Õppeprogrammid

Retk Roela oosil räägib jääajal toimunud pinnavormide muutumisest, ooside tekkest ja elutegevuse jälgede märkamisest looduses ja meie ümber. Tutvutakse Puusepa järve elustikuga ja erinevate ökosüsteemidega. Räägime pärandkultuuri olulisusest ajaloo ja koduloo vaatenurgast. Kõneleme rohemajandusest ja otsime oosilt Hämariku liblikat.

Mõdriku-Roela oosi kogupikkus on 19,5 kilomeetrit. Vallseljak on tervenisti maastikukaitseala. 

Klaas on täiel määral ümbertöödeldav materjal, seega on selle taaskasutamine täiesti jäätmevaba protsess, mis vähendab ümbritsevale loodusele negatiivset mõju.

Lapsed õpivad tundma, kuidas klaasi saab uuesti kasutada ja miks prügi sorteerimine aitab loodust hoida.
Mängitakse prügi sorteerimise mängu ja valmistatakse vitraažiklaasi jääkidest mosaiikmagnet.
Programm ühendab loovuse, mängu ja keskkonnahoidliku mõtteviisi.

Programm annab põhikooli õpilastele vahetu teadusliku uurimistöö kogemuse. Õppeklassis saavad õpilased ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest. Nad töötavad 3–4-liikmelistes rühmades, püstitades uurimisküsimuse ja hüpoteesi.

Seejärel suundutakse Metskonna puhkekohta, kus rühmad uurivad alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Välitöödel kaardistatakse 1 × 1 m prooviruutudes taimestiku katvus, liigirikkus, kõrgus, arvukamad liigid ja keskkonnatingimused ning dokumenteeritakse töö fotosid tehes.

Pärast välitöid suundutakse uuesti õppeklassi, kus kogutud andmed sisestatakse Excelisse ning koostatakse lihtsad tabelid ja graafikud. Programmi lõpus vormistavad rühmad oma uurimistöö ja esitavad tulemused ettekandena.

Õppeprogramm tutvustab õpilastele põhjavee liikumist, karstinähtusi ja vee kaitset tundlikus karstipiirkonnas. Programmi esimene osa toimub Nõva Looduskoolis, kus õpilased õpivad teooriat ja viivad läbi praktilise töö „Maastikuakvaarium“. ERR-i uudisloo abil tutvutakse varasemate turbakaevandamisega seotud veeprobleemidega Salajõe külas. Õpilased püüavad leida viise põhjavee kaitsmiseks tundlikul alal. 

Teises osas toimub õpperetk Salajõe karstialale, kus vaadeldakse neeldumisala, karstilehtrid, maa-alust jõe lõiku ja Tiberna allikat. Õpilased täidavad matkarajal töölehe ja kinnistavad põhjavee kaitsega seotud teadmisi. Programmi käigus arendatakse loodusteaduslikku mõtlemist, rühmatööoskust ja keskkonnateadlikkust.

Programm tutvustab selgrootute mitmekesisust, nende kohastumusi ning seoseid inimese igapäevaeluga. Õpilased koguvad erinevaid püügimeetodeid kasutades looduskooli ümbrusest erinevaid selgrootuid, määravad liigid ja uurivad nende välistunnuseid. 

Praktilise töö käigus uuritakse nii vees kui ka maal elavaid selgrootuid. Seejärel jälgitakse nende välisehitust ja liikumist ning täidetakse tööleht nende kohastumuste kohta.  

Programmi lõpus püütakse leida esindajaid järgmistesse gruppidesse: tolmeldajad, kahjurid, haigustekitajate levitajad jne. Töö kokkuvõttena arutleme selgrootute rolli üle looduses ja inimese igapäevaelus.