Õppeprogrammid

Programmi käigus uuritakse Saadjärve vee omadusi ning analüüsitakse tulemusi. Osalejad vaatlevad Saadjärve kaldal olevaid objekte ning määravad nende asimuudi. Koos arutletakse Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärke ning järve ja selle elustiku säilimise vajalikkuse üle.

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Uurimuslik õppekäik, kus õpilased võrdlevad Ida-Virumaa tehismägesid ja seovad nende tekke ning koostise võimalike keskkonnamõjudega. Aherainemäel tehakse suunatud vaatlusi, töötatakse näidistega (tuhk, poolkoks) ning otsitakse kivistisi, mida kirjeldatakse ja määratakse põhjendustega. Lõpus koostatakse rühmas lühike riskihinnang ja arutletakse taastamise/taaskasutuse valikute üle.

Õppekäigul uurime Aidu karjääri tehismaastikku: kuidas kaevandamine kujundab maastikku, millised on rekultiveerimise viisid ning kuidas loodus taastub. Teeme kohapealseid vaatlusi ja  võrdleme eri kanalite seisundit. Arutleme energia- ja loodusvarade kasutuse mõjude ning loodus- ja sotsiaalmajanduslike seoste üle Eesti näitel. 

Õppeprogramm koosneb töötoast ja saaliülesannetest. Lahatakse nii südant kui kopsu, saadakse teada, millised näevad nende organite osad välja. Meenutatakse põhikoolist, mis on südame ja kopsu peamised tööülesanded ja roll kehas. Arutletakse tervishoiu sotsiaal-majandusliku mõju üle. Saaliülesannetes meenutatakse ka teiste organite asukohti, räägitakse, kuidas kaal sõltub keskkonnast jpm. Õppepäeva jooksul  suunavad tegevusjuhendajad õpilasi prügi korrektsele sorteerimisele.  Probleemilahendusoskused, mida õppeprogrammis arendatakse, võimaldavad õpilastel luua seosed mõju ja tagajärgede vahel ning seeläbi langetada teadlikumaid otsuseid.