Õppeprogramm käsitleb eksootilise lemmiklooma soetamist kui otsust, mille tagajärgi kannab loom kogu oma elu. Juhendaja toob õpilaste juurde kolm lindu ja räägib kahe neist päris loo keskuse ajaloost. Õpilased vaatlevad linde vahetult, arutlevad käitumise põhjuste üle, arvutavad juhendajaga koos peast suure papagoi aasta- ja elueakulu ning lahendavad lõpus dilemmaülesande neljast vaatenurgast. Peamised meetodid on vaatlus, juhtumipõhine õpe, arutlev vestlus, peastarvutus, rühmatöö ja dilemmaprobleemi lahendamine.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia, IV kursus „Inimene ja keskkond", Keskkonnakaitse (gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4):
- 5) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti;
- 1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusesse looduskeskkonnas;
3) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust;
Ainetevaheline lõiming: bioloogia; ühiskonnaõpetus; majandus- ja ettevõtlusõpe; psühholoogia.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm käsitleb tarbimisotsust, mille tagajärge kannab elusolend aastakümneid. Õpilased näevad kahte päris juhtumit, kus otsus tehti vajadusi hindamata, ja harjutavad seejärel sama otsuse kaalumist nelja vaatenurga kaudu. Majanduslik vaatenurk toob sisse eksootilise looma pidamise tegeliku ressursivajaduse ja kultuuriline mõõde selle, millist tähendust on papagoidele eri aegadel ja eri kultuurides omistatud. See toetab vastutustundliku tarbimise ja loomade heaolu teadvustamist.
Õpitulemused:
1. mõistab, kuidas eksootilise lemmiklooma käitumisprobleemid tekivad inimese ja keskkonna koosmõjul, ning oskab eristada looma vajadust omaniku ootusest;
2. teab, millist aja- ja rahakulu nõuab pikaealine eksootiline lemmikloom, ning oskab konkreetsete arvude põhjal hinnata kulu aasta ja kogu eluea kohta;
3. oskab kaaluda lemmiklooma soetamise dilemmat teaduslikust, majanduslikust, eetilisest ja seadusandlikust vaatenurgast ning oma seisukohta põhjendada;
4. väärtustab vastutustundlikku tarbimisotsust ja mõistab, et otsuse tagajärgi kannab loom aastakümneid.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: vaatlus; juhtumipõhine õpe; vahetu kontakt loomadega; arutlev vestlus; peastarvutus; rühmatöö; dilemmaprobleemi lahendamine; paarisarutelu; suuline tagasisidestamine.
Vahendid (kõik on kogu klassile ühised; individuaalseid vahendeid ei kasutata):
- pudenenud sulg, papagoi näritud puidutükk, linnu tühjaks tehtud pähklikoor
- söödapakend ühe kuu koguse näitamiseks
- seemnesegu ja värske toit loomade toitmiseks
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt)
- kätehügieeni vahendid
- keskuse linnud, merisead ja terraariumite asukad
Plakateid, kaarte ega töölehti ei kasutata.
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- korrake klassis mõisteid „loomade heaolu" ja „vastutustundlik tarbimine"
- soovi korral vaadake üle loomakaitseseaduse omanikukohustuste osa
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- julgustage õpilasi dilemmaarutelus oma seisukohta põhjendama, ka siis, kui see erineb teiste omast
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- aidake vabas osas õpilastel loomade juures laiali jaguneda
Pärast programmi:
- jätkake dilemmaarutelu klassis: millistel tingimustel on eksootilise looma kodus pidamine õigustatud ja millistel mitte
- soovitatav jätkuülesanne: õpilased meenutavad rühmades programmil kuuldud arve ja vaatenurki ning esitavad ühe eksootilise lemmiklooma liigi kohta kirjalikult „päris kulu ja päris vajaduste" ülevaate
- andke keskusele lühike tagasiside
- programmi järel saadame teile e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Eelnev kooskõlastamine keskusega. Enne külastust lepitakse e-kirja või telefoni teel kokku: broneeringu kinnitus kuupäeva ja kellaajaga, grupi täpne suurus ja õpilaste vanus, saatjate arv, erivajadused ja allergiad, saabumisaeg ja liikumine kohale, ohutus- ja käitumisreeglite edastamine õpetajale enne külastust ning arve andmed ja maksja. Programmi hind on 10 € osaleja kohta ja arve esitatakse kohal käinud osalejate arvu järgi. Pärast programmi vahetatakse tagasisidet.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides. Kuulmistundlikul õpilasel soovitame kaasa võtta kõrvaklapid.
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga 12 suures avatud kastis piki seina liivariiulite all. Kuna linnud ja loomad on jaotunud kogu ruumi peale, jagub 30 õpilasele tegevust korraga mitmes punktis. Juhendaja toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses. Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult juhendaja juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest juhendaja toob linnu tema juurde. Nägemispuudega õpilasele kirjeldab juhendaja linde suuliselt ja annab katsuda sulgi ning näritud puidutükki. Kuulmistundlikule õpilasele soovitame kõrvaklappe ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334566075747, 26.7162916
Programmi läbiviija:
Programme viivad läbi Oleg ja Uljana Jegelski, kas koos või vaheldumisi.
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, juhendaja on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.
6 min · Tervitus, reeglid, tänane küsimus ja esmased arvamused Juhendaja tutvustab end ja lepib õpilastega kõigepealt kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult juhendaja märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult ning et sulgedest tekib tolmu. Alles seejärel esitab juhendaja tänase küsimuse: kui perre tuleb papagoi, kes siis keda kasvatab? Küsimuse järel on 2 minutit arvamuste avaldamiseks — soovijad ütlevad oma esmase vastuse ja juhendaja paneb kaks-kolm erinevat seisukohta kõigile korraks kõrva taha, et programmi lõpus nende juurde tagasi tulla.
9 min · Kohtumine 1: lind, kes kitkus oma sulgi Juhendaja toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees nii, et iga õpilane näeb lindu lähedalt. Ta räägib selle linnu loo: lind tuli perest, kus inimesed olid harva kodus, tal olid suured alad sulgi välja kitkutud ja ta ei osanud korralikult lennata. Keskuses paranes olukord umbes poole aastaga — lind jälgis teisi vabalt lendavaid linde, muutus aktiivseks ja suled kasvasid tagasi. Juhendaja selgitab, et sulgede kitkumine ei ole haigus, mille loom endaga kaasa toob, vaid tagajärg: seltsiv ja nutikas lind, kes jääb päevade kaupa üksi ja tegevuseta, hakkab endale tegevust otsima omaenda sulgedest. Poolkaares liigub käest kätte pudenenud sulg ja linnu näritud puidutükk. Arutame: mille poolest erineb looma vajadus seltsist looma vajadusest toidu järele? Kumba on kodus lihtsam täita ja miks?
8 min · Kohtumine 2: lind, keda peeti terroristiks Juhendaja toob keskmise suurusega papagoi, paneb ta peopesade vahele pikali ja lind teeb paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Juhendaja räägib, kuidas see lind eelmises kodus käitus: ta istus teismelise poisi lokkis juustes ja keeldus sealt ära tulemast, nokkis vanaema kõrva nii, et too kandis kodus pidevalt mütsi, ning kass ja koer peitsid end diivani alla. Pere pani linnu müügikuulutusse. Keskuses teeb sama lind rahulikult trikke, mille ta on ära õppinud kordamise ja preemia abil. Arutame: lind on sama, käitumine on erinev. Mis siis muutus — loom või keskkond?
7 min · Mis käitumise taga on? Juhendaja selgitab poolkaare ees kolme asja, mis eelmise kahe loo taga on. Esiteks parvedünaamika: papagoi otsib parves juhti, ja kui inimene seda rolli ei võta, võtab linnu see ise ning hakkab pere käitumist suunama. Teiseks preemia: kui lind nokib ja inimene karjub, on vali emotsioon linnu jaoks preemia, nii et karjumine kinnistab nokkimist — toimiv vastus on paariks minutiks ruumist lahkuda. Kolmandaks tagajärjed korteris: papagoi on vali, viskab toitu puurist välja ja teeb palju sodi, mida ei saa „ära kasvatada". Arutame: miks on inimesel raske reageerida nii, nagu lind vajab, mitte nii, nagu tunne ütleb?
8 min · Kohtumine 3: päris arvud Juhendaja toob suure aara ja paneb linnu soovijate käele. Samal ajal käib läbi konkreetsed arvud, mis lemmiklinnuga kaasnevad: suured papagoid elavad hoole korral aastakümneid, nii et lind võib jääda peresse kauemaks kui üks inimpõlv; seemet või graanulit kulub olenemata linnu suurusest umbes 1,5–2 kg kuus, kilo hind on odavaimast 4–5 eurost kuni 25 euroni; lisandub umbes kilo värsket toitu, mis tuleb puurist 5–8 tunni jooksul ära võtta; puur koristatakse vähemalt kord nädalas ja põhjalikult vähemalt kord kuus. Juhendaja näitab söödapakendit, millest on näha ühe kuu kogus. Õpilased arvutavad koos juhendajaga peast, mida see teeb aastas ja mida terve linnu eluea kohta. Arutame: kumb on suurem kulu — raha või aeg? Kumb neist inimestel tavaliselt otsa saab?
9 min · Dilemma: neli vaatenurka Juhendaja esitab olukorra: kolmeliikmeline pere elab kolmetoalises korteris, mõlemad täiskasvanud käivad tööl, laps käib koolis, ja nad tahavad suurt papagoid. Klass jaguneb neljaks rühmaks (igas 7–8 õpilast), iga rühm saab ühe vaatenurga ja 4 minutit selle läbimõtlemiseks: teaduslik ja heaolu — kas selles keskkonnas saab linnu vajadused täidetud; majanduslik — mida maksab lind kogu eluea jooksul ja kes maksab siis, kui pere olukord muutub; eetiline — kas on õige võtta koju loom, kelle vajadusi tõenäoliselt täita ei suudeta; seadusandlik — mida nõuab loomakaitseseadus omanikult ja milliseid dokumente nõutakse eksootilise linnu ostmisel. Seejärel esitab iga rühm oma seisukoha ühe lausega ja juhendaja seob need kokku. Juhendaja ütleb ka keskuse seisukoha: keskus soovitab eksootilise linnu soetamise asemel esmalt kohale tulla, lindudega tutvuda ja nende päris vajadustega kurssi viia. Arutame: kui neli vaatenurka annavad erineva vastuse, siis millisele neist otsustamisel kõige suurem kaal anda? Kas vastutustundlik vastus võib olla ka „mitte võtta"?
7 min · Vaba osa: loomade toitmine
Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Merisead elavad 12 suures avatud kastis piki tervet seina, nii et korraga mahub iga kasti juurde 1–6 õpilast toitma ja paitama — ruumi jagub kogu klassile ühekorraga ja järjekorda ootama ei pea keegi. Linnud istuvad seinaäärsetel okstel ja lendavad kogu toas, seega on toitmiskohti terves ruumis. Juhendaja liigub õpilaste seas ja juhendab toitmist, soovijad saavad linnu käe peale. Juhendaja näitab ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Samal ajal saab pilte teha. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
6 min · Kokkuvõte Kõigepealt arutavad õpilased paarides 1 minuti, millise tingimuse peaks nende meelest olema täidetud, enne kui keegi eksootilise looma koju võtab. Seejärel ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti ja juhendaja seob need kokku tänase küsimusega ning tuletab meelde, millised arvamused olid programmi alguses. Lõpuks pestakse käed ja juhendaja selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda. Ülejäänud õpilased annavad kirjaliku tagasiside õpetaja kaudu pärast programmi.