Altja küla võrgukuurid
K.Saul

Õppeprogramm ühendab looduse uurimise Altja rannaküla kultuuripärandiga. Retke jooksul otsivad õpilased vastust küsimusele, kuidas meri ja mets on võimaldanud inimestel rannakülas elada ning miks tuleb neid elukeskkondi hoida.

Metsas vaadeldakse puid, teisi taimi ja loomade tegutsemisjälgi ning uuritakse, kellele pakuvad elupaika elus ja surnud puud. Jõe läheduses ja mererannas märgatakse vee liikumist ning arutletakse, kuidas maismaal toimuv võib mõjutada merd. Tutvutakse organismidevaheliste toitumisseostega.

Võrgukuuride juures seostatakse loodusvaatlused rannarahva eluviisiga: meri andis toitu ja mets ehitusmaterjali, kuid loodusvarade kasutamisel on tagajärjed. Õpilased võrdlevad esemete parandamist ja korduskasutust äraviskamisega ning pakuvad lahendusi, kuidas hoida metsa ja merd tänapäeval.

Programmis vahelduvad liikumine, vaatlused, mängulised õppeülesanded, rahulik kuulamishetk ja ühine arutelu. Õppijaid julgustatakse küsima, oletama ning oma tähelepanekuid põhjendama. Looduses nähtavaid liike ja nähtusi käsitletakse vastavalt aastaajale.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Programm toetab järgmiste põhikooli riikliku õppekava lisa 4, loodusõpetuse I kooliastme õpitulemuste saavutamist:

  • toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
  • toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
  • mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
  • liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;

Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Õpilased uurivad metsa ja mere näitel inimese sõltuvust loodusest ning arutlevad, kuidas loodusvarade kasutamine, jäätmed ja esemete kasutusiga mõjutavad elukeskkonda. Praktilistes valikuülesannetes ja piknikul rakendatakse loodust säästva käitumise põhimõtteid.

Õpitulemused:

Programmi läbimise järel õpilane:
1. oskab kirjeldada vähemalt kahte vaadeldud loodusobjekti või organismi;
2. oskab tuua kaks näidet, mida mets ja meri rannarahvale eluks andsid;
3. oskab koostada lihtsa mere toiduahela;
4. oskab pakkuda ühe põhjendatud võimaluse looduse hoidmiseks ning järgib retkel kokkulepitud ohutus- ja loodushoiureegleid.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
tunnetus- ja õpioskused

Meetodid ja vahendid:

Kasutatakse õuesõpet, suunatud vaatlust, liikumismängu, meeltega looduse märkamist, rühmatööd, pildikaartide rühmitamist, toiduahela mudeldamist, valikuülesandeid ja kokkuvõtvat paarisvestlust.

12x luupi paaristööks, üks kahe õpilase kohta

6x mere toiduahela kaardid ja suunanooled, üks neljaliikmelisele rühmale

1x retke kaart juhendajale

1x laetud telefon, esmaabikomplekt ja käte puhastamise vahendid juhendajale

Juhis õpetajale:

Õpetaja ja korraldaja täpsustavad e-kirja või telefoni teel klassi, õpilaste ja saatjate arvu, saabumisaja, õpilaste varasemad teadmised, õppe-eesmärgid ning osalemist mõjutavad toe- ja ligipääsetavusvajadused. Tervise kohta jagatakse üksnes ohutuks osalemiseks vajalikku teavet.

Korraldaja saadab kirjaliku kinnituse kohtumispaiga, kestuse, raja pikkuse, tualetikorralduse, varustuse ja ilma tõttu tehtavate muudatuste korraga.

Õpetaja tutvustab õpilastele retke küsimust ning kontrollib, et kaasas oleksid:

  • ilmastikule vastavad riided ja kinnised, hea haarduvusega jalanõud;
  • vajaduse korral vihmariided ja peakate;
  • joogivesi ja piknikutoit, eelistatult korduskasutatavas pakendis;
  • väike seljakott ja kott oma jäätmete kaasavõtmiseks;
  • isiklikud vajalikud abivahendid ja ravimid kooli kokkulepitud korralduse järgi.

Soovitatav on puukide eest kaitsev riietus ning pärast retke puugikontroll.

Programmi ajal

Õpetaja osaleb tegevustes, toetab rühmatööd ja aitab juhendajal arvestada õpilaste vajadustega. Saatjad aitavad hoida rühma koos, jälgida kokkuleppeid ja korraldada pause. Õppeülesannete juhendamine ning loodusalaste selgituste andmine on programmi läbiviija ülesanne.

Pärast programmi

Õpetaja aitab õpitut klassis kinnistada. Soovitatav jätkuülesanne on joonistada või kirjutada kolm seost: „Mida annab mets?“, „Mida annab meri?“ ja „Kuidas mina neid hoian?“. Klass valib ühe teostatava keskkonnahoiutegevuse ning arutleb hiljem selle elluviimise üle.

Õpetajalt küsitakse programmi lõpus lühikest suulist tagasisidet ja kahe tööpäeva jooksul saadetakse elektrooniline tagasisidevorm.

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

1-3 klass I kooliaste

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

8€

Lisainfo:

Programmi sisse on planeeritud piknikupaus kaasavõetud piknikusöögi tarbimiseks.

Külastust saab ühendada Palmse mõisa külastuse või sealse haridusprogrammiga. Mitme haridusprogrammi ühendamisel kehtib mõlemale programmile €1 soodustus õpilase kohta.

Soovi korral saab süüa lõunat Altja kõrtsis, vajalik eelnev kokkulepe altjaresto.ee

Läbiviimise koht:

Altja kaluriküla

Läbiviimise asukoht:

59.58117795169, 26.10889005

Maakond:

Lääne-Virumaa

Keskus:

Otsekontakt:

info@palmse.ee
+372 55599977

Programmi läbiviija:

Ursula Stüf, Palmse mõisa külastusjuht ja haridusprogrammide väljatöötaja ning läbiviija. Pikaajalise kogemusega Rakvere raamatukogus kui kooli- ja lasteaiatundide väljatöötaja ning läbiviija.

Keel:

Eesti keel
Inglise keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

  • 5-10min Tervitus ja retke kokkulepped
    • Tutvustatakse retke küsimust ning lepitakse kokku koos liikumise, vee ääres viibimise ja looduse hoidmise reeglid. Lühikeses sirutusmängus matkivad lapsed puud, kala ja rannalindu ning pakuvad, mida need elamiseks vajavad.
  • 5-10min Liikumine metsa
    • Märgatakse aastaaja tunnuseid ning eristatakse looduslikke ja inimese loodud objekte.
  • 15-20min Õppeülesanne 1: "Puu on kodu ja materjal"
    • Paarid vaatlevad luubiga puud ja selle ümbrust ning jagavad üht tähelepanekut. Ühiselt uuritakse: kellele on puu elupaik ja milleks kasutas rannarahvas puitu? Pildikaartidega seostatakse puu näiteks linnu elupaiga, maja ja paadiga. Arutletakse, miks peab metsas jääma ruumi ka teistele elusolenditele.
  • 10-15min Liikumine randa
    • Teel võrreldakse metsa ja ranniku olusid: tuul, valgus, taimestik ja helid. Rannas kuulatakse üks minut vaikselt ümbrust ning jagatakse tähelepanekuid.
  • 20-25min Õppeülesanne 2: "Meri toidab"
    • Õpilased kehastuvad fütoplanktoniks, zooplanktoniks, räimeks ja hallhülgeks ning moodustavad neljaliikmelistes rühmades elava toiduahela. Koos arutletakse, kuidas ühe organismirühma vähenemine mõjutab teisi ahela liikmeid. Juhendaja astub mängu kalurina ning aitab mõista, kuidas ka inimese toit ja elujärg sõltuvad mere elustiku heast seisundist.
  • 10-15min Joogi- ja einestamispaus
    • Oma kaasavõetud eine. Käte puhastamine, puhkus ja jäätmete kaasapakkimine.
  • 15-20min Liikumine võrgukuuride juurde
    • Vaadeldakse rannaküla ehitisi ja nende paiknemist mere lähedal.
  • 5-10min Õppeülesanne 3: "Rannarahva tark valik"
    • Uuritakse võrgukuuride otstarvet ja ehitusmaterjali. Rühmad lahendavad ühe pildilise valikuülesande: parandada või ära visata; kasutada rada või tallata taimestikku; viia jäätmed kaasa või jätta maha. Iga rühm põhjendab oma valikut.
  • 5-10min Kokkuvõte "Meri, mets ja mina"
    • Iga laps ütleb paarilisele ühe asja, mida loodus inimesele annab, ja ühe viisi, kuidas tema saab loodust hoida. Juhendaja kuulab vastuseid, täpsustab seoseid ja seob õpitu retke algusküsimusega.

Viimati uuendatud: