaru-, lammi- ja rannaniidul, rabas ja soostunud niidul, laane-, palu-, salu- ja soostuvas metsas kasvavatest tunnustaimeliikidest. Koosluste kaitse. Esitlus on õpilasi kaasav ja arutlema kutsuv. Arutletakse, kuidas inimtegevus (näiteks niitmine, metsamajandus, kuivendamine, ehitamine ja looduskaitse) mõjutab Eesti taimekoosluste kujunemist ja säilimist ning tuuakse näiteid õpilaste kodukoha või lähiümbruse loodusest.
3. Temaatiline ekskursioon botaanikaaia Eesti taimede osakonnas 20 min
Õpilased liiguvad juhendajaga valitud 3–4 koosluspeenra juurde, mis esindavad Eesti peamisi taimekooslusi. Iga peenra juures vaatlevad õpilased koosluse taimede kasvukeskkonda ning otsivad juhendaja suunavate küsimuste abil iseloomulikke tunnustaimi.
Õpilased:
- vaatlevad taimede tunnuseid (lehed, kasvukuju, õied);
- võrdlevad erinevate koosluste kasvutingimusi (valgus, niiskus, mullastik);
- seostavad taimeliike nende kasvukeskkonnaga;
- vastavad juhendaja küsimustele ning teevad lihtsaid järeldusi.
Iga koosluse juures keskendutakse lühidalt selle eripärale (u 4–5 min), et jõuda kõikide valitud kooslusteni ning jätta aega aruteluks ja liikumiseks.
Ekskursiooni lõpus valib (või saab loosiga) iga rühm ühe koosluse, millega nad jätkavad töölehe ja plakati koostamisel.
4. Aktiivülesanded töölehega väikestes rühmades (2–3 õpilast). 25 min
Iga rühm uurib põhjalikumalt ühte botaanikaaia koosluspeenart. Õpilased leiavad töölehe abil sellele iseloomulikud taimeliigid, märgivad töölehele, millised liigid selles koosluses kasvavad ja millised on looduskaitse all, ning arutlevad, millised kasvutingimused (niiskus, valgus, mullastik) iseloomustavad nende kooslust. Rühm sõnastab töölehe põhjal järeldused koosluse eripära kohta, mida kasutatakse hiljem plakati koostamisel ja ühises arutelus. Seejärel toimub arutelu klassiga, kus iga rühm sõnastab töölehe põhjal vähemalt kaks järeldust: millised keskkonnatingimused iseloomustavad nende kooslust; millised taimed on selle koosluse tunnusliigid; miks võivad mõned liigid olla looduskaitse all. Rühmad võrdlevad oma kooslust teiste rühmade uuritud kooslustega ning teevad järeldusi taimekoosluste erinevuste kohta.
5. Arutelu täidetud ülesannete põhjal ja teemal: koosluste ja taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses. 10 min
Arutelu käigus võrreldakse eri taimekooslusi ning arutletakse, kuidas inimtegevus mõjutab nende säilimist või muutumist. Õpilased toovad näiteid oma kodukoha või tuttavate paikade loodusest ning arutavad, milliseid tegevusi saavad inimesed teha elurikkuse hoidmiseks.
6. Rühmatööna üht taimekooslust kirjeldava plakati koostamine. Rühmas 5-6 õpilast. Käeline tegevus: lõikamine, kleepimine, joonistamine. Plakati tutvustamine klassile. 35 min
Rühmatööna koostatakse plakat ühe Eesti taimekoosluse kohta. Plakatil esitatakse koosluse nimetus, seda iseloomustavad kasvutingimused (nt valgus, niiskus ja mullastik), sellele iseloomulikud taimeliigid ning vähemalt üks näide taimede kohastumisest nende tingimustega. Lisaks tuuakse välja inimese mõju sellele kooslusele ja vähemalt üks võimalus selle elurikkuse säilitamiseks. Rühmad tutvustavad oma plakatit klassile ning võrdlevad seda teiste rühmade töödega.
7. Õppeprogrammi kokkuvõte (10 min)
Õpilased arutlevad juhendaja suunavate küsimuste abil:
- Mida uut sa teada said Eesti taimekooslustest?
- Mille poolest erinevad eri kooslused?
- Kuidas inimene mõjutab neid kooslusi?
- Too üks näide oma kodukoha loodusest.
Õpilased annavad suulist tagasisidet ning sõnastavad ühe uue teadmise või mõtte, mis neile meelde jäi.