Õppematerjalid

Eesti Jahimeeste Seltsi õppematerjal METSLOOMADE AASTARING ning INIMESE JA ULUKITE SUHTED, kus viiel infograafilisel teemalehel on ülevaade metsloomade toiduvõrgustikust ja loomulikust elukorraldusest läbi nelja aastaaja. Üks teemaleht on inimese ja ulukite probleemolukordadest, millele antakse selgitused nii inimese kui ka ulukite vaatenurgast. Õppematerjali eesmärk on teadlikkuse tõstmine metsloomade eluviisist ja nende loomulikest vajadustest, et oskaksime metsloomadega rohkem arvestada ja mõista paremini looduse toimimist. Me ei tohi unustada, et jagame Maad elamiseks teiste elusolenditega, sealhulgas metsloomadega - nad on osa elurikkusest, kes loovad Maal elutingimusi jätkusuutlikuks eluks. Teadlik inimene väärtustab, austab ja hoiab loodust.

Selgunud on 2020. aasta tegijad looduses! Kas teadsid, et aasta loomaks valiti nahkhiir, linnuks tuttpütt ja orhideeks soo-neiuvaip? Vaata aasta tegijaid tutvustavalt infolehelt  järele, kes või mis on aga 2020. aasta liblikas, puu, seen, sammal, muld ja kala.

Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllu- majandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgus- tiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul.

„Alias” on seltskondlik sõnaseletusmäng, mida võib mängida nii ajaviiteks sõbraga kui ka rühmade vahel võistlusena. Siinne variant mängust on seente teemal.
Mõistekaartidel on kokku 186 erinevat mõistet (62 kaarti kolme mõistega, millest esimene on kõige kergem, teine keskmise raskusastmega ja kolmas kõige keerulisem).

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ning Tallinna Ülikooli haridusuuenduse tippkeskuse toel toimunud koolitusprojekti “Formaal- ja mitteformaalhariduse asutuste ja ülikoolide koostöö säästva arengu hariduse õppeprogrammide ettevalmistamiseks ja kvaliteedi monitoorimiseks – pilootprojekt” eesmärkideks oli tõhustada riikliku õppekava läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” täitmist formaal- ja mitteformaalhariduse õppeasutuste koostöös. Projekti käigus arendati ülikoolide õppejõudude-teadurite (Elina Malleus, Grete Arro, Liisa Puusepp, Mihkel Kangur) kaasabil õpetajate ja keskkonnahariduskeskuste juhendajate koostöö oskuseid teaduspõhiste säästva arengu haridust toetavate õppeprogrammide- ja materjalide ettevalmistamisel.