Õppeprogrammid

Programm tutvustab mesilaspere liikmeid: mesilasema, töömesilane, lesk ja nende tööjaotust peres, kehaehituse eripärasid. Räägitakse mida mesilane enda lennul korjab, mida tähendab sülemlemine, kuidas mesilane näeb, mis on õietolm ja nektar, kes on mesilase vaenlased, miks mesilane nõelab. Osalised saavad selga mesilaskostüümid, programm toimub aktiivtegevuste ja mängude (õietolmu korjamise mäng, mesilasetants, taimede määramine, sülemlemine, vaenlaste mäng) kaudu loodusrajal.

Lastelt küsitakse lõpuringis programmi lõppedes tagasisidet.  Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.

Programm viikse läbi aktiivtegevuste ja mängude kaudu retke jooksul. Koos uuritakse sügisest loodust, arutletakse millised muutused toimuvad ilmaga, kuidas reageerivad taimed ja loomad temperatuurimuutustele, miks ja kuidas värvuvad erinevate puude lehed, millistest osadest koosnevad seened, tutvutakse mürgimarjadega sügisel ning uuritakse kes on ränd- ja paigalinnud.

Kevadprogramm toimub õpperetkena metsas, kus uuritakse taimi, pungi, ilmaolusid läbi aktiivtegevuste ja mängude. Koos arutletakse millised muutused toimuvad ilmaga, kuidas reageerivad taimed ja loomad temperatuurimuutustele, millised on esimesed kevadtaimed ja saabuvad rändlinnud.

Programm lõpeb lõpuringis, kus iga laps saab rääkida, mis talle enam programmist meelde jäi. Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.

Õpilased näevad, mis saab papagoi nokas tühjast papptorust, ning otsustavad, millised materjalid on linnule ohutud ja millised tuleb sortida. Keskuse päris andmete põhjal arvutavad nad, kui palju jäätmeid siin aastas tekib, ja pakuvad, kuidas seda vähendada.

Õpilased selgitavad kliimadiagrammide abil välja, kust keskuse papagoid pärit on ja miks nad Eesti looduses hakkama ei saaks. Seejärel arutavad nad, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada nende lindude toitu, vett ja pesapaiku ning mis seob neid kaugeid metsi meie igapäevaste valikutega.