Uurimuslikul räätsamatkal avastavad õpilased madalsood ja soometsa. Õpilased võrdlevad nende elutingimusi ja taimestikku, õpivad tundma iseloomulikke taimi ning seostavad nende tunnuseid kasvukeskkonnaga.
Vaatluste, rühmaülesannete ja arutelude kaudu käsitletakse soode kujunemist, turba teket ning vee tähtsust soo elustikule. Õpilased põhjendavad oma tähelepanekute põhjal madalsoo ja soometsa sarnasusi ning erinevusi. Inimtegevuse mõju käsitledes arutletakse soode hoidmise ja loodusvarade kasutamise üle. Räätsadega liigutakse juhendaja juhiste järgi, õppides märkama ja hoidma tundlikku pinnast ning taimestikku.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos põhikooli riikliku õppekavaga
Programm toetab II kooliastme, eelkõige 6. klassi loodusõpetuse järgmiste õpitulemuste saavutamist:
3) sõnastab koos kaaslastega loodusteadusliku uurimisküsimuse või hüpoteesi, kavandab ja teeb uurimuse kodukoha veekogu, asula, metsa, niidu vms põhjal, kogub ja vormistab andmeid ning esitleb uurimistulemusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
28) selgitab soode kujunemist ja arengut ning põhjendab soode rohkust Eestis;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Programm toetab loetletud õpitulemusi osaliselt. Õpilased sõnastavad juhendajate toel uurimisküsimuse ja oletuse, koguvad etteantud tunnuste alusel kahes soo vaatluspaigas andmeid ning esitavad põhjendatud järeldusi. Võrreldakse taimestikku ja elutingimusi ning õpitakse tundma iseloomulikke taimeliike. Õpitulemuse 28 puhul keskendutakse turba tekkele, soode kujunemisele ning madalsoo, siirdesoo ja raba veest toitumise erinevustele. Kuivendamise näitel käsitletakse inimtegevuse mõju ja soode hoidmise vajadust.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine
Vahetu looduskontakt toetab soo elustiku märkamist ja väärtustamist. Õpilased seostavad veeolusid taimede kasvutingimuste ja turba tekkega ning arutlevad kuivendamise mõju üle.
Käsitletakse, miks on inimesed soid kuivendanud ja turvast kasutanud ning millised tagajärjed võivad sellel olla elupaikadele ja turba säilimisele. Õpilased põhjendavad soode hoidmise võimalusi ning rakendavad õppekäigul loodust säästva liikumise kokkuleppeid.
Läbivad teemad
„Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – õpilased seostavad soo elutingimusi inimtegevuse mõjuga ning põhjendavad elupaikade hoidmise vajadust.
„Tervis ja ohutus“ – õpilased harjutavad räätsade kasutamist, järgivad märjal ja ebatasasel pinnasel liikumise reegleid ning jälgivad oma enesetunnet.
Ainetevaheline lõiming
Eesti keel – vaatlustulemuste kirjeldamine, teemakohaste mõistete kasutamine ning järelduste suuline põhjendamine.
Liikumisõpetus – räätsadega liikumisvõtete harjutamine, ohutu liikumine looduskeskkonnas ja kaaslastega arvestamine.
Õpitulemused:
• võrdleb vaatlusandmete põhjal kahte soo vaatluspaika ning nimetab vähemalt kaks taimestiku või võrastiku avatuse sarnasust või erinevust;
• tunneb looduses või pildil ära vähemalt ühe programmis õpitud sootaimeliigi ja nimetab selle;
• selgitab märgade tingimuste ja hapnikuvaeguse rolli turba tekkimisel ning eristab skeemi toel madalsoo ja raba veest toitumist;
• nimetab ühe kuivendamisega taotletud kasu ja ühe võimaliku tagajärje soo elustikule või turba säilimisele;
• põhjendab üht soo hoidmise võimalust ning kasutab vaatlusvahendeid ja räätsasid ohutus- ja loodushoiureegleid järgides.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
• võrdlev uurimine;
• taimede määramine piltmääraja abil;
• turbanäidiste vaatlemine;
• rühmatöö ja juhendatud arutelu;
• räätsade kasutamise praktiline harjutamine;
• õpitu meenutamine ja järelduste esitlemine.
Vahendid:
• räätsad igale osalejale, lumeta ajal küünisteta;
• igale 3–4-liikmelisele rühmale kaks luupi, piltmääraja, vaatlusleht, kirjutusalus ja pliiats;
• turbanäidis alusel igale rühmale;
• soode kujunemist ja veest toitumist selgitav skeem;
• juhendajate esmaabikomplekt ja laetud mobiiltelefonid.
Räätsad ja õppevahendid tagab Raja Looduskool.
Juhis õpetajale:
Enne programmi
Broneerimisel täpsustatakse e-posti või telefoni teel õpilaste vanus, arv, õpetaja ootused ning toe vajadused. Programm eeldab liikumist looduslikul, ebatasasel ja märjal pinnasel ning räätsade kasutamist. Marsruut ei ole ratastooliga läbitav. Muude liikumis-, tasakaalu-, nägemis- või kuulmisraskuste korral hinnatakse osalemisvõimalusi ja vajalikke kohandusi enne broneeringu kinnitamist.
Eelhäälestuseks arutage klassis küsimusi „Mis on soo?“ ja „Miks soid hoida?“.
Kaasa võtta ilmale vastav kihiline riietus, veekindlad kinnised jalanõud, soovitatavalt kummikud, varusokid, joogivesi ja eine. Jalanõude sobivus räätsadega täpsustatakse enne programmi. Räätsad ja õppevahendid annab looduskool.
Programmi ajal
Õpetaja osaleb programmis, toetab õpilaste koostööd ja kokkulepete järgimist ning aitab tuge vajavaid õpilasi. Tegevusi ja ohutut liikumist korraldavad kaks juhendajat.
Pärast programmi
Kinnistamiseks võrrelge klassis kahte vaatluspaika ning arutage vee tähtsust soo elustikule ja soode hoidmise võimalusi.
Programmi lõpus küsitakse õpetajalt suulist tagasisidet. Pärast õppekäiku palume anda keskkonnahariduse portaalis programmi juures tagasisidet sisu, jõukohasuse, korralduse ja õpitulemuste saavutamise kohta. Tagasisidet kasutatakse programmi täiustamiseks.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi eelistatud toimumisaeg on september-november. Toimumine sõltub ilmast, veetasemest ja pinnase seisundist. Juhendajad kontrollivad enne programmi marsruudi sobivust ning vajaduse korral lepitakse kokku uus aeg.
Õpperada ja räätsadega kõrvalepõige kulgevad looduslikul pinnasel. Soometsas puuduvad laudteed ning pinnas on mätlik ja kohati märg. Marsruut ei ole ratastooliga läbitav. Muude toe vajadustega õpilaste osalemisvõimalused ja kohandused täpsustatakse enne broneeringu kinnitamist.
Raja alguse „Meepeatuses“ ja rajal asuval puhkealal on varjualune, pingid, lõkkeplats ning Biolani kuivkäimla. Programmi kuulub 10-minutiline puhkepaus; toit ja joogivesi võetakse ise kaasa. Lõkke tegemine ei kuulu programmi.
Hind on ühe õpilase kohta ning sisaldab kahe juhendaja tööd, räätsade ja uurimisvahendite kasutamist ning õppematerjale.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.072881049586, 27.268237292986
Programmi läbiviija:
Programmi viivad läbi kaks Raja Looduskooli juhendajat.
Kairi Kuusik – kutseline aednik ja taimekasvataja, kellel on mitmeaastane kogemus laste ja noorte juhendamisel. Omandab Luua Metsanduskoolis puittaimede spetsialisti kutset. Tema taimealased teadmised toetavad sootaimede tundmaõppimist ja kasvutingimuste seoste käsitlemist.
Tarvo Siilaberg – kvalifitseeritud pedagoog ja kutseline loodusgiid, kellel on aastatepikkune kogemus õpetajana ning õppeprogrammide kavandamisel ja läbiviimisel. Tema kogemus toetab eakohast juhendamist, ohutut looduses liikumist ja õpitu mõtestamist.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Kestus: 120 minutit, sealhulgas 10-minutiline puhkepaus.
Programm toimub tervikuna õues Raja Looduskooli loodus- ja pärandkultuuri rajal ning kõrvalepõikel Labassaare raba soometsa. Koos 150–300-meetrise räätsadega kõrvalepõikega läbitakse ligikaudu 1,5–1,6 km. Programmi viivad läbi kaks juhendajat. Liikumisaeg sisaldub tegevuste kestuses.
1. Sissejuhatus ja ohutuskokkulepped – 10 minutit
Grupp võetakse vastu „meepeatuses“. Tutvustatakse eesmärke ja marsruuti ning lepitakse kokku ohutus- ja loodushoiureeglid. Liigutakse juhendajate valitud teekonnal, hoitakse rühm koos ja välditakse õõtsikuid ning kraaviservi. Halvast enesetundest teatatakse kohe juhendajale.
Moodustatakse 3–4-liikmelised rühmad. Iga rühm saab vaatluslehe, kirjutusaluse, pliiatsi, piltmääraja ja kaks luupi. Ülesandeid ja vahendite kasutamist vahetatakse.
2. Madalsoo vaatlus – 20 minutit
Liigutakse madalsoo vaatluspaika. Pärast vaikset vaatlemist ja kuulamist sõnastatakse uurimisküsimus: „Kuidas erinevad madalsoo ja soometsa vaatluspaiga taimestik ning võrastiku avatus?“. Rühmad pakuvad oletuse.
Vaatluslehele märgitakse kuupäev, koht, puude esinemine, võrastiku avatus, nähtav pinnase märgus ja kuni kolm määratud taimeliiki. Võrastiku avatust hinnatakse skaalal avatud, osaliselt varjatud või valdavalt varjatud. Taimi vaadeldakse neid kahjustamata.
3. Räätsade kasutamise õppimine – 10 minutit
Juhendajad näitavad räätsade kinnitamist, kontrollivad kinnitusi ning juhendavad kõndimise ja pööramise harjutamist. Selgitatakse, et räätsad ei välista vajumist ega taimkatte kahjustamist. Lumeta ajal kasutatakse küünisteta räätsasid.
Üks juhendaja liigub rühma ees ja teine taga. Õpilased põhjendavad, miks tuleb ka õppekäigul arvestada pinnase ja elustikuga.
4. Soometsa uurimine ja vaatluspaikade võrdlus – 30 minutit
Tehakse räätsadega kõrvalepõige soometsa, kus puuduvad laudteed. Liigutakse looduslikul, mätlikul ja kohati märjal pinnasel.
Rühmad kirjeldavad samu tunnuseid nagu madalsoo vaatluspaigas ning määravad kuni kolm taimeliiki. Tulemuste põhjal sõnastatakse vähemalt kaks sarnasust või erinevust ja otsustatakse, kas oletus leidis toetust. Eristatakse vaatlustega tõendatut võimalikest seletustest.
Täpsustatakse, et madalsoo on soo tüüp ja soomets metsastunud sookooslus: ka madalsoos võib kasvada mets. Järeldused puudutavad uuritud vaatluspaiku. Etapi lõpus naaseb grupp õpperajale.
5. Puhke- ja söögipaus – 10 minutit
Paus toimub varjualuse ja pinkidega puhkealal. Süüakse kaasavõetud toitu, juuakse ning vajaduse korral kasutatakse Biolani kuivkäimlat. Jäätmed võetakse kaasa.
6. Turba teke ning soo ja inimese seosed – 20 minutit
Rühmad vaatlevad luupidega ettevalmistatud turbanäidiseid ja otsivad taimejäänuseid. Õpilaste selgituste ning juhendaja küsimuste toel seostatakse märgi tingimusi, hapnikuvaegust ja taimejäänuste mittetäielikku lagunemist. Soo pinnast ei kaevata.
Skeemi abil võrreldakse madalsoo, siirdesoo ja raba veest toitumist ning kujunemist. Selgitatakse, et kõik sood ei arene rabaks.
Tagasiteel arutletakse kuivendamise näite üle. Iga rühm nimetab ühe inimese vajaduse, mida kuivendamisega on püütud rahuldada, ja ühe võimaliku tagajärje soo elustikule või turba säilimisele. Seejärel pakutakse põhjendatud võimalus soo hoidmiseks.
7. Kokkuvõte ja õpitulemuste hindamine – 20 minutit
„Meepeatuses“ töötatakse kahes juhendatud aruteluringis. Rühmad vastavad vaatlusandmete põhjal uurimisküsimusele ja põhjendavad järeldusi.
Iga õpilane nimetab või näitab üht õpitud taime ning selgitab üht turba tekketingimust. Rühmad eristavad skeemil madalsoo ja raba veest toitumist ning seostavad kuivendamisega taotletud kasu selle võimaliku keskkonnamõjuga.
Lõpetuseks põhjendab iga õpilane üht soo hoidmise võimalust või külastaja käitumisviisi. Juhendajad annavad tagasisidet ja täpsustavad arusaamu. Ohutus- ja loodushoiureeglite järgimist jälgitakse kogu programmi jooksul.
Jagatakse meeldejäänud looduskogemust ning küsitakse õpetajalt esmast suulist tagasisidet.
Juhendajad kontrollivad enne programmi marsruudi läbitavust ja jälgivad külastuste mõju pinnasele. Tallamisjälgede süvenemisel muudetakse vaatluskohti või jäetakse kõrvalepõige ära. Kui õpitulemusi ei saa ohutult ja loodust kahjustamata saavutada, lepitakse õpetajaga kokku uus aeg.