Muuseumitunni eesmärk on tutvustada mesilaste olulisust looduses ja inimeste elus, arendada õpilaste teadmisi mesilaste eluringist, tolmeldamisest ja mee tootmisest ning kasvatada keskkonnateadlikkust ja vastutust looduse hoidmisel.
Muuseumitunnis uurime, miks mesilased on nii erilised ning millist tähtsat tööd nad igapäevaselt teevad. Sügisel ja kevadel alustame tundi erilise taru juures, kus saame vaadelda, kuidas mesilased tarus tegutsevad — ehitavad, koristavad ja omavahel suhtlevad.
Tunnis tutvume mesinduse ajalooga ning mesiniku tööriistadega. Õpime tundma mesilasperet ning uurime õppetarus olevaid raame. Mänguliste tegevuste kaudu saame teada, milliseid ülesandeid täidavad töömesilane, emamesilane ja lesk, ning mõistame, kuidas mesilased looduses taimede kasvu toetavad ja miks nad on olulised tolmeldajad. Läbi vaatluse õpime eristama mesilast, herilast, vapsikut, kimalast, sirelast ja vaablast ning uurime mesilassaadusi — mett, vaha, õietolmu, suira, kärge ja tarupigi. Maitseme ka erinevat mett ja valmistame vahast küünlaid.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Muuseumitund on seotud alljärgnevate II kooliastme loodusõpetuse õpitulemustega:
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
Lõiming: eesti keel, matemaatika, tööõpetus.
Muuseumitund arendab õpilaste loodusteadlikkust ja keskkonnasõbralikke hoiakuid läbi praktiliste ja kogemuslike tegevuste. Tegevused on otseselt seotud läbivate teemadega "Tervis ja ohutus", "Keskkond ja jätkusuutlik areng".
Õpitulemused:
• teab ja kirjeldab, kuidas mesilased elavad ja töötavad, nimetab mesilaspere liikmeid ning oskab rääkida nende ülesannetest;
• oskab kirjeldada mesilase elutsüklit;
• selgitab, miks mesilased on looduses kasulikud, miks neid tuleb hoida ja kaitsta;
• tunneb ära mesilase ja eristab teda teistest sarnastest putukatest;
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- arutelu
- vaatlemine
- uurimine
- praktilised ülesanded
Vahendid:
Kõik muuseumitunni läbiviimiseks vajalikud vahendid on kohapeal olemas. Vahendeid on arvestatud 24-le.
Juhis õpetajale:
Enne külastust
Õpetaja tutvustab õpilastele muuseumitunni eesmärke ja sisu ning valmistab nad ette eesootavateks tegevusteks. Vajadusel küsib õpetaja muuseumilt täiendavat teavet külastuse korralduslike ja sisuliste aspektide kohta, et toetada sujuvat ja eesmärgipärast õppeprotsessi.
Külastuse ajal
Õpetaja toetab õpilaste aktiivset osalemist muuseumitunnis, julgustades neid küsimusi esitama, oma mõtteid jagama ning praktilistes tegevustes kaasa lööma. Vajaduse korral abistab õpetaja õpilasi ülesannete lahendamisel ja praktiliste tegevuste läbiviimisel, aidates hoida töörahu ja kaasatust.
Pärast külastust
Õpetaja annab muuseumile tagasisidet e-posti teel saadetud tagasisideankeedi kaudu. Koos õpilastega arutletakse muuseumis kogetu üle, tuues esile õpilaste tähelepanekud, kogemused ja uued teadmised. Õpetaja seob muuseumis õpitu kooli õppekava teemadega, toetades teadmiste kinnistamist ja ülekandmist edasisse õppetöösse.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
204€ on grupi hind 24 õpilase kohta. Hinda arvutame õpilase põhiselt 8,5€ õpilane.
Grupi kohta (kuni 24 õpilast) on 2 saatjat tasuta.
Riietuda vastavalt ilmale, kuna võimalusel külastame õues olevat näidistaru.
Muuseumitund ei sobi erivajadustega õpilastele.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.317408964487, 26.724095574066
Maakond:
Otsekontakt:
53737124
Programmi läbiviija:
Muuseumitunde viivad läbi kogenud muuseumipedagoogid, kellel on nii pedagoogilised kui ka erialased teadmised, tagades õppeprotsessi kvaliteedi, praktilisuse ja seotuse õppekavaga.
Muuseumitundi viivad läbi:
Indrik Unt ( agronoom ning hobimesinik, omab mitme aastast kogemust pedagoogina)
Merly Tätte ( alushariduse pedagoog, omab pikaajalist kogemust pedagoogina)
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
ÕPPEPROGRAMMI TEGEVUSED JA AJAKAVA:
Muuseumitund algab lühikese sissejuhatusega, mille käigus häälestatakse õpilased teemasse, tutvustatakse külastatavat keskkonda, sõnastatakse tunni eesmärgid ning antakse ülevaade eesootavatest tegevustest ja lepitakse kokku reeglid.
NB! Hooajaliselt alustame muuseumitundi aias oleva taru juurest!
Taru juures saame vahetult jälgida mesilaste elu. Muuseumi mesitarus elavad rahumeelsed kraini mesilased, keda saab klaasseina kaudu turvaliselt jälgida. Vaatleme nende tegevust tarus: ehitamist, puhastamist, suhtlemist ja tööjaotust.
Hooajavälisel perioodil alustame tundi õpikojas ning tutvustame samu teemasid näidistaru abil.
I OSA – ÕPIKOJA I KORRUS (30 minutit)
Tegevused:
Tutvume läbi näituse eksponaatide mesinduse ajalooga – alates meeküttidest kuni tänapäevaste kärjeraamide ja meevurrideni. Vaatleme erinevaid tarutüüpe, mesindusriistu ja mesindussaadusi:
- Tooted: mesi, vaha, õietolm, suir, taruvaik, apilak, mesilasmürk
- Tööriistad: kärjenoad, -kahvlid, meevurr, vahapress, auruti
- Kunstkärjed ja sülemikastid (annavad aimu kaasaegse mesinduse võtmetähtsusega töödest)
Paneme pähe mesinikumaskid ja saame ise olla mesinikud. Vaatleme näidistaru ja tutvume kärgedel kujutatud elutsükli etappidega, õpime tundma mesilasema, töömesilase ja lese rolli. Selgitame, kuidas tööjaotus sõltub mesilase vanusest ja vajadustest – koristaja, amm, ehitaja, valvur, korjele mineja.
Saame teada, et mesinik loeb kärgedelt pereseisundi märke: haudme tihedus, kärje värvus, taruvaigu kogus jne. Tutvume ka mesilasemade kasvatamise töövahenditega nagu emapuurid ja markeerimispliiatsid.
Arutame mesilaste rolli looduses ja põllumajanduses. Selgitame, miks tolmeldajate hoidmine on jätkusuutliku toidutootmise ja elurikkuse säilimise eelduseks.
II OSA – ÕPIKOJA II KORRUS (30 minutit)
Tegevused:
Programmi praktilises osas osalevad õpilased mängulistes tegevustes, töötades 3–4-liikmelistes rühmades. Õppemängude „Mida teeb töömesilane, emamesilane ja lesk?“, „Keskkond ja mesilane“ ning „Kas tunned ära?“ kaudu lahendavad õpilased ülesandeid, mis aitavad mõista mesilaspere rollijaotust, mesilaste seoseid keskkonnaga ning õppida eristama mesilast teistest sarnastest putukatest (kimalane, vaablane, sirelane, herilane, vapsik). Mängude käigus arutletakse, kuidas inimese tegevus (põllumajandus, linnastumine, kemikaalid) mõjutab mesilasi ja teisi tolmeldajaid ning millised on võimalused nende kaitsmiseks igapäevaelus. Mängud toetavad koostööd, arutlemist ja eelteadmiste seostamist uue õpituga.
III OSA – ÕPIKOJA II KORRUS - ÕPPEKLASS (30 minutit)
Tegevused:
Praktiline uurimuslik osa, töötades 3–4-liikmelistes rühmades (v.a. küünla valmistamisel, seda teeb iga õpilane individuaalselt).
Uurimuslikus osas vaatlevad õpilased luubi all mesindustooted, arutledes nende omaduste, kasutusvõimaluste ja mõju üle inimesele. Õpilased saavad esitada küsimusi, pakkuda selgitusi ning seostada nähtut mesilaste elutegevusega.
Mesilase elutsükliga tutvutakse arenguetappide preparaatide abil, mis võimaldab mõista mesilase arengut munast valmikuni. Lisaks määravad õpilased Petri tassides olevaid putukaid (mesilane, vapsik, sirelane jt), harjutades vaatlusoskust ja liikide eristamist.
Järgnevalt osalevad õpilased loovtegevuses, kus kunstkärjest valmistatakse vahaküünlaid. Tegevus annab võimaluse kogeda mesindussaaduste praktilist kasutust ning mõista loodusliku materjali väärtust ja taaskasutuse põhimõtteid.
Programmi lõpetab mee degusteerimine (3 erinevat sorti), mille käigus õpilased võrdlevad erinevaid maitseid ja arutlevad, kuidas mesilaste elukeskkond ja toidutaimed mõjutavad mee omadusi.
Kokkuvõtvas arutelus mõtestatakse õpitut ning rõhutatakse mesilaste rolli looduses ja inimese vastutust nende hoidmisel ning igaühe võimalusi panustada keskkonnahoidlikku ja jätkusuutlikku eluviisi.