Õppeprogramm viiakse läbi räätsamatkal sohu. Teekond läbib Järvesoo ja Savalduma soo erinevaid arenguetappe. Peatume soosaarel. Püüame avastusõppe meetodil selgitada soode teket ja arengut ning tutvuda ümbritseva rabaelustikuga (kanarbik, sookail, vaevakask, sookask, isegi lume alt saab kätte kukemarja ja jõhvika). Vaatleme loomajälgi. Uurime turbasambla ehitust ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus läbi aegade. Lahendame probleemi kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Näeme kurisud. Puhkehetkel keedame teed.
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Liikumisõpetus II kooliaste
9)analüüsib enda liikumisoskusi, -ohutust ja turvavarustuse kasutamist;
2) liigub edasi vahendil muutuvas keskkonnas;
Loodusõpetus:
28) selgitab soode kujunemist ja arengut ning põhjendab soode rohkust Eestis;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakub nende lahendamise võimalusi;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
2.4. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.
Lõiming nii loodusõpetuse kui kehalise kasvatuse vahel
Õpitulemused:
*kirjeldada ja võrrelda madalsoo ja raba elutingimusi, teavad nende tüüpilisemaid liike;
*koostada soo kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitada toitumissuhteid selles ökosüsteemis (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
*arutleda taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakkuda nende lahendamise võimalusi;
*hinnata inimtegevuse mõju raba kooslusele, (Keskkonnaharidus)
*arutleda rabade tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle; (Keskkonnaharidus)
*oskavad kasutada räätsasid ja nende abil rabamaastikul liikuda.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Matk (veidi füüsilist vastupidavust nõudev), õppekäik, taimede ja looma tegevusjägede vaatlus, vestlus, arutelu soo elutingimuste üle, praktiline töö turbasmabla ja turba vaatlused, paaristöö, dilemma probleemide lahendamine, mäng
Vahendid: räätsad igale osavõtjale, 1 digitaalne mikroskoop igale paarile, rabaelustiku sildid
Juhis õpetajale:
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Vajalikud on kummikud. Õpilasel tuleks võimalusel kaasavõtta nutitelefon.
Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Pärast õppekäiku on soovitav koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Läbime 3 tunni jooksul ligi 5 km, sellest räätsadega 1,5- 3 km.
Võtame vastu samaaegselt 2 gruppi. Näiteks Rakverest tulles saab tulla ühe bussiga ja transpordiraha jaguneb kahe klassi vahel.
Räätsamatku ei toimu 23.aprilllist kuni 24. juunini, mil rabas on "räätsarahu".
Õppekäik sobib kõigile, kes on võimelised rabamaastikul ja räätsadel kõndima. Kahjuks ei ole rada sobiv ratastooliga inimesele, kuid teiste erivajaduste korral on raja läbime mõningase abiga võimalik.
Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabi kursuse.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.167479087056, 26.0470818
Programmi läbiviija:
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus – 10 min
- Õppekäigu eesmärkide tutvustamine.
- kuidas õppekäigul käituda; ohutusreeglite selgitamine;
- loodushoiu teemade arutamine, miks on grupil ilma laudteeta rabas soovitav hajutatult kõndida ja vältida „hanereas“ liikumist; miks räätsasid tuleb lumega ja lumeta ajal erinevalt kasutada.
Tegevused
- Arutelu. Soo kui elukeskkonna lühitutvustus. Soo arenguetappide - madalsoo, siirdesoo ja raba- tunnuste märkamine avastusõppe käigus teel Järvesoost Savalduma sohu. Keskkonnatingimused taimedele ja loomadele soos, soode tähtsus inimesele. Juhime tähelapnu ATV jälgedele erinevatel pinnastel – 30 min;
- Räätsad ja nende kasutamine, matkamine. Teel õpitakse tundma rabaelustikku (põdra- ja porosamblike, turbasammalt, jõhvikat, küüvitsat, sookailu, mändi, vaevakaske, sookaske, ka lume alt leitakse kukemarja ja jõhvikaid, huulheina, taimede liigilist koosseisu seostatakse erinevate soo arengu etappidega. Samuti jälgitake loomade (rebase, kähriku, metskitse, põdra, vahel karu) ekskremente ja tegevusjälgi. Lõnapausi juures soosaare kõrval näeme kurisud, mis neelab soost valguvat pinnavett; arutelu karstinähtuse üle; inimese mõju soodele läbi aegade - 50 min;
- Turbasammal, selle omaduste jälgimine vaatlusega; pigistamiskatse; vaatleme nii madalsoo kui raba turvast, leiame erinevusi ja sarnasusi, turba teke ja kasutamine läbi aegade; probleemi lahendamine - kas turvast pidada taastuvaks ja taastumatuks loodusvaraks, – 10 min;
- Praktiline töö paarides: turbasambla vaatlemine giidi juhendamisel kasutades digitaalseid mikroskoope, mida saab kinnitada nutiseadmete külge; sammaltaimede välisehituse põhijoonte tuvastamine; erinevuste ja sarnasuste leidmine samblikega; paarid peavad leidma võimalikult palju seoseid elukohaga, miks turbasmmal saab soos kasvada kuid õistaimedest on siin vaid mõned liigid ja männid kui okaspuud on ka rabas väga nigelad, nutipiltide tegemine– 20 min;
Mäng " Kes elab soos?" Giid jagab kõigile lastele kohatud taimede- ja loomade nimesildid. Ülesandeks on sõpradega moodustada sobiv toiduahel. Milline liik sobib paljudesse toiduahelatesse seega saaks koostada ühist toiduvõrgustikku - 20 min
Puhkehetkel keedame teed. Lõunapaus soosaarel– 30 min;
Kokkuvõte - 10 min
- Kokkuvõte õppekäigust. Nimetage taimi ja loomi, keda täna leidsime, kelle tegevusjälgi nägime. Millised on nende kohastumused oma elukeskkonnaga?
- Õpilastele arutelu: Millised on erinevate soo arenguastmete tunnused? Milliseid tunnusliike on on igal astmel? Millised turba omadused lubavad teda kasutada majanduses? Millised turba omadused soodustavad arheoloogia säilimist? Mida tähendasid karst?
- Kokkuvõtev teadmisi ja hoiakuid kontrolliv mäng „Näita oma seisukohta“: Kas turvas on taastuv või taastumatu loodusvara? Kas soos liikuda hanereas või hajutatult? Kas turba paksus on suurem madalsoos või rabas?