PÄEVAKAVA

24. oktoober

• Päevajuhi sissejuhatus / Sander Loite
• Tervitussõnad / Madis Kallas, Keskkonnaministeerium;  Rainer Vakra, Keskkonnaamet 
• Linna elurikkus ökoloogi pilgu läbi / Kristjan Zobel, Tartu Ülikool 
• Rikas linn, vaene linn / Karin Bachmann, Eesti Kunstiakadeemia
• Linnaroheluse värvivarjundid / Tiiu Kull, Eesti Maaülikool
• Putukad linnas: kes, kus ja milleks? / Virve Sõber, Tartu Ülikool
• Linnalind teeb meele rõõmsaks? / Marko Mägi, Tartu Ülikool 
• Päevajuhi minutid Sander Loite
• Vestlusring “Elurikas õueala”  Kristjan Zobel, Karin Bachmann, Tiiu Kull, Virve Sõber, Marko Mägi, Rainer Vakra
• Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koosolek

25. oktoober

• Päeva sissejuhatus / Enri Uusna
• Roheline kool / Eeva Kirsipuu-Vadi, Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator
• 2022. a keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused / Vaike Vainu, Turu-uuringute AS; Grete Arro, Tallinna Ülikool
• Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava 2023-2025 ning rühmatööd / Asta Tuusti, Keskkonnaministeerium 
• Võru linna elurikkuse kogemuslugu / Anne Vahtla, Võru Linnavalitsus
• Juhendatud elurikkuse teemaline jalutuskäik linnas 
• Kokkuvõte keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava rühmatöödest  / Asta Tuusti, Keskkonnaministeerium 

TÖÖTOAD

• Õpiõu - õu, mis toob teadmistele tähenduse / Lehte Tuuling, Tartu Ülikooli Narva Kolledži lektor
  Iga õpetaja jaoks on oluline luua õppijat toetav keskkond, et tagada parim tulemus. Kohapõhine õppesisu valik ja avatud õpikeskkonna kasutamine aitab õppeprotsessis jõuda teadmistest arusaamiseni. Häid tulemusi on selles vallas saavutanud Rootsi ja Šotimaa. Positiivsest kogemusest tasub alati õppida. 
• Praktilisi töid vee-elustikuga hilissügisel / Annelie Ehlvest, Tartu Loodusmaja
  Tutvume praktilise tööna Koreli oja perifüütoni ja mudaelustikuga, kasutades lihtsaid vahendeid. Tutvustan materjale, mis on abiks vooluveekogude kasutamist õppetöös (juhendmaterjalid, töölehed).
• Juhendajate pädevuste enesehindamine / Krista Keedus ja Aili Saluveer,  Keskkonnahariduse Ühing (kestab 2*40 minutit)
  Töötoas katsetame juhendajate pädevusmudeli pädevuste enesehindamise võimalusi ja arutleme võimalike hindamistasemete ning nende sõnastuse üle. Töötoa tulemusi kasutame enesehindamise töövahendi arendamisel. Kui tegeled keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendamisega, siis on Sinu panus oluline (abiks töövahendi loomisel)! 
• Elurikkus on lähedal / Maarika Männil ja Helen Kivisild, Keskkonnaamet
  Elurikkus on kõikjal me ümber. Erinevad liigid elavad oma elu, mida me sageli isegi ei märka, kuid ometi loob nende elutegevus ka meie eluks kõik vajaliku. 
  Tutvustame uut õppeprogrammi, mille eesmärgiks on esiteks õppida märkama ja rühmitama elurikkust oma vahetus ümbruses. Teiseks õpitakse mõtestama koos elavate liikide omavahelisi seoseid, mille tulemusena toimuvad kõik olulised looduslikud protsessid, mis hoiavad elu Maal jätkusuutlikuna. Seetõttu peame oskama elurikkust hoida.
• Kuidas kaasa lüüa vabatahtlikus seires ehk kes käivad meie "õuel? / Triin Edovald, Keskkonnaagentuur
  Keskkonnaagentuur tutvustab materjale ja metoodikaid, mida kasutades saab õuesõppe vormis osaleda koos õpilastega erinevates vabatahtliku seire projektides. 2022. aasta teises pooles on võimalik kaasa lüüa pisiimetajate, saarma ning nahkhiirte andmete kogumisel oma kodu või kooli lähiümbruses. Tutvume uue Loodusvaatluste nutirakenduse võimalustega ning jagame huvilistele eluspüügilõkse pisiimetajate uurimiseks.
• Metsaloom või linnaloom? / Heino Pall, RMK
  Avastamismängu abil saame tuttavaks mõnede linnakeskkonda sattuvate linnu- ja loomaliikidega. Töötoas tutvustame mängudisaini ning leiutame osalejatega koos viise, kuidas mängu suuremas grupis võimalikult efektiivselt läbi viia. Vahepalaks metsajooga!
•  Erosioon ehk kui maapind voolab ära / Pille-Riin Pärnsalu ja Aire Orula, Tartu Loodusmaja
  Töötoas tutvume erinevate erosiooni tüüpidega ning kuidas pinnase ärakannet linnaplaneerimises piirata, et hommikul ärgates ei oleks üllatust, kuhu tee maja eest kadunud on. Töötoa praktilises osas katsetame mudeli peal, kuidas veekogude kallastel takistada lainetegevusest tingitud pinnase ärakannet ning milline pinnas on erosiooniprotsessidele kõige vastupidavam.
• Kõrgemalt näeb rohkem / Tõnis Rüütel, TÜ Tartu Observatoorium
  Kas tunned satelliidipildilt ära Võru, aga Narva või Türi? Töötoas räägime, mis võimalusi pakub orbiidil olev kaamera, mis suudab ka infrapuna kiirgust tajuda. Teadlased uurivad infrapuna ja ka muid lainepikkusi kasutades linnade arengut ja ka elurikkuse muutust. Töötuba annab ülevaate ning mõningased oskused internetis vabalt kättesaadavate satelliidipiltide leidmiseks ja kasutamiseks.
• Kuidas talletada linnuvaatlusandmeid? /Eva- Liisa Orula, Eesti Ornitoloogiaühing
  Eesti Ornitoloogiaühing teeb ülevaate iga-aastastest linnuvaatluspäevadest, millest saab osa võtta iga huviline ja mis on hea viis alustada lindude vaatlemisega. Töötoas tutvustatakse võimalusi, kuidas vaatluspäevadel kogutud andmeid talletada nii, et need jõuaksid andmebaasidesse ja oleksid ornitoloogidele kättesaadavad. Põhirõhk on rakendustel PlutoF Go ja Legulus.tools. Töötuba sobib algajale loodusvaatlejale, kaasas võiks olla nutiseade või sülearvuti.

JUHENDATUD ELURIKKUSE TEEMALINE JALUTUSKÄIK:

• Võru linnapea Anti Allas rääkis Koreli kalda lugu peamiselt kogukonna vaatest. 
• Arendusjuht Tiina Hallimäe jagas Koreli kalda lugu arendusprojektide vaatest ja koostööst erinevate osapoolte vahel. Kuidas alast, õppevahenditest ja õppematerjalidest saadi terviklahendus. 
• Haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla tutvustas Koreli kalda lugu haljastaja vaatest. 
• Võru Kreutzwaldi Kooli õpetajad Merit Kund ja Kadri Paulus jagasid oma kogemusi Koreli pargi kasutamisest õppetöös.