Eestlased on merega koos elanud juba päris pikka aega ja selle jooksul saanud teada mitmeid olulisi tarkusi. Väike randlane viib lapsed avastusretkele Eesti rannaküla ellu, kus loodus, ilm ja vanad kalapüügiuskumused põimuvad mänguliste tegevustega. Programmi jooksul uurivad lapsed kalaaida esemeid, vaatlevad ilma, õpivad tundma rannarahva kombestikku ning kogevad, kuidas inimesed on loodusega koos elanud erinevatel aegadel. See on meeltepõhine ja liikumist täis muuseumitund, mis aitab lastel märgata oma kodukoha loodust, mõista rannakultuuri eripära ja avastada, kuidas loodus on kujundanud inimeste eluviise.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Valdkond Mina ja keskkond -
5) suunata last keskkonda, enda ja kaaslaste kultuuri ja traditsioone ning tervist väärtustama;
13) oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites;
14) oskab kirjeldada loodusnähtusi ja selgitada ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest;
Lõimitud on valdkonnad keel ja kõne, mäng ja liikumine.
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilane märkab kodukoha loodust, mõistab kuidas loodus on kujundanud inimeste eluviisi.
Kultuuriline identideet: programm aitab kujundada sidet rannikuala ajaloo ja traditsioonidega.
Õpitulemused:
- et rannarahva elu oli seotud ilma, aastaaegade ja uskumustega;
- milliseid toite rannakalurid sõid ja kuidas kala säilitati.
Õpilane oskab:
- kirjeldada ilma lihtsate sõnadega vaatluse teel;
- nimetada mõnda Eesti kala.
Õpilane väärtustab:
- kohaliku looduse märkamist ja austamist;
- rannakultuuri ajalugu.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vestlus, vaatlus, avastusõpe kalaaidas, meeltega tunnetamine.
Vahendid: kalapüügivahendid muuseumi kogust, kalapildid, kalavõrgud.
Juhis õpetajale:
Programm viiakse läbi Viimsi vabaõhumuuseumis, kus tuleb arvestada ilmaga ja vastavalt riietuda. Halva ilma korral viiakse programm läbi Rannarahva muuseumis. Programmi broneerimisel asukoht täpsustatakse.
Õpetajalt ei eeldata ettevalmistavaid tegevusi enne programmi toimumist. Programmi ajal võib õpetaja innustada oma õpilasi kaasa lööma. Õpetajalt küsitakse tagasisidet elektroonilisel kujul pärast programmi toimumist.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Viimsi vabaõhumuuseum asub Pringi rannakülas, mere ääres. Programm toimub osaliselt siseruumides, osaliselt välikeskkonnas. Rannarahva muuseum tegutseb hubases vanas koolimajas. Ekspositsioonis on vanad kalastustarbed ja hülgepüügiriistad ning endise kalurikolhoosiga seotud esemed. Mõlemas muuseumis on arvestatud turvalisust ja tagatud laste ohutus.
Õppeprogramm on kohaldatav kergema liikumispuudega õpilastele. Teistest erivajadustest ja -soovidest seoses programmi eesmärkide ja tegevustega palume muuseumi teavitada enne õppeprogrammi toimumist.
Õpilastel on vaja riietuda vastavalt ilmale. Vabaõhumuuseumis on väga tuuline. Kõik õppeks vajalikud vahendid on kohapeal olemas, midagi eraldi kaasa võtma ei pea. Programm ei paku toitlustust.
Programmi hind on õpilase kohta.
Programm on osa 2025-2026 KIK-projektist ja sellele registreerumine on gruppide täitumiseni koolidele tasuta!
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.525172036465, 24.79807578064
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi Rannarahva muuseumi:
teadur Maivi Kärginen-Kivi (BA ajalugu, juhendamiskogemus alates 2016. aastast);
teadur-hariduskoordinaator Marie Sokman (MA Eesti ajalugu, viis aastat õpetamiskogemust üldhariduskoolis);
hariduskoordinaator Ülle Smolina (BA juura, juhendamiskogemus alates 2010. aastast, LAK-õpe);
külastusjuht Loreley Reim (juhendamiskogemus alates 2025. aastast).
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS (5 min)
muuseumi ala, programmi eesmärkide, töökorralduse ja ajakava tutvustamine. Lepitakse kokku, kuidas igaüks saab panustada hea ja ohutu koostöö toimumisele.
Rühmatööd viiakse läbi 3-4 liikmelistes rühmades. Igale rühmale on tagatud vajalikud töövahendid.
TEGEVUSTE KÄIK (kokku 50 min)
- Rühmatöö: kalaaida avastusretk - avastusõppe kaudu tutvutakse vanade kalapüügivahenditega. Õpilased saavad katsuda, uurida ja pakkuda, mis otstarve oli järgmistel esemetel: sump, mõrd, põhjakiiker, võrgukuulid, võrgulipp. Juhendaja selgitab peale õpilaste arutelu vahendite otstarvet. (15 min)
- Ilmavaatlus - vaatlemise ja tunnetamise kaudu kirjeldatakse, mis ilm õues on. (5 min)
- Kalapüügi uskumustega seotud kombed - liikudes tehakse läbi vanad kalaõnnekombed nagu võrgu alt läbi pugemine või võrkude õnnistamine. (10 min)
- Rühmatöö: sahvri lõhnamängu käigus õpilased avastavad meelte kaudu rannakaluri toidulaua lõhnasid. (5 min)
- Läänemere kalade tutvustamine. (5 min)
- Kala kaluri toidulaual -milline näeb välja üks saja aasta vanune kaluri elamu? Mida söödi ja joodi? Kaluri söögid või, kala ja leib. Kuidas kala säilitati ja kuidas kala valmistati? Uurime, milline see eesti rahvuskala välja näeb. Kuidas lõhnab? (10 min)
KOKKUVÕTE (5 min)
- Lõpuring - iga õpilane ütleb, mis oli tunnis kõige põnevam.