Õppeprogrammi eesmärk on anda õpilastele teadmisi erinevate liikide omavahelistest toitumissuhetest looduses ning arusaam sellest, kuidas organismid on omavahel seotud ja millist rolli nad ökosüsteemis täidavad.
Programm algab Nõva looduskoolis toiduahelate koostamise harjutusega. Pildikaarte kasutades pannakse kokku erineva pikkuse ja liigirikkusega toiduahelaid ja -võrgustikke. Teemaga seotud mõistete kinnistamiseks vaadatakse pildiprogrammi Läänemere rannikualade toiduahelatest.
Seejärel sõidetakse bussiga umbes 3 km kaugusel asuvasse Metskonna puhkekohta. Õpilased liiguvad rannikul 3–4-liikmelistes rühmades ning otsivad toiduahelate koostamiseks sobivaid liike ja nende tegutsemisjälgi (taimed, selgrootud, linnud, imetajad). Leitud liigid pildistatakse ning määratakse nutirakenduste abil. Toiduahelate täiendamiseks saavad õpilased loosiga ümbrikust Läänemere liikide nimetusi, mis aitavad täita võimalikke lünki.
Kasutades nii enda leitud kui ka loosiga saadud liike, koostatakse ranniku toiduahelaid ning üks toiduvõrgustik. Valminud tööde põhjal arutletakse kohatud liikide omavaheliste seoste ning inimtegevuse mõju üle loodusele. Iga rühm eemaldab oma toiduahelast ühe liigi ning arutleb, kuidas selle kadumine mõjutab looduse tasakaalu.
Programm arendab õpilaste vaatlusoskust, süsteemset looduse mõistmist ning keskkonnahoidlikku suhtumist ja vastutustunnet looduse hoidmise ees.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos loodusõpetuse õppekavaga
Õppeprogramm „Toiduahelad ja toiduvõrgustikud“ toetab põhikooli riikliku õppekava lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained““ loodusõpetuse ainekava punktis 2.1.3 „Õpitulemused“ esitatud II kooliastme õpitulemuste saavutamist.
6. klassi lõpetaja:
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
Programmis määravad õpilased ranniku organisme nutirakenduste ja juhendaja abiga ning seostavad määratud liigid nende toitumisega.
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
Õpilased koostavad pildikaartide ning looduses vaadeldud ja etteantud liikide põhjal toiduahelaid ja toiduvõrgustiku. Nad eristavad tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid ning põhjendavad organismidevahelisi toitumisseoseid.
Punkti 35 toetamine: õpilane analüüsib inimese tegevusest tulenevaid muutusi kooslustes ning põhjendab koosluste väärtust ja nende hoidmise vajalikkust.
Programmis arutletakse inimtegevuse mõju üle ranniku toiduvõrgustikele. Ühe liigi eemaldamise näitel selgitatakse võimalikke tagajärgi teistele organismidele ning pakutakse viise ranniku elustiku hoidmiseks.
Ainetevaheline lõiming
- Eesti keel: vaatlustulemuste kirjeldamine, loodusteaduslike mõistete kasutamine, rühmaarutelus osalemine ning oma järelduste põhjendamine ja esitlemine.
- Matemaatika: vaatlusandmete korrastamine, liikide arvu võrdlemine ning toitumissuhete kujutamine skeemina.
- Informaatika ja digioskused: liikide pildistamine, määramisrakenduste kasutamine ning rakenduse pakutud määramistulemuse kontrollimine organismi tunnuste ja juhendaja abiga.
Programm arendab matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalast pädevust, õpipädevust, digipädevust, suhtluspädevust ning kultuuri- ja väärtuspädevust. Rühmatöö toetab ka sotsiaalset ja kodanikupädevust: õpilased jagavad ülesandeid, arvestavad kaaslastega ning vastutavad ühise tulemuse eest. Programm käsitleb läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, seostades elurikkuse hoidmise inimese tegevuse ja igapäevaste valikutega.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine
Programm kujundab arusaama, et organismid on omavahel seotud ning ka väikesed ja esmapilgul vähetähtsad liigid täidavad koosluses olulisi ülesandeid. Vahetu kokkupuude ranniku elustikuga aitab õpilastel loodust tähele panna, väärtustada ja hoida.
Enda vaadeldud ning etteantud liikidest toiduvõrgustikku koostades uurivad õpilased, kuidas sõltuvad organismid üksteisest. Ühe liigi eemaldamise või arvukuse muutumise näitel arutletakse, millised võivad olla tagajärjed tema toiduobjektidele, konkurentidele ja temast toituvatele loomadele. Nii õpitakse nägema üksikute liikide kõrval ka nendevahelisi seoseid.
Inimtegevuse mõju käsitletakse ranniku näidete kaudu. Arutletakse, kuidas võivad prügi, vee reostumine, elupaikade kahjustamine ja loomade häirimine mõjutada organisme ning nende toitumissuhteid. Õpilased pakuvad lahendusi, kuidas neid mõjusid vähendada, ja seostavad elurikkuse hoidmise enda käitumisega.
Keskkonnahoidlikke tegutsemisviise harjutatakse kogu programmi vältel: organisme vaadeldakse neid kahjustamata, püütud loomad vabastatakse leiukohta, linde ei häirita ning rannast ei jäeta maha prügi. Kokkuvõttes nimetab õpilane vähemalt ühe tegevuse, millega ta saab ranniku elustikku hoida, ning põhjendab selle tähtsust. Nii seotakse loodusteaduslikud teadmised hooliva suhtumise ja praktiliste käitumisoskustega.
Õpitulemused:
selgitab, mis on toiduahel ja toiduvõrgustik ning toob nende kohta näiteid;
tunneb ära ja määrab lihtsamaid Läänemere rannikul esinevaid liike;
koostab leitud ja etteantud liikide põhjal toiduahelaid ning toiduvõrgustiku;
selgitab koostatud toiduvõrgustiku näitel, kuidas ühe liigi arvukuse muutumine võib mõjutada teisi organisme.
oskab arutleda inimtegevuse mõju üle looduse toitumissuhetele;
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid
rühmatöö toiduahelate ja -võrgustike koostamisel
loodusvaatluste tegemine
liikide määramine digivahendeid kasutades
probleemõpe (ühe liigi eemaldamise mõju analüüs)
Vahendid: pildikaardid, liiginimede sildid, tööleht, kirjutusalus, vaatlus- ja püügivahendid (binoklid, väikesed kahvad liikide väljatõmbamiseks madalast veest, slaidiesitlus). Rühmatöö vahendeid on piisavalt tööks 3-4 liikmelistes gruppides.
Juhis õpetajale:
Palume enne külastust juhendajale teada anda õpilaste arv, klass ning õppimist või osalemist mõjutavad eripärad ja tugivajadused. Nii saab kokku leppida sobivad kohandused, rühmatöö korralduse ja täiskasvanute toe. Õuesõppe osa toimub rannikul, kus on ebatasast ja liivast pinnast. Liikumisraskustega õpilase osalemise võimalused tuleb juhendajaga eelnevalt läbi arutada.
Programm algab Nõva looduskooli õppeklassis ning jätkub umbes kolme kilomeetri kaugusel RMK Nõva Metskonna puhkekoha ümbruses ja rannikul. Palume korraldada bussitransport ka nende kahe õppekoha vahel liikumiseks ning kooskõlastada juhendajaga saabumis- ja lahkumisaeg. Programmi kestus on kolm tundi, millele lisandub lõunapaus; pausi aeg lepitakse eelnevalt kokku.
Palume teavitada õpilasi ja lapsevanemaid, et suur osa programmist toimub õues. Vajalikud on ilmastikule vastav kihiline riietus, tuult pidav pealisriie ja mugavad kinnised jalanõud. Kummikud ei ole tavapäraseks osalemiseks vajalikud. Kaasa palume võtta joogivee ja väikese eine. Oluline on, et õpilased oleksid enne programmi söönud.
Liikide pildistamiseks ja määramiseks kasutatakse õpilaste telefone. Igal õpilasel ei ole vaja eraldi nutiseadet. Muud programmis vajalikud õppe- ja vaatlusvahendid annab juhendaja.
Kaasasolevalt õpetajalt ootame aktiivset osalemist: õpilaste õppetööle häälestamist, rühmatöö ja kokkulepitud käitumisreeglite toetamist ning vajaduse korral abi tuge vajavate õpilaste juhendamisel. Õpetaja ja juhendaja teevad koostööd, et kõik õpilased saaksid tegevustes osaleda.
Programmi lõpus osalevad õpilased kokkuvõtvas arutelus ja kiirtestis ning annavad õpitule tagasisidet. Palume õpetajal täita registreerimislehe ja tagasisideankeedi. Tagasisidet kasutatakse programmi sisu ja korralduse arendamiseks.
Pärast külastust soovitame koolis õpitut kinnistada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.7, 27.14
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus (15 min). Juhendaja tutvustab lastele ennast ja edasisi tegevusi. Räägime üle kodukorra, käitumis- ja ohutusreeglid. Õpilased saavad ülevaate ees ootavatest tegevustest.
- Toiduahelate koostamine (looduskooli õppeklassis 60 min). Õpilased koostavad 3-4 liikmelistes rühmades pildikaarte kasutades Läänemere toiduahelaid ja -võrgustikke. Pildiprogrammi abil tutvutakse siinsel rannikul olevate toiduahelate näidetega. Kordame üle teemaga seotud põhimõisted.
- Praktiline uurimisretk (Metskonna puhkekohas 90 min). Sõidame bussiga 3 km kaugusele Metskonna puhkekoha parklasse. Õpilased jagatakse 3-4 liikmelistesse rühmadesse. Nad saavad vaatluslehed, kuhu märgitakse õppekäigul kohatud taimed, selgrootud, kalad, linnud ja metsloomade tegevusjäljed. Liikide määramiseks kasutatakse nutirakendusi. Seejärel koostavad nad leitud liikidest toiduahelaid ja 1 suurema toiduvõrgustiku. Lünkade täitmiseks võivad nad sobivatest ümbrikest (tootjad, tarbijad, lagundajad) tõmmata liiginimesid. Selle järel eemaldavad lapsed oma toiduvõrgustikust erinevaid liike ning arutlevad, kuidas see teisi organisme mõjutab. Arutleme koos, kuidas rannaprügi, veereostus või lindude häirimine looduse tasakaalu mõjutavad.
- Kokkuvõte (15 min). Juhendaja teeb kokkuvõtte päevast. Õpilased täidavad koos väikese kiirtesti ning annavad programmile oma tagasiside.