„Austa leiba, leib on vanem kui meie.“
Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ning töömahukas. Muuseumitund „Leivategemise lugu“ viib lapsed rändama vanaaegsesse Sassi-Jaani talusse, kus nad saavad omal käel kogeda, kui palju tööd tuli teha, et lihtne rukkileib lauale jõuaks. Tunni aja jooksul saame teada, mil moel on seotud leib ja rehetuba, kuidas rukis välja näeb ning milliseid tööriistu ja oskuseid on leiva saamiseks tarvis. Õpime üheskoos selgeks koodiga rehepeksu, vilja tuulamise ning käsikivil jahu jahvatamise. Lõpetuseks saame teada, kuidas leiba valmistatakse ning maitseme koos rukkileiba.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist alushariduses:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1.2. suunata last ümbritsevat keskkonda mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, uurima ja kogema;
2.11. märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
2.3. oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
§ 22. Valdkond Liikumine
2.1. suudab pingutada ja keskenduda sihipärasele kehalisele tegevusele;
2.6. oskab sooritada harjutusi õpetaja selgituste järgi ja ise harjutusi ette näidata;
Ainetevaheline lõiming: Tegevused on omavahel lõimitud erinevates valdkondades: mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine
Läbivad teemad:
"Keskkond ja jätkusuutlik areng" - programmis õpime, kui palju tööd läheb leiva saamiseks ning miks on oluline toitu austada ning seda mitte raisata.
Programmis ühendame mitmed teadmised säästvast eluviisist ja toidukultuurist erinevate käeliste tegevustega ning õpetame seejuures tööriistu käsitlema ning koostööd tegema.
Õpitulemused:
- Laps mõistab eakohaselt, et inimene sõltub loodusest ning et toidu saamiseks on vaja hoolitseda mulla ja ümbritseva keskkonna eest.
- Laps mõistab, et toit on väärtuslik, ning teab, miks tuleb leiba ja muud toitu austada ning vältida selle raiskamist.
- Laps harjutab koostööd teistega, osaleb ühistes tegevustes ning proovib juhendaja abiga kasutada erinevaid töövahendeid, näiteks kooti ja käsikivi, järgides kokkulepitud käitumis- ja ohutusreegleid.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
arutelu, paaristöö, vaatlus, käeline tegevus
Vahendid:
2 rukkivihku, 3 väikesemõõdulist kooti, 1 käsikivi, õppematerjalid fotokaartidel (sari, sirp, sool, suhkur, leivaahi jm), etteküpsetatud rukkileib
Juhis õpetajale:
Enne muuseumitunnis osalemist võiks lasteaias arutleda, mida teatakse leivast ja selle olulisusest. Võiks ka arutada, kas ja mida saame õppida neilt, kes on enne meid elanud.
Õppeprogrammi ajal on õpetaja roll toetada tunni läbiviijat õpilaste käitumise juhtimisel ja täiendada tunni läbiviijat juhul, kui mõne parasjagu käsitletava teema puhul on tuua paralleele varem õpituga, mis aitaks õpilastel uusi teadmisi paremini kinnistada.
Selga tuleb panna mugav ja ilmastikule vastav riietus. Haridusprogramm toimub osaliselt siseruumides ja osaliselt õues.
Peale õppeprogrammi toimumist soovitame proovida ise omal käel leivategu, tutvuda ka muude talurahva söökidega ning julgustame kasutama väljendit "Jätku leiba!". Tagasisidet haridusprogrammi kohta küsime pärast programmi meili teel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Hind kehtib ühele osalejale. Lastegruppe saatvad õpetajad pääsevad muuseumisse tasuta: üks õpetaja iga kümne kooliõpilase ja üks õpetaja iga seitsme lasteaialapse kohta.
Õppekeskkonna eripärad: Haridusprogramm toimub Sassi-Jaani talus aga kuna liigume ka hoovis ning hooned on kütmata, panna selga soojad ja mugavad riided.
Haridusprogramm sobib erinevate erivajadustega õpilastele. Liikumispuudega osalejatele saame progammi kohandada nii, et tegevused toimuvad ligipääsetavates ruumides. Erivajadustega laste gruppide saatjad pääsevad programmidesse tasuta ja nende gruppide puhul pole muuseum määranud saatjate arvu piirangut.
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
654 9126; +372 5341 9788
Programmi läbiviija:
Eesti Vabaõhumuuseumi haridusosakonna Kuie kooli pedagoogid Elina Puskar, Eliis Vaino ja Allan Jürgens
Maaarhitektuuri ja kultuuripärandi valdkond – EVM
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus (5 minutit)
Programm algab Sassi-Jaani talu hoovis. Esmalt lepime kokku ühised käitumisreeglid ja tutvustame lühidalt eesootavaid tegevusi. Arutleme lastega, milline oli elu vanasti ja kuidas elame tänapäeval. Uurime, kust tuleb leib meie toidulauale ning mida on vaja selle valmistamiseks. Lapsed saavad teada, et leiva teekond algab põllult, kus kasvab rukis. Räägime, miks on oluline hoolitseda mulla ja looduse eest, et taimed saaksid kasvada ja meil oleks toitu.
2. Sassi-Jaani rehemaja – rukis, rehetuba ja rehepeks (25 minutit)
Tutvume Sassi-Jaani talu rehetoa ja seal kuivatatud rukkivihkudega. Vaatleme rukist ning uurime, milline näeb välja viljapea ja millised on rukkiterad. Vestleme lihtsate leivaga seotud ütluste üle, näiteks „leiba teenima“ ja „leivad ühte kappi panema“, ning püüame üheskoos mõista, mida need tähendavad.
Seejärel võtame parsilt kaks rukkivihku alla ja räägime, kuidas see reheruppa sai. Liigume rehealusesse, kus lapsed saavad paarides proovida koodiga rehepeksu. Lasteaedadele on kasutamiseks loodud väikesed, kerged ja hõlpsasti käsitsetavad koodid, millega on lastel lihtne tegevuses osaleda.
Proovime ka vilja tuulata ja puhastada rukkiterasid kestadest ja aganatest. Lapsed saavad oma käega katsetada ja märgata, kuidas vili puhastamise käigus muutub.
3. Sassi-Jaani ait – käsikivil jahvatamine (10 minutit)
Jätkame tegevustega Sassi-Jaani talu aida juures, kus tutvume käsikiviga ja saame teada, kuidas vanasti rukkiteradest jahu tehti. Lapsed saavad paarides proovida käsikivi pöörata ning vaatleme, kuidas terad jahuks muutuvad ja kui palju jahu õnnestub saada.
Võrdleme rukkiteri ja jahu ning arutleme, miks ei olnud leiva tegemine vanasti nii lihtne kui tänapäeval. Lapsed saavad kogeda, kui palju tööd ja vaeva nõudis toidu valmistamine enne masinate kasutuselevõttu.
4. Sassi-Jaani rehetuba – leiva valmistamine (15 minutit)
Jätkame Sassi-Jaani talu rehetoas ning tutvustame lastele fotokaartidelt leiva koostisosi ja leivateoks vajalikke töövahendeid. Vaatleme, millest leib valmistatakse, ning räägime vanadest kommetest, näiteks risti tegemisest leivapätsile.
Tutvume reheahju ja selle juurde kuuluvate töövahenditega ning kuuleme, kuidas nendega vanasti leiba küpsetati.
Lõpetuseks maitseb iga laps leiba ja lausub: „Jätku leiba!“. Vestleme üheskoos sellest, kui pikk on rukkitera teekond põllult meie toidulauale ning miks tuleb leiba ja muud toitu hoida.
5. Kokkuvõte (5 minutit)
Programmi lõpus meenutame koos lastega Sassi-Jaani talus nähtut ja kogetut. Iga laps saab soovi korral nimetada ühe uue asja, mida ta teada sai või ise proovida sai. Kordame rukkiterade teekonda põllult leivaks ning räägime sellest, miks on oluline toitu väärtustada, seda mitte raisata ja looduse eest hoolitseda.
Täname lapsi osalemise ja kaasamõtlemise eest ning lõpetame programmi mõttega, et iga leivapätsi taga on palju tööd ja hoolt.