Annikoru maastik on mitmekihiline ajaraamat. Õpilased uurivad metsa, puid, inimtegevuse jälgi, Kavilda ürgorgu, rändrahne, Kentsi paisjärve ja lagupuitu ning selgitavad vaatluste, mõõtmiste, katse ja võrdlemise abil, millised muutused toimuvad sekundite, aastaaegade, aastakümnete või geoloogilise aja jooksul. Rühmad täidavad „Annikoru ajajälgede kaarti“, mõõdavad puid ja samblikutalluseid, katsetavad vee kulutavat mõju ning põhjendavad, kui usaldusväärne on nende ajahinnang. Retk lõpeb elava ajajoonega, kus õpilased seostavad nähtud tõendid protsesside kestusega ja sõnastavad, et loodust uurides tuleb eristada mõõtmist, kaudset hinnangut ja oletust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab põhikooli riikliku õppekava loodusõpetuse II kooliastme järgmisi õpitulemusi. Sõnastused ja numeratsioon on esitatud muutmata kujul.
- Loodusõpetus, II kooliaste: 3) sõnastab koos kaaslastega loodusteadusliku uurimisküsimuse või hüpoteesi, kavandab ja teeb uurimuse kodukoha veekogu, asula, metsa, niidu vms põhjal, kogub ja vormistab andmeid ning esitleb uurimistulemusi;
- Loodusõpetus, II kooliaste: 4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
- Loodusõpetus, II kooliaste: 5) pakub võimalusi, kuidas suurendada katsetulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;
- Loodusõpetus, II kooliaste: 6) arutleb looduse ja maailmaruumi uurimise vajalikkuse üle; toob näiteid, kuidas teadlased koguvad tõendusmaterjali.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“: Õpilane uurib seostatult looduslikke protsesse ja inimese mõju kodumaastikule ning mõistab, et praegused kasutus- ja hoiuotsused jätavad maastikku pikaajalise jälje. Arutelu seob ökoloogilise vaate kohaliku kultuuriloo ja majandusliku kasutusega: paisjärv, teed, kraavid, metsakasutus ning puhkeala kujundavad nii elupaiku kui ka kogukonna võimalusi.
Muud läbivad teemad: „Tervis ja ohutus“ – turvaline liikumine ning katsete ja mõõtmiste ohutud töövõtted; „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ – kodukoha uurimine ja võimalike keskkonnahoiu tegevuste märkamine; „Teabekeskkond ja meediakasutus“ – vaatluse, mudeli, kaardi, foto ja kirjaliku allika tõendusväärtuse võrdlemine.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus (kooslused, vesi, pinnamood, aineringe, uurimuslik töö); matemaatika (pikkus, ümbermõõt, keskmine, ajaskaala ja suurusjärgud); eesti keel (vaatluse täpne sõnastamine, suuline põhjendamine ja kokkuvõte); ajalugu ja kodulugu (inimtegevuse jäljed, vanad kaardid, fotod ja mälestused); kehaline kasvatus (eesmärgistatud liikumine maastikul).
Programmi õppekeskkond ei ole vaid illustratsioon, vaid uurimise allikas. Õpilased aeglustavad liikumist, vaatlevad sama paiga elusaid ja eluta osi, kuulavad ning puudutavad ainult siis, kui see objekti ei kahjusta. Nad märkavad, et vana puu, lagupuit, samblik, veekogu ja pinnavorm sisaldavad pikaajalist teavet ning et looduse „korrastamine“ võib need tõendid ja elupaigad hävitada. Lagupuitu ei lõhuta, samblikke ei eemaldata, elusat puud ei puurita ega vigastata ja kividele ei jäeta märgistusi. Positiivne loodussuhe kujuneb kohaliku paiga tundmaõppimisest, uurimisrõõmust ja kogemusest, et väärtuslikku teavet saab koguda loodust kahjustamata.
Õpitulemused:
Programmi läbinud õpilane:
tunneb maastikus ära loodusprotsesside ja inimtegevuse jälgi ning oskab vähemalt nelja näite puhul põhjendada nende ligikaudset kestust;
oskab kasutada mõõdulinti ja joonlauda pikkuse ning ümbermõõdu mõõtmiseks ja mõõtmistulemusi üles märkida;
teab vähemalt kahte võimalust looduses möödunud aja hindamiseks ning oskab eristada otsest mõõtmist, kaudset hinnangut ja oletust;
mõistab, et puu, sambliku, rahnu ja pinnavormi vanuse hinnang on ligikaudne, ning oskab nimetada vähemalt ühe hinnangu usaldusväärsust mõjutava teguri;
oskab näidete abil selgitada, kuidas vesi, organismid ja inimene kujundavad maastikku eri ajaskaaladel;
väärtustab kodukoha loodust elukeskkonna ja teadmiste allikana ning teab, kuidas seda uurida elusolendeid ja loodusobjekte kahjustamata.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, mõõtmine, võrdlemine, mudeldamine, lihtne katse, protsesside järjestamine, tõenduspõhine arutelu, rühmatöö, elav ajajoon, kujundav enese- ja kaaslaste hindamine.
Töökorraldus: Õpilased töötavad valdavalt 3–4-liikmelistes rühmades. Iga rühm kasutab samu nelja ajauurija küsimust: mida näeme; milline protsess jättis jälje; kui kaua see võis võtta; mille põhjal ja kui kindlalt aega hindame? Rühmas jaotatakse vaatleja, mõõtja, kirjapanija ja esitleja rollid ning rolle vahetatakse.
Korraldaja vahendid: ajajoon- ja nähtusekaardid; üks „Annikoru ajajälgede kaart“ ja kirjutusalus iga rühma kohta; mõõdulint ja joonlaud igale rühmale; protsessikaardid; aastarõngaste näidis; rändrahnu teekonna kaardid; kaheosaline puidust veekaskaad, võrdsed veekogused ja kogumisnõud; lagupuidu vaatluskaart; võimaluse korral puuliikide ja samblike määramiskaardid; esmaabivahendid.
Õpilase isiklik varustus: ilmastikule vastav kihiline riietus, kinnised libisemiskindla tallaga jalanõud või märjal ajal kummikud, joogivesi ning vajaduse korral vihmakeep, peakate ja isiklikud ravimid. Telefon ei ole vajalik.
Juhis õpetajale:
Enne programmi: Õpetaja edastab vähemalt kaks tööpäeva varem osalejate arvu ja klassi, õpilaste varasemad teadmised, keele- ja toevajadused, liikumispiirangud, allergiad või muud ohutust mõjutavad asjaolud ning saatvate täiskasvanute arvu. Õpetaja tutvustab õpilastele, et programm toimub välitingimustes, kontrollib sobivat riietust ja jagab vajaduse korral rühmad. Eelteadmisi eraldi ei nõuta.
Programmi ajal: Õpetaja vastutab koos juhendajaga grupi turvalise käitumise eest, toetab kokkulepitud rühmade ja rollide püsimist, aitab toevajadusega õppijaid ning osaleb aruteludes õpilaste eest vastuseid andmata. Juhendaja vastutab programmi sisu, töövahendite ja tegevuste juhtimise eest.
Pärast programmi: Õpetaja aitab klassis lõpetada või üle vaadata ajajälgede kaardi, seostab tähelepanekud käsil oleva loodusõpetuse teemaga ning kogub võimaluse korral õpilastelt ühe lauselist refleksiooni: „Kõige tugevam tõend aja jäetud jäljest oli …, sest …“. Õpetaja täidab programmi tagasisidevormi.
Eelnev kooskõlastamine ja tagasiside: Korraldaja saadab õpetajale pärast broneeringut kinnituskirja, milles on kohtumispaik, kellaaeg, kestus, raja iseloom, varustusnimekiri, õpetaja roll, tühistamise ja ilma tõttu muutmise põhimõte ning lühike küsimustik grupi vajaduste kohta. Hiljemalt kaks tööpäeva enne retke kinnitavad pooled e-posti või telefoni teel osalejate arvu, klassi, saatjad, õppe-eesmärgi rõhuasetuse, erivajadused ja tervise- või ohutusinfo ning võimaliku kohandatud marsruudi. Ilmaprognoos ja raja olukord kontrollitakse eelmisel päeval; olulise muudatuse korral võtab korraldaja õpetajaga ühendust.
Kohe programmi lõpus küsib juhendaja õpetajalt lühikese suulise esmamulje. Ühe tööpäeva jooksul saadetakse veebipõhine tagasisidevorm, milles hinnatakse eesmärkide saavutamist, tegevuste eakohasust ja kaasavust, ajakava, juhendamist, vahendeid, ohutust, õppekeskkonda ja korraldust ning palutakse üks tugevus ja üks parendusettepanek. Vastuseid analüüsitakse vähemalt kord õppeaastas; korduvad ettepanekud dokumenteeritakse ja vajalikud muudatused tehakse programmi juhendmaterjalis.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õppekeskkond: Annikoru õpperada Kentsi paisjärve ja Kavilda ürgoru ümbruses. Retk kulgeb ligikaudu 1,2–2 km pikkusel loodusrajal. Maastikul võib olla ebatasaseid, juuriseid, liivaseid, märgi või libedaid lõike ning veekogu ja nõlva lähedasi kohti. Täpne marsruut valitakse enne programmi vastavalt ilma-, pinnase- ja grupitingimustele.
Ohutuse tagamine: Juhendaja kontrollib enne retke raja ja pinnasekaskaadi kasutuskoha seisundit ning ilmahoiatust. Programmi alguses lepitakse kokku, et liigutakse juhendaja määratud piirides, veekogu ja nõlva servale ei minda loata, teed ületatakse koos, midagi ei maitsta ega lõhuta ning töövahendeid kasutatakse juhendi järgi. Rühm püsib koos; saatvad täiskasvanud paiknevad liikumisel grupi ees ja taga. Äikese, tormi, ohtliku libeduse või muu riski korral tegevust lühendatakse, kohandatakse või see jäetakse ära. Juhendajal on laetud telefon ja esmaabivahendid.
Erivajadustega õppijad: Programm on kohandatav kuulmis- ja intellektipuudega õppijatele visuaalsete kaartide, lühikeste etapijuhiste, paarilise toe, rollijaotuse ja/või lisatööaja abil. Nägemispuudega õppijale kasutatakse suulist kirjeldust, kompimis- ja helivaatlust ning saatja tuge. Loodusraja ebatasasuse tõttu ei pruugi kogu marsruut olla ratastooliga läbitav; liikumispuudega õppija osalemine ja sobiv lühendatud marsruut kooskõlastatakse vähemalt kaks tööpäeva varem. Korraldaja ja õpetaja lepivad eelnevalt kokku vajalikud kohandused, abivahendid, saatjate arvu ning meditsiiniliselt olulise info, jagades ainult programmi ohutuks läbiviimiseks vajalikku teavet.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.266119999862, 26.307701468468
Maakond:
Otsekontakt:
+372 517 5956
Programmi läbiviija:
Evelyn Eensoo: 2008 Tartu Ülikool magistrikraad bioloogiaõpetaja erialal; 2006 Tartu Ülikool bakalaureusekraad bioloogia erialal; 2012–2013 Tartu Ülikool algõpetuse didaktika kursus 160h. Puhja Kooli loodusainete õpetaja (sh III kooliaste geograagia, bioloogia ja 5.klassi loovus ja loodusõpetus).
Astrid Külaots: Pikaaaegne õpetaja Konguta Koolis, kus ta on töötanud alates 1999. Aastast. Lisaks on ta Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajahariduse nooremlektor (kaasav haridus) ning juhtinud ka Konguta rahvamaja. Aasta kooliõpetaja tiitel ja Elva valla / Tartumaa aasta õpetaja tunnustused (nt 2021. ja 2022. aastal). Juhendanud kooliteatrit/lavalaborit Konguta Koolis (nt lavastus „Kuldkera”). Omab magistrikraadi kaasavas hariduses ning panustab õpetajate koolitamisse Tartu Ülikoolis.
Kristjan Lepp: Keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia bakalaureus (Tallinna Tehnikaülikool), Noored Kooli 8. lennu vilistlane ja õpetajakogemusega juhendaja. MTÜ Kentsi Kants ning Annikoru ja Kentsi piirkonna kohaliku elu eestvedaja, Konguta Kooli hoolekogu liige; tunneb õpperaja paika ja kohalikke seoseid. Juhendaja ja õpetaja tegutsemise algusaasta 2016, mil alustas Noored Kooli programmi Kiviõlis õpetajana.
Programmi viib läbi korraga vähemalt üks nimetatud juhendaja. Kui rühm on suurem kui 24 õpilast või vajab ulatuslikke kohandusi, lepitakse kokku teine juhendaja või rühma jagamine. Kõik juhendajad tutvuvad enne programmi ühtse juhendmaterjali, ohutusjuhise ja õpitulemuste hindamise põhimõtetega.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi kogukestus on 90 minutit: sissejuhatus 10 minutit, põhiosa 73 minutit ja kokkuvõte 7 minutit. Tegevuste ajad on orienteeruvad ning sisaldavad liikumist rajapunktide vahel. Juhendaja kohandab ajajaotust rühma töötempo järgi, säilitades kogukestuse. Erisused lepitakse õpetajaga eelnevalt kokku.
Teemad, tegevused ja töökorraldus
Sissejuhatus · 10 min
Juhendaja tutvustab retke teemat, marsruuti ja vahendeid. Koos õpilastega lepitakse kokku käitumis- ja ohutusreeglid: püsime rühmaga koos, liigume kokkulepitud alal ning vaatleme loodust seda kahjustamata. Moodustatakse 3–4-liikmelised rühmad, jagatakse vahendid ja rollid. Rühmad paigutavad nähtusekaardid esialgsele ajajoonele.
Põhiosa · 10 min
Mets elab mitmes ajas. Õpilased kuulavad hetkeks metsahääli ja vaatlevad lähiümbrust. Rühmad otsivad praegu toimuva protsessi, kuni aasta vanuse jälje ja pikema muutuse märgi ning arutlevad nende kestuse üle. Tähelepanekud märgitakse ajajälgede kaardile.
Põhiosa · 10 min
Puu kui ajamõõtja. Tutvutakse aastarõngaste näidisega ning mõõdetakse kahe elusa puu ümbermõõtu samal kõrgusel puud vigastamata. Võrreldakse puude kasvukohti ja arutletakse, miks ümbermõõt ei anna täpset vanust.
Põhiosa · 12 min
Inimtegevuse jäljed maastikul. Rajal liikudes otsivad rühmad värskeid, mõne aasta vanuseid ja pikaajalisi inimtegevuse jälgi. Vaadeldakse näiteks radu, kraave ja maastiku kasutamise märke ning arutletakse, millist lisainfot annaksid vanad kaardid, fotod või kohalike mälestused.
Põhiosa · 12 min
Kavilda ürgoru kujunemine. Vaadeldakse oru nõlvu ja põhja. Rühmad võrdlevad vee kulutavat mõju pinnasemudelil (kaskaadil), kasutades võrdset veekogust. Arutletakse, kuidas korduvad väikesed muutused võivad pika aja jooksul kujundada maastikku.
Põhiosa · 11 min
Rändrahnu pikk teekond. Rahnu juures järjestatakse kivimi tekke, jääga liikumise ja maastikku jäämise teekonnakaardid. Õpilased vaatlevad samblikke neid eemaldamata, mõõdavad 2–3 talluse kahte läbimõõtu ja leiavad keskmise. Võrreldakse sambliku vanuse mudelhinnangut, rahnu teekonna aega ja kivimi vanust.
Põhiosa · 9 min
Kentsi paisjärve muutused. Õpilased vaatlevad kaldalt vett, taimestikku ja märgatavaid elutegevuse jälgi ning arutlevad lihtsa toiduahela üle. Rühmad pakuvad, mida tuleks samas kohas eri aegadel uuesti vaadelda või mõõta, et märgata veekogu muutusi.
Põhiosa · 9 min
Lagupuu eluring. Vaadeldakse kahte erinevalt lagunenud puiduosa, võimaluse korral luubiga, ning otsitakse seente ja teiste organismide tegevuse jälgi. Lagupuitu ei lõhuta ja organisme ei eemaldata. Rühmad järjestavad lagunemistunnused ja arutlevad lagundajate rolli üle aineringes.
Kokkuvõte · 7 min
Annikoru elav ajajoon. Iga rühm valib retkelt ühe näite, asetab selle ajajoonele ning põhjendab ajahinnangut. Võrreldakse algset ja lõplikku ajajoont, jagatakse olulisemaid tähelepanekuid ning antakse lühike tagasiside. Vahendid kogutakse kokku.