Programmi eesmärk on tutvustada õpilastele säästliku ja efektiivse ent loodushoidliku põllumajanduse põhimõtteid. Sel eesmärgil külastame üht kaasaegset põllumajandusettevõtet ja tutvume selle tehniliste võimalustega. Tutvume Kostivere karstialaga ja tingimustega, mida see pinnavorm inimese majandustegevusele seab. Uurime mulda ja põhjavett ning teeme praktilisi töid nende omadustega tutvumiseks. Tutvume põllumajanduse eripäraga nitraaditundlikul alal ning arutleme mulla ja põhjavee kaitse tähtsuse üle. Lisaks külastame Jägala juga, Jõelähtme- ja Jägala jõe liitumiskohta ja vestleme Jägala jõe vesikonna keskkonnaprobleemide põhjuste ja võimalike lahenduste teemal.
Hea õpetaja,
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Küsimuste puhul klikkige palun küsimärgil ja kui vajate ikkagi abi helistage palun Priit Adler 5132149.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia IV kursus "Keskkonnakaitse"
3) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust;
5) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti.
Geograafia II kursus " Hüdrosfäär"
7) selgitab põhjavee kasutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme eri piirkondade näidetel.
III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“ Põllumajandus ja toidutootmine ning keskkonnaprobleemid
3) seostab mullatekke tingimusi mulla koostise, ehituse ja omadustega ning toob näiteid mullatüüpide ja mullaprotsesside kohta eri bioomides;
Läbivad teemad: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ Antud programm paneb õpilasi:
2) kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, osalema kodanikualgatuse korras keskkonnaasjade otsustamisel, pakkudes välja lahendusi keskkonnaprobleemidele nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil;
3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ Antud programm paneb õpilasi:
4) mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas, ettevõtlusega seotud negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti ettevõtlusega seotud eetilistes küsimustes; analüüsima ettevõtlusega kaasnevaid riske ja nende vähendamise võimalusi.
Programm on lõiming geograafist, bioloogiast, ettevõtlusest
Õpitulemused:
* tuua näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta;( Keskkonnaharidus)
* lahendada põhjavee ja mullaga seotud dilemmaprobleeme;
Teab:
* karstinähtusi
* näiteid põhjaveega seotud looduskaitse korraldusest Eestis;( Keskkonnahariduslik)
Väärtustab:
* mulda ja põhjavett kui olulist loodusressurssi:
* põllumehe ametit kui ühte looduse ja kaasaegse tehnoloogiaga seotud elukutset;
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Kasutatavad aktiivõppe meetodid: aktiivvestlus käsitletaval teemal, praktiline töö, rühmatöö, demonstratsioon, arutelu, dilemmaprobleemide lahendamine,
Vahendid juhendajale: veeringet selgitav mudel; labidas või kühvel mullakaeveks ja horisontide uurimiseks.
Töövahendid igale rühmale (4 õpilast rühmas): A5 kartong äigejoonise tegemiseks, mulla pH- meeter 6 tk ja mõõdulint igale rühmale jms. .
Juhis õpetajale:
Riietus ja jalanõud palume valida vastavalt ilmastikule ja õues viibimiseks. Tutvustage õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta. Alustada teema tutvustamisega koolis, et õpilastel on võimalus omandatud teadmisi rakendada praktikasse looduses liikudes. Peale õppekäigu toimumist jätkake teema käsitlemist koolis. Korrake programmil nähtut/kuuldut.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Maksumus sõltub soovitud programmi kestusest, erisoovidest, juhendajate arvust.
Eriti hästi sobib programmi läbi viia varakevadel (kohe peale lumesulamist) ja hilissügisel kui põllumajandusmsinad on töökojas mitte põllul.
Erivajadustega õpilaste osalemise puhul on vajalik võtta eelnevalt kontakti programmi läbiviijatega.
Programmi kohandatakse puuetega lastele vastavalt õpilaste individuaalsetele õppekavadele. Pole võimalik kohaldada abivahendiga liikujatele. Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse.
Tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta saab anda keskkonnahariduse veebilehe kaudu. Vahetu tagasiside õpetajalt ja õpilastelt saadakse programmi kokkuvõtte tegemisel suuliselt: millest räägid oma kaaslasele või perele, mis õnnestus, mis üllatas, mis häiris, mida teha teisiti, kas tuled uuesti järgmisele programmile.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.432555962998, 25.098641075008
Programmi läbiviija:
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm kestab 3 tundi, sellest 30 min õpilastele harjumuslik söögiaeg vastvalt soovile.
Sissejuhatus – 15 minutit
- Õppekäigu eesmärkide tutvustamine.
- Kuidas käituda õppekäigul,
- ohutusreeglite selgitamine.
Tegevused – 2 tundi
Tegevused on jaotatud kolmeks osaks.
Esimene osa on põllumajandusettevõtte Serdna ja Ko OÜ traktorihalli ja territooriumi külastus. Õpilased saavad tutvuda kaasaegse (isejuhtiva) põllumajandustehnikaga: kultivaatori, orgaanilise väetise laoturi, tahkeväetise laoturi, vedelväetise pritsi, taimekaitsepritsi rihvrulli, sügavkobesti, kivikammi ja teiste mehhanismidega. Iga seadme juures arutletakse aktiivvestluse käigus õpilastega, mis eesmärgil mehhanismi kasutatakse ning kuidas see tehnoloogia aitab põllumehel efektiivsemalt toota ja loodussäästlikumalt tegutseda. Õpilased saavad ronida iseliikuvate põllutöömasinate kabiinidesse ja tutvuda nende uuendusliku tehnoloogiaga: GPS-seadmete, IT-tehnoloogia jm lahendustega. Juhendaja näitab põldudelt võetud mullaproove ning selgitab, kuidas tehnika arvutab vastavalt mulla omadustele vajaliku väetise ja taimekaitsevahendite koguse. Selle ekskursiooni vältel saavad õpilastele selgeks mõisted kuluefektiivsus, viljavaheldus, orgaaniline väetis, insektitsiid ja fungitsiid. (1 tund 15 minutit)
Teises osas külastame Kostivere karstiala. Tuletame veeringe mudeli abil meelde looduse veeringe. Selgitame, mis on karst ja kuidas see mõjutab mulla omadusi, milline on poolloodusliku karjatamise mõju nitraaditundlikule alale, kaitsmata põhjaveele ning Jõelähtme jõele, mis kulgeb suurema osa ajast maa all. Vee mõju lubjakivile selgitamiseks teeme katse. Rühmatööna (4-5 inimest rühmas) tuleb määrata sealse mulla pH, kasutades mulla pH-meetrit. Seejärel mõõdetakse loodusliku mullaprofiili kihtide paksused ning koostatakse selle põhjal äigejoonis. Arutleme, milline on lubjakivi kaevandamise mõju veerežiimile, karjakasvatuse mõju põhjaveele ning räägime põgusalt, millised õigusaktid reguleerivad nii Eestis kui ka Euroopa Liidus põhjavee kaitset. (30 minutit)
Kolmandas osas külastame kohaliku veerežiimi kujunemise seisukohalt olulisi paiku: Jägala juga, Jõelähtme jõge, Jägala jõge ning kahe jõe liitumiskohta. Lahendame dilemmaprobleeme põllumajanduse ja veemajanduse näitel (nt küsimused: kas põllumees peaks ostma kallist või odavat tehnoloogiat; kas karstialal on põllumajandus, sh karja- või taimekasvatus, õigustatud; kas maavarade kaevandamine Jägala vesikonnas on otstarbekas?). (15 minuttt)
Kokkuvõte (15 minutit)
Oslejad toovad esile uued teadmised, mida nad said põllumajandusettevõttest ja karstipiirkonnast.
Järgneb lõunapaus (30 minutit)