Õpitakse tundma Eesti tavalisemaid puu- ja põõsaliike talvel või varakevadel. Õppekäigul kooli ümbruses või pargis vaadeldakse puude võra kuju, koort, võrseid ja pungi. Klassis vaadeldakse lähemalt binokulaari abil pungade ehitust. Rühmatööna määratakse mõned tavalisemad puu- ja põõsaliigid võrsete ja pungade järgi kasutades määramislehte.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
2.1. Loodusõpetus
2.1.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud II kooliaste
2) vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab loodusnähtusi, kasutades õpitud loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid; saab aru lihtsamast loodusteadustekstist; kasutab või koostab mudelit, et näidata protsesside ja süsteemide mõistmist;
2.1.3. Õpitulemused II kooliaste
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike.
Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: Programm aitab õpilastel märgata ja tundma õppida kodukoha puude ja põõsaste mitmekesisust, märgata loodust enda kodukohas või kooli ümbruses. Liikide parem tundmine ja looduse hüvede üle arutlemine toetavad elurikkuse väärtustamist ja hoidmist.
Õpitulemused:
- vaadelda ja määrata levinumaid puu- ja põõsaliike vegetatsioonivälisel perioodil;
- kasutada lihtsamaid määrajaid;
- vormistada vaatlustulemusi
- tegutseda koostöös oma klassikaaslastega.
Õpilane teab:
- Eesti tavalisemaid puittaimi;
- mõistet looduse hüved ning kuidas on seotud puuliigid inimese igapäevaeluga.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vaatlus: puude ja põõsaste vaatlus välitingimustes talvel või varakevadel; pungade vaatlus binokulaariga (3 binokulaari).
Määramine ja kirjeldamine: rühmatööna Eesti metsade viie tavalisema puu- ja põõsaliigi määramine ja kirjeldamine võrsete ja pungade järgi. Rühmad on 4-liikmelised. Igale rühmale antakse vahendid: võrsed, määramisleht, luup, kirjutusvahend, kirjutusalus ja tööleht.
Arutelu: kuidas erinevad puuliigid on seotud meie igapäevaeluga.
Juhis õpetajale:
Programmi üks osa toimub välitingimustes kooli ümbruse haljasalal või külastuskeskuse ümbruses. Teine osa toimub koolis või Karula rahvuspargi külastuskeskuse siseruumis.
Programmile tulles panna selga ilmale vastav riietus, jalga niiskuskindlad jalanõud.
Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada või ise kaasa teha. Pärast programmi rakendab õpetaja programmil saadud teadmisi ja kogemusi edasises õppetöös.
Tagasisidet RMK Karula rahvuspargi õppeprogrammidele saab anda täites lühikese küsimustiku.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Sobib sügavama loodushuviga õpilastele.
Programm ei sobi erivajadustega õpilastele.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
57.712415165333, 26.505112051964
Maakond:
Otsekontakt:
+372 57873319
Programmi läbiviija:
Juhendavad RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuse ja RMK Pähni külastuskeskuse teabetöötajad:
Helen Kivisild – haridus keskkonnatehnoloogia, MSc (Tartu Ülikool). Keskkonnahariduse spetsialistina õppeprogrammide juhendamine Võrumaal ja Karula rahvuspargis järjepidevalt 2013. aastast.
Merike Tsimmer – haridus: mesiniku kutse (praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), rakenduskõrgharidus turismi- ja hotelliettevõtluse erialal (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž). Loodusharidusliku ja pärandkultuurialaste ekskursioonide läbiviimine Karula rahvuspargis aastail 1999- 2009, õppeprogrammide juhendamine RMK Karula rahvuspargi külastuskeskuses alates 2022. aastast.
Taavi Tatsi – haridus: metsakasvataja kutse (Luua Metsanduskool); meedia ja kommunikatsioon, PhD (Tartu Ülikool). Õppeprogrammide läbiviimine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2016. aastast.
Heino Pall– haridus: kultuurinõunik, näitejuhtimine (TPI kõrgharidus); loodusgiidi ja matkajuhi täienduskoolitus (Võrumaa Kutsehariduskeskus). Õppeprogrammide juhendamine RMK Pähni külastuskeskuses alates 2017. aastast.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Esimene osa õppeprogrammist toimub välitingimustes ning teine osa siseruumis (koolis või külastuskeskuses).
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS (5 min)
- tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, jagatakse töövahendid; lepitakse kokku käitumise ning ohutuse reeglid.
TEGEVUSTE KÄIK
- Arutelu käigus aktiveeritakse osalejate eelteadmised puu- ja põõsaliikidest, kuidas erinevad puuliigid on seotud meie igapäevaeluga ning tehakse selgeks puittaimede rühmitamise alused. (20 min)
- Kooli või looduskeskuse ümbruses tehakse väike ringkäik ümbruse haljasala puude tundmaõppimiseks. Vaadeldakse puude võra kuju ja koort, võrseid ja pungi. (20 min)
Siseruumis toimuvad tegevused:
- Pungade võrdlemine ja punga ehituse vaatlemine binokulaari abil (10 min).
- Rühmatööna Eesti metsade viie tavalisema puu- ja põõsaliigi määramine ja kirjeldamine võrsete ja pungade järgi. Abiks on määramisleht.
(25 min)
KOKKUVÕTE (10 min)
- programmi lõpuringis väljendab õpilane oma kogemusi või uusi teadmisi puude ja põõsaste tundmise osas.