Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad.
Märgalade päeva tähistame 2. veebruaril. Just sel päeval sõlmiti 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas Ramsari konventsioon kogu maailma märgalade kaitseks. Eestist kuuluvad  17 esinduslikku märgala üleilmse tähtsusega Ramsari alade hulka.

Heas looduslikus seisundis märgalad loovad märkamatult meile eluks vajalikku. Kasutame nende loodud hüvesid enesele teadvustamata iga päev.
7 näidet märgalade hüvedest:

• Märgalad hoiavad liigirikkust. Neil on oluline roll veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. 
• Märgalad puhastavad vett setetest ja saasteainetest ning säilitavad looduslikku veevaru.
• Märgalade leevendavad kliimasoojenemist. Sood seovad süsiniku turbasse ja viivad selle pikaks ajaks ringlusest välja.  Sedasi aitavad sood leevendada kliimasoojenemist.
• Märgalad rikastavad toidulauda  marjade, kalade ja ulukitega.
• Märgalad leevendavad üleujutuste ja  põuaperioodide  mõju. Rannaniidud, jõeluhad ja sood võtavad vastu tulvavee ja hajutavad üleujutusi. Nii aitavad märgalad vältida äärmuslike ilmadega kaasnevaid kahjustusi asulates.
• Märgalad on kutsuvad turismisihtkohad – linnuvaatluste, raba- ja veematkade korraldamine loob töökohti.
• Märgalad suurendavad heaolu. Rabavaikus kosutab hinge, puhas mereõhk tuulutab pead!