Pärimuskultuuris on rannarahva jaoks olnud maa ja meri tugevalt seotud ja neid seoseid on pühaks peetud. Läänemere Liivi lahe äärsetes rannakülades on tähtsal kohal olnud rannarahva aastaringis põhiline elatusala – merekalandus ja hülgepüük. Sama tähtsaks on ajalooliselt peetud laevaehitust ja meremeeste koolitamist.
Programm annab ülevaate Läänemerest kui ökosüsteemist, rannarahva elust pärimuskultuuris ning sellest, kuidas see mõjutas kohalikku eluviisi ja majanduslikku olukorda. Õpilased saavad teada, kuidas väärtustati puitu ajalooliselt ja millised on tänapäevased puidu väärindamise viisid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste pidurdamisele ja seeläbi Läänemere seisundi parandamisele. Selgitatakse riimvee mõistet ja Läänemere soolsuse eripärasid. Praktiliste tegevuste käigus uuritakse Läänemere elustikku, arutletakse keskkonnaprobleemide üle ning teostatakse mererannas loovtöö mereheidisest ja -prügist, mis kajastab mere keskkonnaseisundit.
Rohkem infot leiad RMK programmi "Merelt maale ja maalt merele" kodulehelt
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos riikliku õppekavaga (II kooliaste - Loodusõpetus)
Teema: "Vesi Läänemeres" ja "Elutingimused Läänemeres".
Õpitulemused:
7) õpilane kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid.
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele), iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi.
33) selgitab Läänemere vähese soolasuse põhjuseid ning Läänemere mõju Eesti ilmastikule.
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kasutamise vajaduse üle.
Lõiming teiste õppeainetega: Eesti keel (suuline eneseväljendus, esitlus), kunstiõpetus (rannaliiva loovtöö mereheidisest ja -prügist), ajalugu/ühiskonnaõpetus (pärandkultuur ja rannarahva elatusalad).
Õpitulemused:
Programmi eesmärk on kujundada õpilases keskkonnateadlikku hoiakut, huvi looduse vastu ja oskust käituda looduses säästlikult. Programm aitab mõista inimtegevuse ja looduskeskkonna vahelisi seoseid, teadvustada mere jõudu ja ohtusid ning tutvustada merendusega seotud ajaloolisi ja kaasaegseid elukutseid.
Õpiväljundid:
Programmi läbinud II kooliastme õpilane:
•Tunneb ja nimetab vähemalt viit Läänemeres elavat kalaliiki, kahte hülgeliiki (hallhüljes, viigerhüljes), nelja rannakarbi liiki ning sagedasemaid vetikaid.
•Selgitab Läänemere soolasuse eripära (riimvesi) ja selle tekkepõhjuseid.
•Kirjeldab Läänemere-äärset asustust ja rannarahva ajaloolist eluviisi (merekalandus, hülgepüük, laevaehitus) Liivi lahe näitel.
Oskused:
•Kasutab määramistabeleid, pildimaterjale ja luupe Läänemere erinevate liikide leidude ja mereheidise määramiseks.
•Seostab inimtegevuse mõju Läänemere keskkonnaseisundiga ning suudab prügi liikumist maalt merele ja vastupidi analüüsida.
•Väljendab rühmatööna valminud loovtöö kaudu visuaalselt ja suuliselt Läänemere keskkonnaprobleeme ning pakub neile võimalikke säästvaid lahendusi.
Hoiakud:
•Väärtustab looduslikku mitmekesisust ja kultuuripärandit.
•Mõistab merekeskkonna kaitse, jätkusuutliku majandamise ja seire vajalikkust.
•Käitub loodusretkel säästlikult, ohutult ja vastutustundlikult.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Aktiivõpe (loodusretk õpperajal), rühmatöö, praktiline liigimääratlemine looduses, uurimuslik õpe (looduslike materjalide ja mereprügi kogumine), loovtöö (installatsioon rannal), arutelu ja analüüs esitluste ajal,
teadmiste kinnistamine (lühifilm ja hülgekaamera).
Vahendid (komplekteeritud igale 4–5-liikmelisele rühmale): Luubid, Läänemere elustiku ja mereheidise määramistabelid, pildimaterjalid, kogumisnõud, prügikotid.
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel on vajalik täpsustada grupi suurus ja vanus. Enne programmile tulekut palume õpetajal tutvustada õpilastele õppeprogrammi sisu ning teavitada vanemaid kuhu minnakse.
Õppekäigu ajal on saatva õpetaja roll grupi jälgimine, vajadusel käitumisreeglite meelde tuletamine ning õpilaste abistamine ja innustamine tegevustel.
Peale programmi toimumist saadetakse õpetajale elektrooniline tagasisidevorm ning soovitus saadud teadmisi ja oskusi õpilastega nende edaspidises õppetöös kasutada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Kaasa võtta: Oma jook (korduvkasutatavas pudelis) ja lõunatoit.
Riietus: Selga ja jalga panna ilmastikukindlad riided ning kihiline riietus (mererand on tuuline) ning maastikul kõndimiseks sobivad kinnised jalanõud.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.019200020476, 24.450931549072
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
5302 0833, 505 8242
Programmi läbiviija:
Küllike Sisask – RMK Kabli külastuskeskuse teabejuht, looduse vahendamise pikaajaline kogemus retkejuhi ja loodusgiidina (28 aastat). Läbinud töötamise jooksul erinevaid keskkonnahariduslikke täiendkoolitusi. 2023. aastal läbinud Tallinna Ülikooli juures koolituse “Noortega töötamise alused ja mitteformaalõppe meetodid“.
Rita Reppo – RMK Kabli külastuskeskuse teabetöötaja/retkejuht, Luua Metsanduskool, Kuressaare Ametikool, loodusgiid (tase5). Looduse vahendamise pikaajaline kogemus (23 aastat). Läbinud töötamise jooksul erinevaid keskkonnahariduslikke täiendkoolitusi. 2023. aastal läbinud Tallinna Ülikooli juures koolituse “Noortega töötamise alused ja mitteformaalõppe meetodid“.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus RMK Kabli külastuskeskuses (15 min)
- Grupi tervitamine, juhendajaga tutvumine ja päevakava ülevaade.
- Liikumis- ja käitumisreeglite kokkuleppimine loodusrajal ning mererannas (ohutus veekogu ääres).
Loodusretk ja praktilised tegevused Kabli loodusõpperajal ning rannas (120 min)
- Õpperaja (1,8 km) lühitutvustus ja liikumise alustamine (5 min)
- Loodusretk rajal: ülevaade Läänemere elustikust, riimveest, rannikukooslusest ja pärandkultuurist (puidu roll laevaehituses, rannarahva eluviis (30 min)
- Osalejate rühmadesse jagamine (4–5 liiget). Praktiline tegevus rannas: mereheidise kogumine ja liikide määratlemine (luubid, tabelid). Samaaegselt mereprügi kaardistamine ja kogumine. Kogutud materjalidest rannaliivale keskkonnaseisundit kujutava loovtöö/installatsiooni ehitamine. Arutlus jäätmete ringlusest maalt merele ja vastupidi (30 min)
- Rühmad esitlevad oma loovtöid rannas. Toimub vastastikune analüüs ja juhendajapoolne tagasiside, tuues esile peamised Läänemere keskkonnaprobleemid ja kaitsevajadused (55 min)
Lõunapaus (30 min)
- Söömine rannaplatvormil või halva ilma korral külastuskeskuse siseruumides. Jätkusuutlikkuse põhimõte: oma moonakoti prügi sorteeritakse või viiakse kaasa.
Kinnistamine, kokkuvõte ja hindamine külastuskeskuses (45 min)
- Lühifilmi “Märka merd” vaatamine (keskkonnaseisundi visuaalne kinnistamine).
- Hooajaliselt veebikaamera vahendusel hallhüljeste koloonia jälgimine.
- Õpiväljundite saavutamise hindamine ja tagasiside: Programmi lõpetuseks toimub lühike mälumäng õpitud liikide kohta), kus õpilased ja õpetajad annavad tagasisidet ja juhendaja hindab õpiväljundite kinnistumist.