Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Geograafia:
- kasutab eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid, sh kohateabe teenuseid ja geoportaale, et leida infot, analüüsida seoseid ning teha üldistusi ja järeldusi;
- koostab teabeallikatest leitud info põhjal ülevaate mõnest objektist, nähtusest või piirkonnast;
- tõlgendab eri projektsioonide ja kujutusviisidega kaarte ning määrab kaardi põhjal koha ristkoordinaadid;
- koostab kaardi või mõne muu ruumiinfot edastava mudeli.
Keskkonnakaitse
- selgitab elurikkuse kaitse olulisust ning väärtustab iga inimese vastutust selle eest, näitab üles ühiskondlikku aktiivsust, mis tugineb loodusteaduslikel teadmistel;
- lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades
teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti;
- teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust;
Lõiming:
Ajalugu
- rekonstrueerib minevikus elanud inimese elu, arvestades ajastu eripära ning inimese sotsiaalset ja kultuuritausta, rakendades empaatiat;
- märkab minevikupärandit ja väärtustab seda ajalooallikana, mõtestades selle tähendust;
- analüüsib näidete toel, kuidas loodus on mõjutanud inimtegevust ning inimtegevus loodust.
Riigikaitseõpetus
Riigikaitse
- seletab näidete kaudu, kuidas sõjapidamine on ajaloo jooksul muutunud ning selgitab sõdade mõju ühiskonnale ja inimeste saatusele;
- nimetab Eesti ja Euroopa sõjaajaloo tähtsamaid sündmusi ning nende põhjusi maailma ajaloo kontekstis; analüüsib sõja tagajärgi ja mõju ning seoseid ühiskondlike protsessidega;
- seletab ja kasutab kontekstis mõisteid sõda, sõjaajalugu, sõjandus, sõjateadus, strateegia, taktika, heidutus, üldine sõjaväekohustus, palgasõjavägi, massiarmee;
Topograafia ja orienteerumine
- tunneb ära topograafilise kaardi leppemärke ja iseloomustab kaardil kajastatud objekte;
- mõistab objektide vahelisi ruumilisi seoseid;
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng, Gümnaasium
Väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust; aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest; aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest;
Õpitulemused:
- mõistab, miks on Sinimägedel kaitseala, mida ja miks siin kaitstakse ja kuidas:
- oskab lugeda erinevatest aegadest kaarte (erinevaid tüüpe ning nii füüsilisi kui digikaarte) ja seostada neid tänapäevase keskkonnaga;
- mõistab, kuidas geoloogilised protsessid on Sinimägede maastiku loonud ja mõjutanud;
- mõistab, kuidas siinne maastiku eripära mõjutas Teise maailmasõja sündmusi ja sõjalisi otsuseid;
- oskab tuua muid näiteid inimtegevuse mõjust maastikule ja looduskeskkonnale ja vastupidi, sh Sinimägede näitel ja neid mujale üle kanda;
- oskab joonistada mõõtkavas plaani arvestades maastiku eripärasid ja kasutades tingmärke;
- oskab paremini maastikul ära tunda inimtekkelisi jälgi;
- oskab leida piirkonna kohta teavet, kasutades Maa-ameti kaardiandmeid.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid ja vahendid
- rühmatöö (3-4 õpilast rühmas) esitlustega
- objektide, maastiku ja pinnavormide vaatlused
- kaartide analüüs
- teabe hankimine digitaalsetest andmestikest
- möödunu visualiseerimine
- arutelud ja väitlus
- kohaplaani joonistamine ruumilise mõtlemise kaudu
Vahendid:
- näitlikud materjalid: lamineeritud pildid punkritest, teemaga seotud isikutest (nt Paul Maitla)
- Sinimägede reljeefikaart
- kolme erineva aja kaardid (mitu komplekti): 1924, 1948, 1961. Õpetaja soovi korral saab juurde tuua tänapäevase kaardi
- Vaiavara klindilõigu rikkevööndi kaart
- Sinimägede reljeefikaart
- muuseumi ekspositsiooni vahendid
- alusmapid
- paberid
- pliiatsid
- mõõdulint
- näidis muuseumi ümbruse plaanist
Juhis õpetajale:
Õppekäigu Põrguaugumäe mooduli järel lõpeb jalgsi osa surnuaia või Sinimägede memoriaali juures ning sinna on vaja grupi buss vastu tellida. Õpetaja ja juhendaja teavitavad bussijuhti ajast ja kohtumiskohast. Buss toob gruppi muuseumi juurde tagasi.
Päeva keskel on 10-20min lõunapaus, mille aeg-koht lepitakse kokku õpetajaga. Söök tuleb osalistel endal kaasa võtta.
Programmi ajal palume õpetaja tuge distsipliini hoidmisel, et juhendaja saaks edukamalt kava läbi viia.
Õpetaja lisaküsimused ja teiste õppeteemadega seoste väljatoomine on teretulnud.
Erivajadustega õpilaste puhul palume enne juhendajaga läbi rääkida ja vajadusel saab programmi kohandada.
Programmi järel palume õpetajalt suulist ja/või koolilt kirjalikku tagasisidet.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Kestus 4,5h.
Õpikeskkonna eripära: künklik maastik. Ajast olenevalt võib esineda lumiseid või kõrgema rohuga lõike, mis vihmase ilma puhul on märg. Paksema lume korral võib vajalik olla raja muutmine.
Riietus mugav ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega. Kaasa vihmakeep.
Rada on turvaline, kuid juhendajal on kaasas esmaabi paun ikkagi kaasa.
Grupi suurus mõnevõrra läbiräägitav.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.372916141907, 27.873902320862
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
514 1692
Programmi läbiviija:
Ingrid Kuligina on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme loonud ja läbi viinud 2006. aastast, vahepeal Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina. 2011 nimetati ta maakonna aasta koolitajaks, aasta matkategelase tiitli on teeninud kolm korda. Ingrid on veel kultuuri- kui loodusgiid, retkejuht, piirkonna turismiarendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja ning Eesti matkaspordi edendaja.
Ivika Maidre on ajaloolane, Vaivara Sinimägede muuseumi rajaja ja juht ning ühtlasi giid, keda on nimetatud ka Ida‑Virumaa aasta koolitajaks. Lisaks ajaloole ei ole võõrad ka loodusteemad. Ivika on 2016‑2019 olnud Sillamäe üldhariduskoolides ja lasteaedades keskkonnateadlikkuse tõhustamise projekti juht.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (10min)
Tervitus ja tutvumine. Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Käitumis- ja ohutusreeglite selgitamine. Eelolevate tegevuste tutvustamine.
Sinimägede muuseumi külastus (1h 10min)
Muuseumi ekspositsiooni põhjal tutvume, mis oli Sinimäe piirkonnas enne II maailmasõda, mis toimus Sinimägedes II maailmasõja ajal ja kuidas nägi piirkond välja peale II maailmasõda. Õpilastele soovitatakse teha fotosi. Järgneb Vaivara maastikukaitseala tutvustus, selle väärtustest ja seal lubatud tegevustest. Saame teada, kuidas inimtegevus Sinimägede kaitsealale mõjub.
Seejärel uuritakse Maa-ameti kaardiportaalis piirkonna erinevaid kaardikihte. Juhendaja näitab suurel ekraanil, õpilased teevad oma telefonides järele, sest retkel tuleb rakendusega ülesandeid lahendada. Õpilased kasutavad kaarte kas läbi veebibrauseri või tõmbavad omale alla rakenduse. Tutvutakse erinevate kaartidega (ortofoto, hübriid, põhikaart, reljeef, ajaloolised), leitakse Sinimäed ja muuseum.
Retk Pargimäele kaarditöö ja maastiku vaatlusega (1h 10min)
1. peatus - Sinimägede muuseumi juures.
3-4 liikmelistesse rühmadesse jagunemine. Iga rühm saab ühe kaardi. Kaardid on erinevatest aegadest (1924, 1948, 1961; õpetaja soovi korral saab juurde tuua tänapäevase kaardi). Kaarte on mitu komplekti. Üheskoos tingmärkide meeldetuletus ja vanemate märkide täpsustamine. Ülesande selgitus - vaadelda ümbruskonda ja maastiku ning saadud kaarti ja viia need omavahel kokku.
2. peatus - Muuseumi kõrval ristteel (ida pool).
Kõik rühmad leiavad oma asukoha kaardil. Vajadusel juhendaja aitab vihjete andmisega. Seejärel vaatlevad oma kaarti ja ümbrust ning arutlevad: mis ja kus olid kaardil märgitud kohad kaardi ilmumise ajal praegusel maastikul. Millised muutused on toimunud võrreldes praegusega?
3. peatus - Roheline ja Kaevu tänava rist.
Taas leiavad rühmad oma asukoha kaardil, vaatlevad kaarti ning ümbrust. Seejärel tutvustavad grupid ka üksteisele erinevusi tänapäevaga.
4. peatus - Pargimäe lageala mänguväljaku lähedal.
Taas leiavad rühmad oma asukoha kaardil, vaatlevad kaarti ning ümbrust. Seejärel tutvustavad kaardi erinevusi tänapäevaga.
Siin arutletakse noortega, millised ajaloolised sündmused on põhjustanud muutusi maastikul ja sellest tulenevalt ja kaartidel. Näited: mõisa majandamine – mõisa võõrandamine – lastekodu loomine – küüditamine – Teise maailmasõja lahingud.
Kokkuvõte kaardi lugemisest ja tulemus – kas inimesed mõjutavad oma otsuste ja tegevustega muutuseid maastikul?
5. peatus - Pargimäe torn.
Tornis avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Põhja pool on näha merd, lõuna pool sood. Programmijuht näitab Sinimägede rinde kaarti (olenevalt tuulest ja rühma suurusest kas tornis või all). Arutelu – kuidas mõjutas maastiku eripära Teise maailmasõjas kaitsjate Narva jõelt Sinimägedele taandumise otsust? Kuidas aitas maastiku eripära kaasa tõigale, et Sinimägedest Nõukogude Liidu armee läbi ei murdnudki (vaid tuldi lõuna poolt Peipsit)? Märksõnad programmijuhile (laste arutelu suunamiseks): mäe olemus (kõrgelt on parem ülevaade ja kontroll ala üle), soo – raskerelvastusega läbimatu, meri – Sinimäe tipust kontrollitav. Seega - kas maastik mõjutab inimeste militaarstrateegilisi otsuseid?
6. peatus - Pargimäe paekivi paljand.
Sinimägede tekke ühe hüpoteesi tutvustamine. Näidatakse Vaiavara klindilõigu rikkevööndi kaarti.
7. peatus - I maailmasõja aegsed punkrid.
Punkrite rajamisest ja algsest eesmärgist ning miks need ei läinud sellistena käiku.
8. peatus- Endine külanõukogu / Vaivara vallavalitsuse hoone.
Jutt kolhooside rajamisest ja arutelu, et miks just siia? Kas otsuses võis olla roll piirkonna maastiku eripäral? Milline? (Kaart ja senikuuldu on heaks spikriks).
Retk Põrguaugumäele (1h)
1. peatus - Pärna allee.
Pärna allee asub samas kohas, kus ka enne II maailmasõda. Erinevus on, et iga allees olnud puu asemel on 3-4 puuline grupp. Väike arutelu pärnadest ja nende omadustest, mille juhendaja juhib aruteluks inimese poolt haljastatud aladeni ja kuidas parkide ja alleede rajamisega on inimene läbi aegade igal pool maastiku kujundanud.
Alates siit palub juhendaja kõigil, kel võimalik (kes ei saa, lähevad paaridese) hakata jälgima Maa-ameti geoportaalis liikumist. Selleks palub juhendaja sisse lülitada andmeside ja asukoha tuvastus (GPS).
2. peatus - Põrguaugumäe nõlv.
Sinimägede kolme künka kerke teise geoloogilise hüpoteesi tutvustus.
3. peatus - Põrguaugumäe idatipp.
II maailmasõja ajal olid siinsed esimesed suurimad lahingud Pargimäe ja Põrguaugumäe vahel. Programmi juht tutvustab põgusalt sündmuste kulgu. Seejärel tõstatab aruteluks üles küsimused, paludes kõikides vastustes tuua seosed siinse maastikuga. Miks jäi rinne just siin pidama? Miks ei suutnud Nõukogude Liidu armee mitmekordsele ülekaalule vaatamata Põrguaugumäge vallutada? Miks on ajalooliselt kindlused kõrgemal ja künkad strateegiliselt väärtuslikud kaitsepositsioonid?
4. peatus - Põrguaugu juures. Kuidas on tekkinud keset mäge auk? Uuritakse süvendit ja arutletakse, kuidas sai sõja ajal antud geoloogilist nähtust ära kasutada? Iga varasemalt moodustatud rühm peab tooma vähemalt 1 näite. Saadakse järjekordne kinnitus, kui oluline on tunda strateegiliste otsuste tegemisel maastikku ja tema omadusi.
5. peatus - Põrguaugumäe mälestusmärk.
Jutt Sinimägede eripärast: 600-1200m pikad ja ca 200m laiad, põhja ja ida poolt järsemad 35-50 kraadi-, lõuna ja lääne poolt laugemad 15-20 kraadised seljandikud. Sellisena võimaldasid Sinimäed moodustada II maailmasõja ajal ringkaitse. Mida tähendab ringkaitse? Programmijuht tutvustab, kuidas mõjutas see lahinguid Põrguaugumäel ja millised olid tulemused.
Plaani koostamine (30 min)
Juhendaja jagab eelnevalt Pargimäel moodustnud rühmadele (võib moodustada ka uued 3-4 liikmelised rühmad) kirjutusaluse koos paberi ja pliiatsiga. Järgnevalt selgitab programmijuht, mis on plaan (ruumiline joonis, mis näitab objekti proportsioone ja paigutust pealtvaates) ja miks on seda vaja. Seejärel lepitakse iga rühmaga kokku Sinimägede maa-ala osa, mille kohta tuleb plaan koostada. Töö käib õues, halva ilma korral muuseumis.
Tingimused koostatavale plaanile:
- plaan peab olema mõõtkavas (mõõtkava võib ise valida);
- plaanile peavad olema kantud kõik olulised objektid tingmärkidega (nt muuseum, kool, bussipeatus);
- iga rühm saab oma suuna - kanda enda plaanile ka kas kultuurimälestised, pärandkultuuri objektid, looduskaitsealad, kõrgemad ja madalamad punktid vm objektid, kasutades oma nutiseadmetes Maa-ameti kaardiportaalis piirkonna erinevaid kaardikihte.
Plaanide koostamise ajal aitab programmijuht vajadusel rühmasid suunavate küsimustega, suunistega maastikule või objektidele ning annab viiteid.
Lõppeks esitleb iga rühm oma plaani teistele rühmadele.
Päeva kokkuvõte (10 min).
Plaanide esitlemine läheb üle kokkuvõtteks, kus igal rühm saab peale väikset ettevalmistusaega hinnata vastavalt saadud ja kogutud teabele Sinimägede piirkonna
- maastiku ja inimeste omavahelisi mõjutusi läbi aegade;
- looduskaitselist olukorda ja tähtsust kestliku arengu vaatevinklist;
- turismipotentsiaali, nii positiivseid kui negatiivseid aspekte (sh kohalikele).
Rühma tänamine aktiivse osaluse eest, vahendite tagasi korjamine, viimastele küsimustele vastamine ja kojuminek.