Esimesel Biotoopial osales kokku üle 150 külalise 23 riigist

Autor:

Mari Kala

Esimesele kunsti, teadust ja filosoofiat ühendavale rahvusvahelisele hübriidkonverentsile Biotoopia soetati koos veebipiletitega kokku 161 piletit, millest 59% osteti Eestist ja ülejäänud 23 riigist üle maailma. Tormituuli trotsides külastas Viinistu Kunstisadamat 128 inimest, kellest 31 külastajat olid väljaspoolt Eestit kokku 11 riigist. Esimesel Biotoopial jäi kõlama enim mõte, et inimese suhted teiste eluvormidega ühises biosfääris vajavad 21. sajandil kiiremas korras ümbermõtlemist ja uuel viisil taaskäivitamist.

Konverentsi programmis olid esindatud teadlased ja kunstnikud 8 eri riigist: EestistLätistUSAstSaksamaaltHollandistHispaaniastPoolast ja Soomest. Biotoopia peamine fookus oli inimese suhetel teiste eluvormidega. Selle tänapäevased kriitilised jooned võttis hästi kokku Saksa bioloogi ja kirjaniku Andreas Weberi tõdemus tunnetusvõimest kui mateeriavormide ühisest omadusest, mille printsiipe jagavad inimesed kõikide teiste eluvormidega bakteritest loomadeni. Nii ei pruugi suhted teiste elusolenditega tõukuda inimese subjektiivsest tahtest, vaid avaneda loomupärasemalt hoopiski tõsiasja tõttu, et me jagame teiste elusolenditega ühist mateeriat, ühist poeetilist ruumi ja me ühendume nendega seeläbi ka unikaalsetel viisidel.

Tulisema vastukaja sai Hispaania teadlase Vicente Raja sissevaade tema uurimustöödesse taimede liikumisest, mille eripärased omadused võimaldavad vaadelda taimi kognitiivsete süsteemidena, s.t neile võib omistada kõige lihtsamaid mõtlemisvõime aspekte. Teadlane rõhutas ka inimkesksuse vastuolu taimede teadvuse käsitlemisel, milles otsitakse taimede juures inimese teadvuse sarnaseid omadusi ega märgata taimse teadvuse iseärasusi. Mitmes ettekandes jäi kõlama ka tõdemus, et inimeste ja teiste elusolendite vaheliste suhete olemasolu, vajadus ja nende taasloomine pole uus idee, vaid on kuulunud pärismaalaste kogukondade kosmoloogia ja eluviiside juurde juba sajandeid. 

Biotoopia ettekannete kõrval sai nautida mitmepalgelist kunstiprogrammi, toimus kolm kontserti, viidi läbi kaks loodusmatka ja mitu Viinistu öömatka. Lisaks toimusid ka praktilised töötoad, kus sai katsetada kommunikatsiooni võimalusi taimedega, tunda seeneniidistiku suhtluskanaleid mulla all ning panustada ideid uute bioloogia õppematerjalide loomisele keskkooliõpilastele. 

Biotoopia kuraatori Peeter Lauritsa sõnul moodustus konverentsi Viinistul külastanud osalejatest esimene elav Biotoopia võrgusilmake ja täitus ka sündmuse peamine eesmärk luua uusi kontakte teadlaste, filosoofide ja kunstnike vahel. “Osalejad kinnitasid ühest suust, et Viinistu on maagiline paik loominguliseks võrgustumiseks, kuna konverentsi ajal pole sealt lihtsalt pääsu. Paratamatult tekib nii rohkem ühiseid hetki suhtlemiseks ja olulise info vahetuseks. Pakuti ka ideid järgmiseks aastaks, näiteks Biotoopia teemaline kaasav lasteprogramm või häppening kohtumiseks teiste elusolenditega. 2022. aasta Biotoopia on samuti plaanis korraldada Viinistu Kunstisadamas, peamine fookus nüüd aga tehisintellektil ja teistel tehnoloogilistel võimalustel ökosüsteemide uurimiseks ning esteetiliste kaanonite looduslikul päritolul,” lisas kuraator. 

Konverentsi online osa on võimalik osta järelvaatamise piletiga Fientast. Rohkem infot Biotoopia kodulehelt www.biotoopia.ee 

Biotoopiale andis hoo sisse peasponsor Click & Grow. Sponsoritena toetab konverentsi tervisetoodete tootja Ecosh Life, digiturunduse agentuur ePPC ja protsesse analüüsiv ettevõte Wizon. Meie vabatahtlikke riietas jätkusuutlik rõivatootja Muulin. Biotoopiat toetavad Eesti KultuuriministeeriumEttevõtluse Arendamise Sihtasutus läbi Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja Eesti Kultuurkapital. Külalisi võõrustab Viinistu Kunstisadam Kuusalu vallas.

Biotoopia konverentsi juured ulatuvad 1995. aastal Sirje Helme, Eha Komissarovi ja Ando Keskküla kureeritud näituse "Biotoopia. Bioloogia. Tehnoloogia. Utoopia." ideeni, kus seati ettenägelikult kahtluse alla humanistliku kultuuritraditsiooni ja muutuva keskkonna võrdse partnerluse võimalikkus. Konverentsi korraldas Estonian Anthropocene Center MTÜ.

Lisainfo
Herkko Labi
press@biotoopia.ee
54555500