Emajõe-Suursoo Keskus on nagu üks suur ime, kus õppida loodust tundma, saada aimu loodusseadustest ning hoomata kasvõi korraks inimese väiksust kogu loodu taustal - väänlevad humalad, krooksuvad konnad, nahistavad nastikud, konni kännu sisse peitvad saarmad ja need lõputud, lõputud kaasikud, mis segiläbi uhkete pajupatjadega. 

Kui RMK poleks Emajõe-Suursoo Keskuse juurest algavat 3km õpperada sisse raiunud ja laudteed rajanud, siis ei oleks võimalik siia Eestimaa džunglisse sisse saada, sest padrik on vägev ja soo pehme. Keskuse maja on kultuurilooliselt põnev, siin on meie esiemad ja -isad toimetanud juba 13. sajandist ning kohta on üle aegade kutsutud ka Peipsi väravaks, sest ka noil kaugetel aegadel oli keskus viimane koht, kuhu pääses maad mööda, edasi tuli laevaga minna.