Milline näeb välja Kana/Kukk
Kaspri talu

Õppeprogramm „Kanade eluring" toimub Kaspri talus ning ühendab bioloogia, geograafia, keemia ja füüsika teadmised praktilise aktiivõppega talu keskkonnas. Programm on suunatud 7.–9. klassi õpilastele ning keskendub kodulindude arengule, organismide talitlusele, muna ehitusele, soojusprotsessidele ja toiduahela seostele.

Õpilased uurivad kana elu alates munaraku viljastumisest kuni täiskasvanud linnuni. Läbi tegevuste õpitakse tundma muna ehitust, embrüo arengut, organismide kohastumusi ja loomade heaolu. Programmis käsitletakse ka füüsikalisi ja keemilisi nähtusi, mis on seotud soojuse, aine omaduste ja toidu valmistamisega.

Programmi eesmärk on siduda koolis õpitav bioloogia päriselulise kogemusega ning arendada õpilaste vaatlus- ja analüüsioskusi.

Programmi tegevused:

  1. Kana elu ja pärilikkuse arutelu
  2. Muna ehituse vaatlus
  3. Muna koostise ja omaduste vaatlemine
  4. Haudumise temperatuuri ja niiskuse tähtsuse analüüs
  5. Katse „Mis juhtub munaga kuumutamisel?"
  6. Kanade käitumise ja kohastumuste vaatlus
  7. Arutelu loomade heaolust ja vastutustundlikust loomapidamisest
  8. Rühmatöö ja järelduste tegemine
  9. Töölehtede täitmine, teadmiste kinnistamine

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Õppeprogramm toetab Põhikooli riikliku õppekava loodusainete valdkonna eesmärke ning aitab kujundada teaduslikku maailmapilti praktilise kogemuse kaudu.

2.2.3. Õpitulemused Bioloogia uurimisvaldkond 

Õpilane: 

  • 1) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust igapäevaelus ning erinevates elukutsetes; 

  • 2) võrdleb loomi, taimi, seeni, algloomi ja baktereid; 

  • 3) toob erinevate organismirühmade eluavalduste näiteid.

     Selgroogsete loomade tunnused

  •  Õpilane: 

  • 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga; 

  • 2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; 

     Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus

  •  Õpilane:

  •  1) selgitab aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid; 

  • 2) seostab selgroogsete loomade erinevaid toiduobjekte toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripäraga; 

  • 3) seostab eri selgroogsete loomarühmade hingamis- ja vereringeelundkonna eripära püsi- ja kõigusoojasusega; 

     Selgroogsete loomade paljunemine ja areng

  •  Õpilane:

  •  1) analüüsib kehasisese ja -välise viljastumise eeliseid ning lootelise arengu erinevust selgroogsete loomade rühmadel; 

  •  3) seostab selgroogsete loomade järglaste eest hoolitsemise vajadust eri rühmade paljunemise ja arengu eripäraga.

     Selgroogsete loomade evolutsioon 

  • Õpilane: 

  • 1) selgitab selgroogsete loomade täiustumist evolutsiooni käigus; 

  • 2) toob näiteid tõenditest selgroogsete loomade põlvnemise kohta.

    2.5. Keemia 

  • muna koostis ja ainete omadused;
  • valkude muutumine kuumutamisel;
  • toidu koostisained;
  • orgaanilised ained igapäevaelus;
  • keemilised muutused toidu valmistamisel.

    2.3. Füüsika 

    2.3.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud

  • 4) seletab ja põhjendab füüsika mudelite põhjal füüsikalisi nähtusi ja kehade omadusi;
  • 6) kavandab ja korraldab ohutult katseid füüsikaliste nähtuste ja kehade omaduste uurimiseks, analüüsib katsetulemusi ning teeb põhjendatud järeldusi.

    2.4. Geograafia 2.4.1. Õppeaine kirjeldus

    Põllumajandus ja toidutootmine

  •  Õpilane: 
  • 1) mõistab kestliku põllumajanduse ja toidutootmise seoseid ning olulisust;
  •  2) iseloomustab mõnd toiduaine tootmisahelat, teab kodumaise toidukauba eeliseid ja väärtustab Eesti tooteid;
  •  3) iseloomustab teabeallikate põhjal mõne kultuurtaime kasvutingimusi, viljelemist ja kasutamist;
  •  4) võrdleb tootmist erinevates taime- ja loomakasvatustaludes ning väike- ja suurtootmise mõju keskkonnale, sh maastike muutumisele; 
  • 5) iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ning põhjendab põllumajanduse ja toidutootmise struktuuri

Õpitulemused:

Programmi läbinud:
sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu
uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab
tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh
digitaalselt);
eristab katses sõltumatu ja sõltuva muutuja; mõistab kõrvalmuutujate kontrollimise vajadust;
• kirjeldab kana elu ja lindude arengut;
• mõistab embrüonaalse arengu põhietappe;
• tunneb muna ehitust ja selle osade ülesandeid;
• selgitab kuumutamise mõju muna koostisele;
• mõistab temperatuuri ja niiskuse tähtsust haudumisel;
• oskab teha lihtsamaid vaatlusi ja järeldusi;
• väärtustab loomade heaolu ja looduskeskkonda;
• seostab loodusteaduslikke teadmisi igapäevaeluga.

Üldpädevused:

ettevõtlikkuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
sotsiaalsed oskused
suhtluspädevus
tunnetus- ja õpioskused

Meetodid ja vahendid:

Loomad ja materjalid:

  • Kanad, kukk, tibud( elavad talus, kasutame vaatluseks.)
  • Munad ( vastavalt gruppi suurusele, kasutame nii mitut, kui vaja.)
  • Terad (kanade toitmiseks)

Vaatlusvahendid:

  • Binokulaar( üks, mida saab kasutada, vastavalt tegevuse järjekorrale.)
  • Mikroskoop( üks, mida saab kasutada, vastavalt tegevuse järjekorrale.)
  • Vaatluslambid( kaks, mida saab kasutada väiksemas grupis töötamiseks)
  • Luubid( kuus, vastavalt grupis töötamiseks)
  • Kauss( arv vastavalt hetke vajadusele)

Õppematerjalid:

  • Prinditud ja lamineeritud materjal( juhendaja näitab)
  • Töölehed (Anname õpetajale edasiseks õpitu kinnistamiseks)

Juhis õpetajale:

Enne õppeprogrammi ei ole vajalik õpilasi eraldi ette valmistada ning eelnevaid teadmisi kanade või kanakasvatuse kohta ei eeldata. Programm on üles ehitatud nii, et kõik vajalikud teadmised omandatakse kohapeal läbi praktiliste tegevuste ja juhendatud õppe.

Õpilastel palume riietuda vastavalt ilmastikuoludele, kuna suur osa tegevustest toimub õues.

Programm sisaldab katset „Mis juhtub munaga kuumutamisel?", mille käigus kasutatakse kuumutamisvahendeid — seetõttu toimub see osa täiskasvanud juhendaja järelevalve all ja järgitakse tavapäraseid köögiohutuse põhimõtteid.

Õpetaja saab kaasa töölehed, mida soovitavalt arutatakse järgmises koolitunnis.

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

2 h

Grupi suurus:

28

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

250€

Lisainfo:

Programm on kohandatav, kuid selleks on vajalik eelnev suhtlus korraldajaga, et saaksime programmi kohandada Teie rühma vajadustele vastavaks. Vajadusel saame kohandada tegevusi ja mänge ning teha neist sobiva valiku.

Palume eelnevalt teavitada:

  • erivajadustega lastest rühmas;
  • muukeelsetest lastest rühmas.

Ratastooliga ligipääs on võimalik.

Läbiviimise koht:

Kaspri talu

Läbiviimise asukoht:

58.269968325682, 26.77107325

Programmi läbiviija:

Ragne Kärner-Neevits – Kaspri talu perenaine ja õppeprogrammide läbiviija.

Ragne on alustanud aktiivõppeprogrammide korraldamisega alates 2013. aastast ning omab pikaajalist praktilist kogemust loodushariduslike programmide läbiviimisel talukeskkonnas. Aastate jooksul on ta täiendanud oma oskusi erinevate koolituste kaudu.

Omandatud pädevused ja kogemused:

  • laagrikasvataja-juhendaja pädevus;
  • projektipõhise lasteaiaõppe kogemus;
  • turismikorralduse oskused;
  • praktiline kogemus aktiivõppeprogrammide ja õuesõppe läbiviimisel;
  • pikaajaline töö kogemus Kaspri talus ning igapäevane kokkupuude loomade, looduse ja põllumajandusega.

Lisaks koolitustele on olulise osa pädevusest andnud aastatepikkune praktiline töö, mis on võimaldanud arendada oskusi laste juhendamisel, õuesõppes ning keskkonnahariduslike programmide loomisel ja läbiviimisel.

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Programmi ja reeglite tutvustus. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.(10 minutit)
Programm algab kana elu ja pärilikkuse aruteluga (10 minutit), mis annab bioloogilise tausta enne praktiliste tegevuste juurde asumist.

Sellele järgneb muna ehituse vaatlus (15 minutit) ja muna koostise ja omaduste vaatlemine (15 minutit) — need kaks tegevust moodustavad programmi teoreetilis-praktilise aluse.

Järgneb haudumise temperatuuri ja niiskuse tähtsuse analüüs (10 minutit), kus käsitletakse füüsikalisi tingimusi, mis embrüo arengut mõjutavad. Selleks ajaks on programmist möödas 1tund  ning on paras aeg teha lühike paus.

Programmi keskseks praktiliseks osaks on katse „Mis juhtub munaga kuumutamisel?" (20 minutit), mis toob sisse keemia/füüsika eksperimendi elemendi.

Sellele järgneb kanade käitumise ja kohastumuste vaatlus taluõuel (15 minutit) ning arutelu loomade heaolust ja vastutustundlikust loomapidamisest (10 minutit).

Programm lõpeb rühmatööga (munade vaatlus lambiga) ja järelduste tegemisega (10 minutit) ning töölehtede jagamisega (5 minutit), mille arutelu toimub juba koolis — kokku moodustab kogu programm 2 tundi .

Viimati uuendatud: