Teeme selgeks, mis on sood, kuidas need kujunevad ja arenevad ning millest koosnevad? Õpime, kuidas käituda looduses nii, et me ei ohustaks ennast, teisi inimesi ja looduses elavaid liike. Tutvume rabas elavate taimede, putukate, roomajate, imetajate ning lindudega. Räägime rabataimede kohastumustest toitainevaestes tingimustes. Võtame mullasondiga pinnaseproove rabas, siirdesoos ja metsas ning võrdleme saadud tulemusi. Uurime turbasambla omadusi ja vee tähtsust rabas ning arutleme inimtegevuse mõju, raba tähtsuse, kasutamise ja kaitsmise üle.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, II kooliastme õpilane:
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Õppeprogramm tutvustab raba kui väärtuslikku ökosüsteemi, selgitab elurikkuse tähtsust ning inimese mõju (turba kaevandamine, kuivendamine, liigsed toitained, prügi, külastuskoormus, häirimine) looduskeskkonnale. Õpilased õpivad mõistma looduse ja inimese vastastikuseid seoseid ning kujundavad keskkonnahoidlikke hoiakuid, mis toetavad säästva arengu põhimõtteid. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.
Lõiming teiste õppeainetega:
Matemaatika – turbaproovi vanuse hindamine vastavalt turba keskmisele tekkekiirusele, turbasambla veemahutavuse ja massi võrdlemine enda massiga;
Eesti keel – eestikeelsete taimenimede õige käänamine, terminite ja taimenimede päritolu nuputamine ja mnemotehnikate kasutamine;
Geograafia – rabade tekke seos pinnamoe arenguga; kaartide ja asukohainfo kasutamine.
Õpitulemused:
• teab sookooslusi kahjustavaid tegevusi ning seostab tegevusi tagajärgedega
• tunneb ära 5 rabas ja siirdesoos kasvavat söödavat marja kandvat taime
• tunneb ära 3 rabas kasvavat mürgist ja 3 rabale iseloomulikku taime
• eristab metsa ja soo kasvutingimusi vastavalt pinnaseproovile ja visuaalsele vaatlusele
• nimetab vähemalt 3 rabataimede kohastumust
• selgitab soode tähtsust veerežiimile ja seekaudu inimestele,
• väärtustab soid kui elurikkuse ja puhta vee säilitajaid
Õpieesmärk: II kooliastme õpilane oskab nimetada rabale ja siirdesoole omaseid liike, selgitada raba kujunemist ning võrdleb soo ja metsa kasvutingimusi.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: arutelu kaudu loogiliste järeldusteni jõudmine; seoste loomine; taimede välisehituse tundma õppimine kombates ja luubiga vaadeldes; omaduste võrdlemine; praktiline ülesanne töövahendiga (pinnaseproovi võtmine, maketi koostamine)
Vahendid: luubid (paari peale üks), läbipaistev anum laukavee vaatlemiseks (üks rühma peale, ohutuse mõttes juhendaja käes), taimepildid (rabas, taimede kõrval), mullasond (üks rühma peale); kauss ja švamm mudeli valmistamiseks (üks rühma peale), töölehed ja pliiatsid (igale õpilasele)
Juhis õpetajale:
• Kaasa võtta joogivesi ja lõunaeine. Lõunasöögi söömine lauka serval (väga vihmase ja külma ilma korral Soomaa külastuskeskuses).
• Selga retkeks sobivad soojad ilmastikukindlad riided ja jalanõud (soovituslikult kummikud või veekindlad saapad). Jahedal ajal on vajalikud ka sall, müts, kindad ja varusokid. Raba on avatud maastik ja seal on tuuline.
• Info meiepoolsete ootustega saadetakse koolile kinnituslehega programmile registreerimisel.
• Vastutava õpetaja kohustus on kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja saatjaid eelnevalt programmiga seonduvast teavitada (toimumisaeg, programmi sisu, RIIETUS, kaasavõetavad ja keelatud esemed jne). Vastutav õpetaja kinnitab, et osalejate tervislik seisund lubab neil programmis osaleda.
• Grupi kohta on vajalik kahe täiskasvanud õpetaja/saatja olemasolu.
• Grupi juht ja saatjad osalevad programmides algusest lõpuni, teevad koostööd külastuskeskuse juhendajaga ning on juhendajale vajadusel abiks. Grupi juht ja saatjad vastutavad selle eest, et programmis osalejad järgivad juhendaja korraldusi ja hoiatusi ning tagavad korra programmi toimumise ajal.
• Tellija saab esitada soovi programmile tulemiseks tellimisvormiga. Seal esitatud info (õpilaste vanus, arv, erivajadused, soovitav toimumise aeg jne) põhjal leiab külastuskeskuse teabejuht sobiva aja ja tööjõu ning saadab kinnituseks kooli esindajale vastuskirja konkreetse kohtumisaja ja kohaga. Kirjaga kaasas oleval kinnituslehel on toodud täpsemad andmed koos eeldatava maksumuse, kontaktandmete ja rühma ettevalmistava infoga.
• Muudatused, täpsustused, erivajadused ja muud kokkulepped püütakse teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga).
• Tagasisidestamine toimub harilikult kohe pärast programmi lõppu juhendajate ja õpetajate vahel suuliselt ning tagasisidevormi kaudu: https://forms.cloud.microsoft/
• Järeltegevusena kordab õpetaja õpilastega omandatud teadmisi kasutades kaasasaadud töölehti. Hea on meenutuseks kasutada õppeprogrammi käigus tehtud fotosid.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse püsiekspositsioon ja Riisa õpperaja lõik (lai laudtee kahe puhkeplatvormiga, võimalik läbida koos saatjaga ratastooliga; hakkpuidurada metsas; täiendava ohutuse tagavad kaasas olevad täiskasvanud), retke pikkus 2 km.
- Liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega õppijale on vajalik isikliku abistaja või viipekeeletõlgi osalemine. Liikumispuudega õppijal puudub ligipääs metsas olevale hakkpuidurajale, muu osa rajast on ratastooliga läbitav. Külastuskeskuse mõlema korruse ekspositsiooniruumid on invatõstukiga ligipääsetavad.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.431111012474, 25.031345486641
Maakond:
Otsekontakt:
435 7164, 526 1924
Programmi läbiviija:
Katrin Aavik – RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse teabejuht, Eesti Maaülikool, Loodusvarade kasutamine ja kaitse, mag. 2010; õppeprogrammide läbiviija ja koostaja aastast 2021.
Urve Kolk – RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse retkejuht,
Viljandi 1. keskkool, 27 aastane kogemus Soomaa giidi ja retkejuhina.
Kristi Reili – RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse loodusõppejuhendaja, Tallinna Pedagoogikaülikool – Infoteadus, mag, 2002;
Luua metsanduskool – Matkajuhi eriala (2027), Soomaa giid aastast 2024.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Grupi vastuvõtmine RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses. Juhendaja tutvustab ennast, asutust ja eesootavat programmi (10 min)
Külastuskeskuse ekspositsiooni juhendatud läbimine (30 min)
- mis on soo, soo areng, rabade olulisus magevee säilitajatena
- soo arenguastmed
- turbasammal ja turvas
Sõit Riisa õpperajale (10 min)
Riisa raba õpperaja parklas räägime selgeks rajal liikumise ja käitumise reeglid (5 min)
Raja 1 km invavõimalustega lõigu läbimine koos peatustega (kokku kuni 1 tund 50 minutit):
- raja alguses oleva kaardi ja piktogrammide lahti seletamine; (jätkusuutliku käitumisviisi olulisuse selgitamine)
- vaatlus: vesi, pinnas, valgus, puude liigid ja kasv
- rabataimed ja nende kohastumused, olulisus inimestele
- turba tekkimine, omadused, kasutamiskohad, alternatiivid
- mullasondiga proovide võtmine rabas, siirdeoos ja metsas, et võrrelda turbakihi tüsedust ning vettpidava aluskivimi tihedust turba tihedusega
- rabas elavate loomaliikide rühmitamine (töölehtede täitmine)
- älved, laukad, õõtsikud – kuidas tekivad; miks sellised välja näevad, kuidas seal käituda
- laukavee vaatlemine läbipaistvas anumas. Laukaelustiku otsimine
Lõunapaus (15 min).
Tagasiteel (1 km) toimub õpitu kordamine ja kontrollimine. Kokkuvõte ja tagasiside-minutid (25 min)