Õppeprogrammis uuritakse Eesti mageveekalade välis- ja siseehitust, kohastumusi, eluviise ning seoseid elukeskkonnaga. Praktiline töö algab kala liigi määramisega: õpilased õpivad kasutama dihhotoomset määrajat, jälgima olulisi määramistunnuseid ja nende põhjal kalaliiki kindlaks tegema. Seejärel mõõdetakse ja uuritakse kala välisehitust, tutvutakse kalade vanuse määramise võimalustega ning lahatakse kala siseehituse ja elundite ülesannete tundmaõppimiseks. Akvaariumides vaadeldakse ja võrreldakse elusaid kalu ning tehakse nende kehaehituse ja käitumise põhjal järeldusi liikumise, toitumise, meelte, elupaiga ja eluviisi kohta. Õppeprogrammis arendatakse õpilaste oskust vaadelda, võrrelda, määrata, põhjendada ja teha tõenditele tuginevaid järeldusi.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed riikliku õppekavaga:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond Loodusained“, bioloogia, III kooliaste, p 2.2.3 „Õpitulemused“:
Selgroogsete loomade tunnused.
Õpilane:
- seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
- analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
- selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus
Õpilane:
- selgitab aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;
- seostab selgroogsete loomade erinevaid toiduobjekte toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripäraga;
- seostab eri selgroogsete loomarühmade hingamis- ja vereringeelundkonna eripära püsi- ja kõigusoojasusega.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Õpilane mõistab kalade mitmekesisuse ja veekogude elurikkuse tähtsust ning kalade kohastumist oma elukeskkonnaga. Kalaliikide, nende eluviiside, kaitsealuste liikide ja võõrliikide käsitlemise kaudu kujuneb arusaam liikide omavahelistest seostest ning inimese tegevuse mõjust veeökosüsteemidele. Programm suunab väärtustama kohalike liikide ja nende elupaikade säilimist ning mõistma inimese vastutust veekogude ja elurikkuse hoidmisel ning loodusressursside säästval kasutamisel.
Õpitulemused:
1) määrab dihhotoomse määraja abil kalaliigi ning tunneb olulisemaid kalade määramistunnuseid;
2) kirjeldab kala välis- ja siseehitust ning seostab kehaehituse tunnuseid kala eluviisi, elupaiga ja toitumisega;
3) tunneb kala peamisi siseelundeid ja nende ülesandeid ning oskab neid praktilise lahkamise käigus tuvastada;
4) selgitab kala vanuse määramise põhimõtteid ning tunneb vanuse määramiseks kasutatavaid struktuure, näiteks soomuseid, otoliite ja teisi luulisi moodustisi;
5) vaatleb ja võrdleb erinevaid kalaliike ning teeb nende välistunnuste ja käitumise põhjal põhjendatud järeldusi eluviisi kohta;
6) kasutab vaatlusi ja erinevaid teabeallikaid kalade kohta info leidmiseks, võrdlemiseks ning põhjendatud järelduste tegemiseks.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: vaatlemine, mõõtmine, uurimine ja võrdlemine, kalaliikide määramine dihhotoomsete määrajate abil, oletamine ja järeldamine, põhjendamine, juhitud arutelu, rühmatöö, praktiline töö ja lahkamine, binokulaarmikroskoobiga ja luubiga töötamine, töölehe täitmine.
Vahendid: igale, kuni kolmest õpilasest koosnevale, grupile on arvestatud - töölehed, kirjutusalused ja -vahendid, joonlauad, dihhotoomsed kalamäärajad, binokulaarmikroskoobid ja luubid, kala vanuse määramiseks kasutatavad soomused, otoliidid ja teised luulised moodustised, lahkamisvahendid (pintsetid, skalpellid, käärid, prepareerimisnõelad), petri tassid, kandikud, organite nimetustega sildid ning kaitsekindad. Kõik töövahendid on juhendaja poolt.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav aktiveerida õpilaste eelteadmised kalade välis- ja siseehitusest, kohastumustest, eluviisidest ning selgroogsete loomade organsüsteemidest. Õppeprogrammi ajal aitab õpetaja vajadusel meelde tuletada hea õpikeskkonna kokkuleppeid.
- Programmi praktiline osa sisaldab kala lahkamist. Õpilased töötavad väikestes rühmades ning kasutavad juhendaja suunamisel lahkamisvahendeid. Enne praktilise töö alustamist tutvustab juhendaja töövahendeid, ohutus- ja hügieeninõudeid ning õigeid töövõtteid. Õpetaja aitab vajadusel programmi ajal õpilasi juhendada ja toetada ning võib tegevustes soovi korral ka ise kaasa teha.
- NB! Kala lahkamine võib mõnele õpilasele olla ebamugav. Palume õpetajal võimalusel õpilasi sellest enne õppekäiku teavitada. Õpilast, kellele lahkamine ei ole sobiv, ei sunnita kala lahkama ning talle saab rühmatöös leida sobiva alternatiivse rolli, näiteks vaatluste kirjapanek, organite määramine või töölehe täitmine.
- Pärast õppeprogrammi on soovitatav programmis omandatud teadmisi edasises bioloogiaõppes rakendada ja kinnistada, seostades praktiliselt vaadeldud kala ehitust ja elundkondi koolis käsitletavate selgroogsete loomade ehituse, talitluse ja kohastumistega. Õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel. Tagasiside põhjal korrigeeritakse programme pidevalt.
- Programmi on võimalik kohandada hariduslike erivajadustega õpilastele. Palume õpetajal anda grupi eripäradest ja võimalikust täiendava toe vajadusest teada enne õppeprogrammi.
- Kõikidesse programmi läbiviimiseks kasutatavatesse ruumidesse, sh teisele korrusele, pääsevad ka liikumispuudega ja ratastooli kasutavad õpilased.
- Siseruumides kasutatakse vahetusjalanõusid või liigutakse sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
- Programmi keskel on soovi korral 30-minutiline söögipaus, mis lisandub programmi kestusele. Õpilased söövad enda kaasavõetud einet. Süüa saab muuseumi kohvikus, ilusa ilma korral väliterrassil
- Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire.
Järvemuuseum asub Võrtsjärve kaldal, looduskaunis kohas. - Pärast programmi saab õppegrupp iseseisvalt uudistada kohalikku loodust. Jälgida sealjuures ohutut liikumist!
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus ja eelteadmiste aktiveerimine (5min)
- Tutvustatakse programmi eesmärki, tegevusi ja töökorraldust ning kaardistatakse lühidalt õpilaste eelteadmised kaladest. Ühiselt lepitakse kokku õppepäeva käitumisreeglid ja koostööpõhimõtted ning juhendaja selgitab nende vajalikkust, kaasates arutellu ka õpilasi.
- Ohutusjuhend ja praktilise töö tutvustus (5 min)
- Tutvustatakse töövahendeid, töövõtteid ning ohutus- ja hügieeninõudeid. Juhendaja annab ainult praktilise töö alustamiseks vajaliku info, jättes võimalikult palju õpilastele endile avastamiseks.
- Praktiline uurimistöö: kala määramine ja välisehituse uurimine (15 min)
- Õpilased määravad rühmades dihhotoomse määraja abil kala liigi ning põhjendavad määramistunnuste põhjal oma tulemust. Seejärel mõõdetakse kala, uuritakse kehakuju, uimede paiknemist, küljejoont, soomuseid (kes soovib, koostab ka soomusvalemit) ja suu tüüpi ning tehakse esialgseid oletusi kala toitumise ja eluviisi kohta.
- Kala vanuse määramine (15 min)
- Tutvutakse kala vanuse määramiseks kasutatavate struktuuridega. Uuritakse otoliite, soomuseid, lõpusekaaneluid ning haugi sõlgluid ja otsitakse neilt kasvuvööndeid. Kasutatakse binokulaarmikroskoope ja luupe.
- Kala lahkamine (30 min)
- Kala lahatakse etteantud juhendi ja juhendaja suuniste järgi. Õpilased otsivad ja tuvastavad iseseisvalt olulisemad siseelundid ning paigutavad nende juurde vastavad organite nimetustega sildid. Kui rühm on organid määranud, kontrollib juhendaja tulemused üle ning koos vaadeldakse organite ehitust ja arutletakse nende ülesannete üle. Seedekulgla ehituse ja pikkuse, suu tüübi ning teiste tunnuste põhjal tehakse järeldusi kala toitumise kohta. Sugunäärmete põhjal määratakse võimaluse korral kala sugu.
- Lühiesitlus ja juhitud arutelu „Mida kala meile enda kohta rääkis?“ (15 min)
- Juhendaja seob õpilaste praktilise töö käigus tehtud tähelepanekud tervikuks. Slaidide toel arutletakse järgmiste teemade üle: kalade mitmekesisus, välis- ja siseehitus, organite ja organsüsteemide ülesande, kohastumused vastavalt elukeskkonnale ja eluviisile. Lisaks kuulatakse kalade hääli ning jagatakse põnevaid infokilde kalamaailmast.
- Töökoha korrastamine (5min). Korrastatakse töökohad ja töövahendid.
- Söögipaus (30 min, soovi korral, lisandub programmiajale). Õpilane saab muuseumi kohvikus süüa enda kaasavõetud einet.
- Juhendatud muuseumituur 1. korruse akvaariumide juures (35 min).
- Koos juhendajaga tutvutakse järvemuuseumi akvaariumides elavate mageveekaladega. Vaadeldakse erinevaid kalaliike ning õpitakse märkama nende olulisemaid määramistunnuseid. Juhendaja suunab õpilasi võrdlema kalade kehakuju, suu asetust, uimede paiknemist ja teisi välistunnuseid ning selgitab nende seoseid kalade elupaiga, liikumise, toitumise ja eluviisiga. Räägitakse rööv- ja lepiskaladest ning vaadeldakse, millised tunnused ja käitumisviisid võivad nende eluviisile viidata. Käsitletakse ka kalade meeli ja käitumist, sh parves liikumist ja ümbruse tajumist. Tutvutakse kaitsealuste kalaliikidega ning muuseumis elavate võõrliikidega ja arutletakse nende mõju üle kohalikele kooslustele ja elurikkusele.
- Rühmatöö akvaariumide juures (40min).
- Õpilased töötavad 3-liikmelistes rühmades, kasutades töölehti, kirjutusaluseid, digitaalseid kalamäärajaid ning vaatlevad eluskalade kollektsiooni. Rühmad liiguvad iseseisvalt akvaariumide vahel, otsivad etteantud kalaliike ning uurivad ja võrdlevad nende välistunnuseid, eluviise ja käitumist. Digimäärajatest otsitakse liikide kohta lisateavet, näiteks nende elupaiga ja toiduobjektide kohta, ning võrreldakse saadud infot akvaariumides tehtud vaatlustega. Õpilased seostavad näiteks suu kuju ja asetust kala toitumisega ning kehakuju liikumisviisi ja elupaigaga, teevad tähelepanekute põhjal järeldusi ja põhjendavad oma vastuseid. Tulemused märgitakse töölehele ning arutatakse hiljem koos juhendajaga läbi.
- Rühmatööde kokkuvõte ja lõpuring (15min).
- Võrreldakse rühmade tähelepanekuid ning seotakse akvaariumides nähtu praktilise töö käigus uuritud kala välis- ja siseehitusega.
Lõpuringis nimetab iga õpilane vähemalt ühe tähelepaneku või avastuse, mis muutis või täiendas tema varasemat arusaama kaladest.