Õppematerjal annab ülevaate biojäätmete aeroobse kompostimise põhimõtetest ja komposti kasutamisest mullaparandusmaterjalina. Materjalis käsitletakse kompostimiseks sobivaid ja mittesobivaid biojäätmeid ning selgitatakse roheliste ehk lämmastiku- ja veerikaste ning pruunide ehk süsinikurikaste ja kuivemate materjalide erinevusi. Samuti tutvustatakse süsiniku ja lämmastiku sobiva vahekorra tähtsust ning tasakaalustatud kompostisegu koostamist. Materjal aitab õppijal mõista, kuidas valida ja kombineerida biojäätmeid nii, et kompost säilitaks vajaliku niiskuse ja õhustatuse ning lagunemisprotsess kulgeks aeroobselt.

Õppematerjal annab ülevaate temperatuuri mõjust kompostimisprotsessile ja kompostis tegutsevate mikroorganismide aktiivsusele. Materjalis tutvustatakse kompostimise mesofiilset, termofiilset, jahtumis- ja küpsemisfaasi ning selgitatakse, kuidas temperatuur protsessi eri etappides muutub. Samuti käsitletakse sobivaid temperatuurivahemikke, liiga madala ja liiga kõrge temperatuuri mõju ning temperatuuri tähtsust haigustekitajate, kahjurite ja umbrohuseemnete hävimisel. Õppija saab teadmised komposti temperatuuri korrektsest mõõtmisest, mõõtmistulemuste tõlgendamisest ning vajalikest tegevustest temperatuuri reguleerimiseks.

Õppematerjal annab ülevaate hapniku ja süsihappegaasi tähtsusest aeroobse kompostimisprotsessi kulgemisel. Materjalis selgitatakse, kuidas mikroorganismide elutegevus mõjutab gaaside sisaldust kompostis ning mida näitavad liiga väike hapniku- või liiga suur süsihappegaasisisaldus. Samuti käsitletakse komposti õhustatust mõjutavaid tegureid, anaeroobse keskkonna tekkimise põhjuseid ja selle vältimise võimalusi. Õppija saab teadmised O₂- ja CO₂-sisalduse mõõtmisest, mõõtmistulemuste tõlgendamisest ning komposti segamise ja õhustamise vajalikkuse hindamisest.

Õppematerjal annab ülevaate vee ja niiskuse tähtsusest kompostimisprotsessis ning nende mõjust lagundavate mikroorganismide elutegevusele. Materjalis selgitatakse, kuidas mõjutavad komposti liiga suur ja liiga väike veesisaldus lagunemist, õhustatust ja temperatuuri ning kuidas võib liigne niiskus põhjustada anaeroobse keskkonna tekkimist. Samuti tutvustatakse komposti veesisalduse hindamise ja mõõtmise meetodeid ning sobiva niiskustaseme säilitamise võimalusi. Õppija saab teadmised mõõtmistulemuste tõlgendamisest ning oskab hinnata, millal tuleb komposti niisutada, segada, lisada kuiva materjali või kaitsta sademete eest.

Õppematerjal selgitab, millistel põhjustel võib hapnikurikas aeroobne kompostimisprotsess muutuda hapnikuvaeseks ehk anaeroobseks. Käsitletakse liigse niiskuse, kompostimaterjali tihenemise, ebapiisava õhustatuse ja tasakaalustamata materjalisegu mõju protsessi kulgemisele. Samuti tutvustatakse anaeroobsele keskkonnale viitavaid tunnuseid, sealhulgas ebameeldivat lõhna, nõrgenevat lagunemist ja nõrgvee tekkimist, ning anaeroobsetes tingimustes eralduvaid gaase. Õppija saab teadmised probleemide ennetamiseks ja aeroobsete tingimuste taastamiseks vajalikest tegevustest, nagu komposti segamine, ümbertõstmine, kuiva struktuurimaterjali lisamine ning liigse niiskuse vähendamine.

Ristsõna aitab kinnistada õppematerjalides käsitletud kompostimisalaseid teadmisi ja põhimõisteid. Ülesanded hõlmavad aeroobset kompostimist, kompostimise eri faase, rohelisi ja pruune materjale, süsiniku ja lämmastiku tähtsust ning temperatuuri, niiskuse, hapniku- ja süsihappegaasisisalduse mõju lagunemisprotsessile. Ristsõna sobib kasutamiseks õppeteema kordamisel, iseseisva ülesandena või teadmiste kontrollimiseks. Materjalist on koostatud eraldi õpilase tööleht ja vastustega versioon õpetajale.

Ristsõna aitab kinnistada õppematerjalides käsitletud kompostimisalaseid teadmisi ja põhimõisteid. Ülesanded hõlmavad aeroobset kompostimist, kompostimise eri faase, rohelisi ja pruune materjale, süsiniku ja lämmastiku tähtsust ning temperatuuri, niiskuse, hapniku- ja süsihappegaasisisalduse mõju lagunemisprotsessile. Ristsõna sobib kasutamiseks õppeteema kordamisel, iseseisva ülesandena või teadmiste kontrollimiseks. Materjalist on koostatud eraldi õpilase tööleht ja vastustega versioon õpetajale.

Valikvastustega test võimaldab kontrollida õppija teadmisi aeroobse kompostimise põhimõtetest, kompostimiseks sobivatest materjalidest ning temperatuuri, niiskuse, hapniku- ja süsihappegaasisisalduse mõjust kompostimisprotsessile. Test käsitleb ka kompostimise eri faase, mõõtmistulemuste tõlgendamist, anaeroobse keskkonna tekkimise põhjuseid ning kompostimisprobleemide ennetamise ja lahendamise võimalusi. Materjal sobib kasutamiseks õppeteema kordamisel, iseseisval õppimisel või teadmiste kontrollimiseks. Testist on olemas õpilase versioon ja õigete vastuste ning selgitustega õpetaja versioon (teises failis). 

Vastusteleht on mõeldud õpetajale valikvastustega testi kontrollimiseks ja õppijatele tagasiside andmiseks. Materjal sisaldab kõigi testiküsimuste õigeid vastuseid ning lühikesi selgitusi, mis aitavad mõista vastuste sisulist põhjendust. Vastustelehte saab kasutada nii testitulemuste hindamisel, ühisel vastuste analüüsimisel kui ka õppija iseseisval teadmiste kontrollimisel ja eksimuste parandamisel. Materjal toetab kompostimisalaste põhimõistete kordamist ning aitab kinnistada teadmisi aeroobse kompostimise tingimustest, mõõtmisest ja protsessi suunamisest. Materjali lõpus asub link Kahoot! keskkonnas olevale interaktiivsele testile, mis võimaldab teadmisi kinnistada kaasavas ja mängulises vormis.

Õppeülesanne aitab kinnistada teadmisi kompostimiseks sobivate materjalide omadustest ja liigitamisest. Õppija ülesanne on otsustada, kas nimetatud biojäätmed kuuluvad roheliste või pruunide kompostimaterjalide hulka. Ülesanne aitab mõista, et rohelised materjalid sisaldavad rohkem lämmastikku ja niiskust ning lagunevad kiiremini, pruunid materjalid on aga süsinikurikkamad, kuivemad ja annavad kompostile vajalikku õhulisust. Tööleht sobib kasutamiseks individuaalse ülesandena, õppeteema kordamiseks või praktilise kompostimistöö ettevalmistamiseks.

Praktilise rühmatöö eesmärk on mõõta ja hinnata kompostiauna keskkonnatingimusi. Õpilased määravad enne töö alustamist välisõhu O₂- ja CO₂-sisalduse ning mõõdavad seejärel kompostiauna eri kohtades temperatuuri, süsihappegaasi- ja veesisaldust. Mõõtmistulemused kantakse tabelisse, arvutatakse keskmised väärtused ning võrreldakse neid õppematerjalides esitatud sobivate näitudega. Tulemuste põhjal hinnatakse kompostimisprotsessi seisundit ja kavandatakse vajaduse korral parendustegevused, näiteks komposti segamine, niisutamine, kuiva materjali lisamine või sademete eest kaitsmine. Ülesanne arendab mõõteriistade kasutamise, andmete analüüsimise, koostöö ja põhjendatud järelduste tegemise oskust.

Õppeülesanne aitab õppijal tundma õppida taimsete jäätmete erinevaid tekkeallikaid ja neid õigesti liigitada. Õppija täiendab etteantud skeemi ning kirjutab näiteid põllumajandustaimede, aiataimede, metsataimede ja haljastustaimede jäätmete kohta. Ülesanne arendab jäätmete päritolu seostamise ja rühmitamise oskust ning aitab mõista, milliseid taimseid materjale saab kompostimisel kasutada. Tööleht sobib täitmiseks individuaalselt või paaristööna ning seda saab kasutada õppeteema kinnistamiseks või praktilise kompostimistöö ettevalmistamiseks.

Õppeülesanne aitab mõista aeroobse kompostimisprotsessi muutumist anaeroobseks ning õppida probleemi tunnuseid, põhjuseid ja lahendusvõimalusi. Õppijad analüüsivad etteantud probleemolukorda, tuvastavad hapnikupuudusele viitavad märgid ja koostavad põhjus-tagajärg seoseid. Samuti valivad nad erinevate olukordade jaoks sobivad parendusmeetmed ning koostavad tegevuskava aeroobsete tingimuste taastamiseks. Ülesanne arendab analüüsi-, probleemilahendus- ja põhjendamisoskust ning sobib täitmiseks paaris- või rühmatööna.

Eestikeelne kasutusjuhend õpetab digitaalse CO₂- ja temperatuurimõõturi korrektset ning ohutut kasutamist kompostitavas materjalis. Juhendis kirjeldatakse mõõteseadme ja andurite ühendamist, filtri ja ränigeeli kontrollimist, seadme ettevalmistamist ning CO₂-sisalduse ja temperatuuri mõõtmist. Samuti selgitatakse näitude stabiliseerumist, mõõtmistulemuste fikseerimist, seadme puhastamist ja hoiustamist. Juhend sisaldab olulisi ohutus- ja hooldusnõudeid, kondensaadipüünise ja filtrite hooldamise juhiseid ning ränigeeli taastamise õpetust. Materjal võimaldab õppijal mõõteriista kasutamise etapid iseseisvalt üle vaadata, aitab vältida seadme valekasutust ja toetab usaldusväärsete mõõtmistulemuste saamist.

Eestikeelne kasutusjuhend õpetab komposti niiskuse mõõtja SK-970A korrektset kasutamist. Juhendis tutvustatakse seadme tööpõhimõtet, mõõtevahemikke, põhiosasid ja ekraanil kuvatavaid näite. Samm-sammult kirjeldatakse anduri ettevalmistamist, sobiva mõõtevahemiku valimist, niiskuse mõõtmist, kordusmõõtmiste tegemist ning keskmise väärtuse arvutamist. Samuti selgitatakse kasutajavahemike seadistamist, mõõtmistulemusi mõjutavaid tegureid, seadme puhastamist ja hoiustamist. Materjal aitab vältida mõõturi valekasutust ning toetab võrreldavate ja võimalikult usaldusväärsete mõõtmistulemuste saamist.

Eestikeelne kasutusjuhend õpetab kiire reageerimisajaga termomeetri M100 korrektset ja ohutut kasutamist komposti temperatuuri mõõtmisel. Juhendis tutvustatakse seadme osi, ekraanikuva, juhtnuppe, vahetatava temperatuurianduri ühendamist ning mõõtmis- ja lisafunktsioone. Samuti selgitatakse temperatuuri mõõtmise aluseid, anduri sobivat sisestussügavust, näidu stabiliseerumise ootamist ja võimalikke mõõtevigu. Materjal sisaldab seadistamise, kalibreerimise, hooldamise, patareide vahetamise ja veateadete tõlgendamise juhiseid ning olulisi ohutusnõudeid. Juhend aitab vältida seadme valekasutust ja toetab täpsete ning võrreldavate mõõtmistulemuste saamist.