Õppeprogramm uurib liikumise kaudu, mida muusikas kuulda on, ja vaatleb, kuidas sellele reageerib loom. Õpilased kuulavad kaht erineva tempo ja meeleoluga pala, väljendavad neid oma liikumisega, ning seejärel toob juhendaja linnud õpilaste juurde ja mängib rütmikat pala. Osa keskuse papagoidest liigub paar sekundit rütmis kaasa, eriti kui inimene ise kaasa liigub; demo korratakse mõned korrad. Programm lõpeb arusaamaga, et looma osalemine on tema enda valik. Peamised meetodid on muusika kuulamine, loovliikumine, vaatlus, arutlev vestlus ja vahetu kontakt loomadega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Muusika, I kooliaste (põhikooli riiklik õppekava, lisa 6 „Kunstiained", p 2.1.4 Muusika õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes):
- Muusikaline liikumine 1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;
- Omalooming 4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks;
- Muusika kuulamine ja muusikalugu 1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);
Loodusõpetus, I kooliaste (põhikooli riiklik õppekava, lisa 4, p 2.1.3 Õpitulemused) — 3. klassi lõpetaja:
- 21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
Ainetevaheline lõiming: muusikaõpetus; loodusõpetus; kehaline kasvatus.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm näitab lapsele, et heli ja muusika on osa sellest keskkonnast, kus loom elab, ja et inimene otsustab, millise keskkonna ta loomale teeb. Laps kogeb, et loomaga koos tegutsemine ei ole etendus, mida loom peab esitama, vaid kutse, millele loom võib vastata või mitte vastata. Sellest kasvab arusaam, et looma heaolu hulka kuulub ka tema õigus ise valida, ning et kultuur ja loodus saavad kokku puutuda nii, et kumbki ei kannata.
Õpitulemused:
1. oskab liikumisega väljendada muusika tempot, valjust ja meeleolu ning teab, et sama muusika võib eri inimesi panna eri moodi liikuma;
2. teab kuulatud palade järgi nimetada, kumb on kiirem ja kumb valjem, ning mõistab sõnu tempo, rütm ja valjus;
3. oskab välja mõelda oma liigutuse, mis muusikaga kokku käib, ja seda teistele näidata;
4. väärtustab looma õigust ise otsustada ja mõistab, et looma ei sunnita osalema ning et muusika mängimisel arvestatakse tema koduga.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: muusika kuulamine; loovliikumine; vaatlus; võrdlemine; katse kordamine; arutlev vestlus; paarisarutelu; vahetu kontakt loomadega; suuline tagasisidestamine.
Vahendid (kõik on kogu klassile ühised; individuaalseid vahendeid ei kasutata):
- juhendaja telefon muusika mängimiseks
- keskuse linnud, merisead ja terraariumite asukad
- seemnesegu ja värske toit loomade toitmiseks
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt)
- kätehügieeni vahendid
Plakateid, kaarte ega töölehti ei kasutata.
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- korrake muusikatunnist sõnu tempo, rütm ja valjus
- rääkige klassis läbi, et keskuses liigutakse oma koha peal ja et karjuda ei tohi
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest, helitundlikkusest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- liikuge ise koos lastega kaasa — täiskasvanu eeskuju paneb lapsed julgemalt liikuma ja linnud reageerivad just liikumisele
- hoidke lapsed oma koha peal, et nad linde ei ehmataks
- linnu demo ajal paluge lastel vaikselt vaadata — liigutus kestab paar sekundit ja möödub kiiresti
- julgustage vaiksemaid õpilasi oma liigutust näitama
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- aidake vabas osas õpilastel loomade juures laiali jaguneda
Pärast programmi:
- soovitatav jätkuülesanne muusikatunnis: valige kaks eri tempoga pala ja mõelge igaühele oma liikumine; esitage need klassile
- teine jätkuülesanne: arutage, millised loomad veel liiguvad heli järgi ja mida inimene peaks looma juures muusikat mängides tähele panema
- andke keskusele lühike tagasiside
- programmi järel saadame teile e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Eelnev kooskõlastamine keskusega. Enne külastust lepitakse e-kirja või telefoni teel kokku: broneeringu kinnitus kuupäeva ja kellaajaga, grupi täpne suurus ja õpilaste vanus, saatjate arv, erivajadused, allergiad ja helitundlikkus, saabumisaeg ja liikumine kohale, ohutus- ja käitumisreeglite edastamine õpetajale enne külastust ning arve andmed ja maksja. Programmi hind on 10 € osaleja kohta ja arve esitatakse kohal käinud osalejate arvu järgi. Pärast programmi vahetatakse tagasisidet.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides. Helitundlikul õpilasel soovitame kaasa võtta kõrvaklapid.
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga 12 suures avatud kastis piki seina liivariiulite all. Liikumistegevused tehakse oma koha peal pingi juures, sest linnud lendavad pea kohal. Juhendaja toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Muusikat mängitakse lühikeste palade kaupa ja mõõduka helitugevusega juhendaja telefonist; lindu ei sunnita osalema ja tema liikumine on alati tema enda valik. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses. Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult juhendaja juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes — liikumisülesandeid saab teha kätega ja ülakehaga ning juhendaja toob linnu tema juurde. Nägemispuudega õpilasele on kuulamis- ja liikumisosa täiesti ligipääsetav ning linnu liikumist kirjeldab juhendaja suuliselt. Kuulmispuudega õpilane saab muusika rütmi tunnetada kaaslaste liikumise järgi ja juhendaja annab rütmi ka nähtava liigutusega. Helitundlikule õpilasele soovitame kõrvaklappe ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334566075747, 26.7162916
Programmi läbiviija:
Programme viivad läbi Oleg ja Uljana Jegelski, kas koos või vaheldumisi.
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, juhendaja on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi. Liikumistegevused tehakse oma koha peal pingi juures, sest linnud lendavad pea kohal.
6 min · Tervitus, reeglid, tänane küsimus ja esmased arvamused Juhendaja tutvustab end ja lepib õpilastega kõigepealt kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult juhendaja märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Eraldi lepitakse kokku selle programmi oma reeglid: liigume oma koha peal, mitte ruumis ringi, ja me ei karju — muusika on meie oma, kisa ei ole. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult. Alles seejärel esitab juhendaja tänase küsimuse: kas lind kuuleb muusikat samamoodi nagu meie — ja kas ta oskab ka tantsida? Küsimuse järel on 2 minutit arvamuste avaldamiseks; juhendaja kordab kaks-kolm erinevat pakkumist valjusti ja ütleb, et programmi lõpus tullakse nende juurde tagasi.
7 min · Kuulamine: mis neil kahel palal vahet on? Juhendaja mängib telefonist kaks lühikest pala: esimene kiire ja vali, teine aeglane ja vaikne. Õpilased kuulavad vaikides ja ütlevad siis, mille poolest need erinesid. Juhendaja koondab öeldu ja nimetab asjad õigete sõnadega: tempo (kiire või aeglane), rütm (mis kordub) ja valjus. Seejärel mängib juhendaja mõlemast palast korra veel paar takti ja õpilased näitavad käega, kumb on kumb. Arutame: kuidas te aru saite, et üks on kiirem? Mida te kuulsite?
9 min · Liikumine: näita muusikat oma kehaga Õpilased tõusevad oma koha peal püsti. Juhendaja mängib kiiret pala ja õpilased liiguvad sellele vastavalt — kiiresti, suurte liigutustega. Siis mängib ta aeglast pala ja liigutused muutuvad aeglaseks ja väikeseks. Juhendaja lisab kolmanda ülesande: kui muusika läheb vaiksemaks, muutuvad ka liigutused väiksemaks, ja kui valjemaks, siis suuremaks. Lõpuks mõtleb igaüks välja oma liigutuse, mis tema arvates selle muusikaga kokku käib, ja kõik teevad paari soovija liigutust järele. Arutame: kas kõik leidsid sama liigutuse? Miks üks ja sama muusika paneb eri inimesed eri moodi liikuma?
10 min · Kohtumine 1: lind ja muusika Juhendaja toob linnu oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees, nii et igaüks näeb lindu lähedalt. Seejärel paneb ta rütmika pala mängima ja liigub ise kaasa. Õpilased vaatlevad vaikides. Lind liigub tavaliselt mõne sekundi: nõksutab pead, tõstab jalga või liigub kehaga rütmis. Juhendaja ütleb ette, et see kestab korraga lühidalt, nii et vaadata tuleb tähelepanelikult. Demo tehakse kolm-neli korda, vahepeal muusika vaikib ja õpilased ütlevad, mida nad nägid; nii saab iga kordusega keegi uut asja tähele panna. Juhendaja ütleb ausalt ka selle, et lind ei pruugi täna liikuda ja et see on samuti vastus. Arutame: mida lind tegi? Kas tema liigutus käis muusikaga kokku või mitte? Kas igal korral oli ühtemoodi?
7 min · Kohtumine 2: kes veel kaasa liigub? Juhendaja toob teise liigi linnu ja kordab sama katset. Keskuses liiguvad muusika järgi kõige meelsamini kakaduu, Aafrika hall ja mõni aara. Õpilased võrdlevad: kas see lind teeb sama liigutust nagu eelmine või oma moodi, ja kumb alustas kiiremini. Juhendaja juhib tähelepanu sellele, et liigutus on igal linnul isesugune, nagu oli ka õpilaste oma liigutus. Arutame: kumb lind liikus rohkem? Kas nad tegid sama asja?
6 min · Miks lind kaasa liigub — ja miks mõnikord mitte Juhendaja selgitab kaht asja. Esiteks: papagoi on seltsiv lind, kes elab parves ja teeb seda, mida teised teevad — kui inimene liigub, võib ta kaasa liikuda, nii nagu ta kaasa häälitseb. Teiseks ja tähtsamalt: lind otsustab ise. Me ei saa ega tohi lindu sundida — kui ta ei taha, siis ta ei tee, ja see on täiesti korras. Juhendaja seob selle kokku looma vajadustega: muusikat mängitakse lühidalt ja mõõduka helitugevusega, sest see tuba on linnu kodu, mitte kontserdisaal. Arutame: mida tähendab „loom otsustab ise"? Kust me aru saame, et loomale meeldib või ei meeldi?
9 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Merisead elavad 12 suures avatud kastis piki tervet seina, nii et korraga mahub iga kasti juurde 1–6 õpilast toitma ja paitama — ruumi jagub kogu klassile ühekorraga ja järjekorda ootama ei pea keegi. Linnud istuvad seinaäärsetel okstel ja lendavad kogu toas, seega on toitmiskohti terves ruumis. Juhendaja liigub õpilaste seas ja juhendab toitmist, soovijad saavad linnu käe peale. Juhendaja näitab ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Samal ajal saab pilte teha. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
6 min · Kokkuvõte Õpilased arutavad paarides 1 minuti, mida nad täna muusika kohta teada said ja mida linnud tegid. Seejärel ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti ja juhendaja seob need kokku tänase küsimusega ning programmi alguses pakutud arvamustega. Lõpuks pestakse käed ja juhendaja selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda. Ülejäänud õpilased annavad tagasiside õpetaja kaudu klassis.