Muuseumitund käsitleb läbi praktiliste tegevuste ajaloo uurimist esemeliste allikate põhjal ning tutvustab allveearheoloogiat kui ajalooteaduse haru ja allveearheoloogide tööd. Muuseumitunni sisu ja tegevused on II ja III kooliastmele samad, erinevus on info edastamise ja õpilaste panuse eakohasus ja süvitsi minek.
Tunnis uurime aja mõistet, vaatleme ajalooallikate olemust ja kuidas ajalugu uuritakse. Käsitleme seda teemat allveearheoloogia kaudu, sest merekultuur on Eesti kultuuri oluline osa. Üheskoos kehastume allveearheoloogideks ning suundume merepõhjast otsima vana laevavrakki. Kui laevavrakk leitud, asume läbi viima uurimistööd, mõõdame ja joonistame. Meeskonnatöö vormis tegeleme eriilmeliste ajalooliste esemetega ning asume lahti harutama nende lugu ühe laevahuku juhtumi raames, võttes taustaks ka Euroopa ajaloo ja mõned tolleaegsed levinud õpetused ja ideed. Analüüsime ja arutleme arheoloogide keeruliste valikute üle. Sellega seoses puudutame ka keskkonnateemat. Tund toetab nii karjääriõpet kui ka suulist väljendusoskust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õpilane:
(Ajalugu)
2) teab, et ajalooallikad jagunevad suulisteks, esemelisteks, kirjalikeks ja audiovisuaalseteks ning toob nende kohta näiteid;
3) iseloomustab erinevate allikatüüpide eripära, hinnates nende usaldusväärsust;
6) paigutab ajateljele isikliku elu sündmusi, ajaloosündmusi ja -perioode, kasutades õigesti ajaühikuid;
10) teab lugusid oma kodukoha minevikust.
(Eesti keel:)
2) avaldab viisakalt ja olukorrast lähtuvalt arvamust, sõnastab järelduse;
4) põhjendab oma seisukohta ja aktsepteerib kaaslaste põhjendatud seisukohti;
(Loodusõpetus:)
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint);
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele.
Õppeprogramm lõimib ajalugu, eesti keelt ja loodusõpetust.
Läbivad teemad:
1. läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine“ - õpilaste karjääriteadlikkuse toetamiseks kirjeldame tunnis (veealuse) kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega tegelevat ametit – arheoloogi, konkreetsemalt allveearheoloogi ametit.
2. läbiv teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” - arutame, kas ja mil moel mõjutavad vanade, puidust purjelaevade ning uuemaaegsete, metallist mootorlaevade vrakid mere elukeskkonda ja seosest arheoloogide tööga.
Programmis käsitletava teema seosed jätkusuutliku arengu põhimõtetega: tunnis õpivad õpilased, et looduskeskkond (merekeskkond) on suuresti mõjutatud inimtegevusest, merekeskkond saab olla ka kultuuri(pärandi)keskkond – veealune arheoloogiline leiupaik. Tegevuste ja arutluste näol saavad õpilased teada, et merekeskkond on ka ajalooliselt olnud majanduskeskkond – merekeskkond ja -transport on alati olnud osa rahvusvahelisest kaubandusest ja seega laiemast majandustegevusest. Kultuurikeskkonnaks on merekeskkond muutunud just majandustegevuse ja sotsiaalsete ülemere kontaktide tõttu.
Õpitulemused:
Teab, millist liiki allikatest saab mineviku kohta teavet ja milliste tunnuste järgi saab allikate usaldusväärsust hinnata.
Märkab ja väärtustab minevikupärandit Eestis ja mujal.
Väljendab end selgelt ja asjakohaselt.
Mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukohas ja Eestis.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: individuaal- ja rühmatöö, vaatlus, analüüs ja arutelu, praktilised käed-külge tegevused.
Vahendid: ajajoone köis ja piltkaardid, töölehed (rühmatöös), nn vrakivaip, köied ja mõõdulindid (rühmaga mõõtmiseks), keraamilised jm esemed kui arheoloogiliste leidude koopiad, infokaardid (rühmatöös), läbiviijal kasutamiseks tervele klassile: pildimaterjal, video.
Neli rühma, kuni 6 õpilast ühes rühmas.
Juhis õpetajale:
Saatev õpetaja aitab hoida distsipliini ning vajadusel aitab jagada või koguda kasutatavaid õppematerjale.
Õpetajale mõeldud tegevus enne ja pärast programmis osalemist:
Enne tundi: muuseumitunniks häälestamiseks arutada klassis, miks on oluline tunda ajalugu ja kes (amet/eriala) uurib ajalugu? Kes on arheoloog ja mis on tema töö ülesanded ja eesmärk? Mida teeb ja näitab muuseum, konkreetsemalt meremuuseum?
Pärast tundi: 1) prindib ja jaotab õpilastele laiali järeltegevuslehe (e-koolikotis, märksõna Meremuuseum, link: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34521-MT-Allveearheoloogia-praht-voi-parand-jareltegevusleht), valib vastavalt raskusastmele ülesanded. 2) vaatab õpilastega vastavalt eakohasusele videot allveearheoloogi tööst meremuuseumis ja soovi korral ka muid temaatilisi õppematerjale (e-koolikotis, märksõna Meremuuseum link: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/30911-Allveearheoloogi-too-Meremuuseumis)
Tund toimub siseruumis (angaaris), ei ole nõutav spetsiaalne riietus või varustus.
Infovahetus: Õpetaja broneerib tunni muuseumi kodulehel oleva vormi teel, pärast seda suhtleb õpetajaga korralduslike detailide osas muuseumipoolne broneerija.
Tagasiside küsimine toimub samuti broneerija kaudu, kes saadab õpetajale lingi tagasisidevormiga.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Sihtgrupi täpsustus: II kooliastme 5.-6. klass, kes juba õpivad ajalugu ainena.
Kestus: tund kestab 75 min.
Ligipääsetavus: tunni tegevused toimuvad Lennusadama angaaris (siseruum). Ratastoolis pääseb ligi kõikidele tegevuskeskkondadele, samas osad tegevused (vrakivaiba mõõtmistegevused) ei pruugi sobida ratastoolis õpilasele (võimalik, et ei ulatu mõõtma). Väikeste kohandustega (anda rohkem aega, tegevuste sees mahu vähendamine, selgituste lihtsustamine) sobib lihtsustatud õppekavaga õpilastele, ei sobi intellektipuudega õpilastele. Kohandatult võimalik nägemispuudega õpilasele, kui kõrval oleks osa tegevustes kirjeldustõlge ja teksti puhul ettelugemine. Kuulmispuudega õpilasele vajalik viipekeeletõlge. Erivajadustega gruppide puhul on vajalik eelnev suhtlus ja kokkulepe muuseumi ja tellija vahel.
Rühma suurus: kuni 24 õpilast, suuremate gruppide puhul jaotame grupi kaheks väiksemaks, kahe läbiviijaga.
Programmi kestel ei ole toitlustust.
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
6200550
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammide läbiviijateks on Eesti Meremuuseumi külastusjuhid, haridusprogrammide kuraator ja haridustöö kuraator. Isikute info on osaliselt leitav muuseumi kodulehel. Kõik läbiviijad on saanud valdkonna alaseid teadmisi, koolitusi, osadel läbiviijatel on ka vastav haridustaust.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Faili sisuks on muuseumitunni kava, mis sisaldab tegevusi, metoodikat, tarvikute nimekirja ja tegevuste ajaraami. Muuseumitunni töötasid koos välja Kristel Bultot, Annica Noormägi, Priit Lätti, Laura Pürjema. Tunnikava on eestikeelne, mida kasutatakse ka venekeelse tunni läbiviimisel. Kasutatavad tarvikud on nii eesti- kui venekeelsed (sõltuvalt tunni läbiviimise keelest).
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus 10 min Lennusadama angaar, Maasilinna vraki juures. Tutvumine, käitumisreeglite kokkulepped, muuseumitunni sisu häälestus ja sissejuhatus (mis on ajalugu).
Õppimine 5-7 min Maasilinna vraki juures. Ajaloolised allikad ja nende liigid. Arutelu ja grupitöö töölehega.
Õppimine 15 min Maasilinna vraki juures. Ajalooteaduse haru arheoloogia. Allveearheoloogide teekond laevavraki leidmiseni. Arutelu ja grupitöö töölehega.
Õppimine 15 min Õppeklassis. Allveearheoloogide töö vrakiga. Praktilised mõõtmistegevused, vraki joonistamine koos arheoloogiliste leidudega (esemetega).
Õppimine 20 min Õppeklassis. Arheoloogiliste esemete valik ja analüüs oma grupis, grupitöö laborist tulnud teabekaartidega, arutlus kogu grupis esemete olulisusest teaduse jaoks ja kogu laevavraki loost. Seejärel laevavrakkide ülestõstmise kohta arutlus ja oma arvamuse väljendus. Laevavrakkide mõju merekeskkonnale: küsimused-vastused.
Kokkuvõte 5 min Õppeklassis. Kokkuvõtvad küsimused-vastused tunnis õpitu kohta. Järeltegevuse info õpetajale.