Kuidas helid tekivad?
Aare Baumer, Kertu Saks ja Aleksei Mutovkin
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Aristotelese helide õpituba on liikumist ja avastamist ühendav õppeprogramm, mis toetab õppekava eesmärke 8. klassi füüsika teemal „Võnkumine ja lained“. Inspiratsiooni antiikfilosoof Aristoteleselt saades toimub õppimine avatud õpikeskkonnas – liikudes, katsetades ja arutledes keset Energia avastuskeskuse ekspositsiooni. Programmi jooksul külastatakse helide ekspositsiooni, kus mõõdetakse helitugevust, lahendatakse ülesandeid ning tehakse vahetuid vaatlusi kuues tegevuspunktis. Õpitoa teises pooles jätkub avastusretk kuppelplanetaariumis, kus katsetatakse helilainete levimist, peegeldumist, sumbumist ja liitumist ainulaadses keskkonnas. 

Maakond: Harjumaa
Ürgmeri
Jääaja Keskus
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Programmis uurivad õpilased laamade liikumist ning Eesti asukohta viimase 800 miljoni aasta jooksul. Selle aja jooksul on Eesti asunud pikalt mere all ning see on olulisel määral mõjutanud Eesti maapõue. Õpilased seostavad mineviku mere olemasolu Eesti maavaradega ja rohkete kivististe leidudega meie settekivimites.

Maakond: Tartumaa
Liustiku pärandus
Jääaja Keskus
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Õppeprogrammi eesmärgiks on tutvustada jääliustiku kulutavat ja kuhjavat toimet. Õpitakse eristama erinevaid pinnavorme ja arutletakse, kuidas need on tekkinud. Arutletakse mis on rändkivid ning kuidas on rändkivid seotud liustikega.

Maakond: Tartumaa
Vooremaa
Jääaja Keskus
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Programm annab ülevaate jääaja tekitatud pinnavormidest ning lähemalt tutvutakse Vooremaaga. Õppepäev toimub kahes osas - Jääaja Keskuse ekspositsioonis ning õues Vooremaal. 

Maakond: Tartumaa
Õppeprogramm aherainemäel
Ingrid Kuligina
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Tehismäed ja kivistised” on 7.–9. klassi õpilastele mõeldud uurimuslik õppekäik, kus vaadeldakse maastikku kui „tõendusmaterjali”: kuidas tööstus ja looduskasutus jätavad jälje maapinnale ning millised võivad olla selle keskkonnamõjud. Õpilased võrdlevad aherainemäelt nähtavaid Püssi tuhamäge ja Kohtla-Järve poolkoksimäge, uurivad juhendaja toodud materjalinäidiseid (tuhk, poolkoks) ning otsivad aherainemäel kivistisi, tehes vaatlustele tuginevaid põhjendatud järeldusi.

Maakond: Ida-Virumaa