Kellele prügi, kellele aare

Programm õpetab lastele mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu, miks on oluline prügi sorteerida ning kuidas seda õigesti teha. Õppimine toimub aktiivõppe vormis, kus lapsed saavad ise tegutseda, avastada ja lahendusi leida.

Programm algab poe mängimisega. Lapsed jagatakse rühmadesse ning iga rühm läheb „poodi", kust valitakse erinevaid kaupu. Seejärel uuritakse üheskoos, mida poest koju kaasa toodi. Praktilise tegevuse kaudu mõistavad lapsed, et suur osa ostudest sisaldab erinevaid pakendeid ning kõik inimesel tekkivad jäätmed on olmeprügi. Enamikku neist saab sorteerida kas materjali järgi (paber ja papp, biojääde, klaas) või otstarbe järgi (pakendid) — osa jääbki sega-olmejäätmeks.

Koos arutletakse:

  • kuidas erinevaid jäätmeid liigitada;
  • mida saab taaskasutada (nt klaas ja metall on taaskasutatavad materjalid; biojäätmed lähevad loomadele või kompostitakse; paberist ja papist tehakse uut paberit, pappkarpe ja pakendeid; plastist valmistatakse uusi torusid, pinke ja muid tooteid);
  • mis sobib komposti;
  • mida võib anda loomadele söögiks;
  • kuhu kuuluvad pakendid ja jäätmed;
  • kuidas sorteerida patareisid ja ravimeid;
  • miks on oluline jäätmetes olevat materjali taaskasutada — nii säästame loodusvarasid.

Programmi jooksul õpivad lapsed märkama, kui palju erinevaid jäätmeliike igapäevaelus tekib, ja mõistma, miks on oluline neid õigesti käidelda. Lapsed saavad teadmisi keskkonnasäästlikust käitumisest — kõige parem on jäätmeteket üldse vältida — ning mõistavad, kuidas iga inimene saab aidata kaasa puhtama ja loodussõbralikuma keskkonna hoidmisele.

Õppepäeva eesmärk on leida üheskoos vastus küsimusele: mitmesse erinevasse liiki saab prügi sorteerida ja millised materjalid on taaskasutatavad?

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Programm "Prügi sorteerimine" toetab Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava üldeesmärki kasvatada last, kes hoolib ümbritsevast keskkonnast ja mõistab enda tegevuse mõju sellele. Programm on üles ehitatud üldõpetuslikul põhimõttel — üks teema (jäätmete sorteerimine) lõimib mitut valdkonda ühtseks, lapse jaoks mõtestatud tervikkogemuseks, mitte eraldiseisvateks "ainetundideks".

Programm toetab otseselt järgmiste valdkondade eesmärke ja eeldatavaid tulemusi:

Valdkond

Kuidas programm seda toetab

Mina ja keskkond

Programmi tuumaks olev teema — lapsed õpivad märkama jäätmete teket, mõistma sorteerimise põhimõtteid ja väärtustama säästlikku eluviisi läbi praktilise kogemuse.

Keel ja kõne

Poemäng ja sellele järgnev arutelu arendavad kuulamis-, jutustamis- ja mõtete edasiandmise oskust; õpitakse ja kasutatakse uut sõnavara (jäätmeliigid, taaskasutus, komposteerimine).

Matemaatika

Ostetud kaupade ja jäätmete rühmitamine materjali või otstarbe järgi arendab rühmitamis- ja võrdlemisoskust — matemaatilise mõtlemise alusoskusi.

Sotsiaalsed oskused (üldoskused)

Rühmatöö "poes" ja ühine arutelu õpetavad koostööd, kokkulepitud reeglite järgimist ja teistega arvestamist.

Programm sobib kasutamiseks eelkõige lasteaia vanema astme (5–7a) rühmadele, kuid tegevusi ja sõnavara saab kohandada ka nooremale vanuserühmale.

Ainetevaheline lõiming

Programmi ülesehitus võimaldab loomulikku lõimingut, mis järgib õppekava põhimõtet siduda erinevaid valdkondi tervikuks läbi ühise temaatika ja tegevuste (kuulamine, kõnelemine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine):

  • Keskkonnaõpetus + kõnearendus — praktiline tegevus (poemäng, jäätmete uurimine) käivitab sisulise vestluse ja uue sõnavara omandamise; laps ei õpi mõisteid pähe, vaid kogemuse kaudu.
  • Keskkonnaõpetus + matemaatika — sorteerimine ja rühmitamine (materjali, otstarbe, taaskasutatavuse järgi) on korraga nii keskkonnateadlikkuse kui matemaatilise mõtlemise (klassifitseerimine, võrdlemine) harjutamine.
  • Keskkonnaõpetus + sotsiaalsed oskused — rühmatöö poes ja ühisarutelu arendavad koostööoskust ja reeglitest kinnipidamist, mis on osa lapse üldoskuste (sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste) arengust.
  • Kõnearendus + sotsiaalsed oskused — arutelus osalemine nõuab oskust kuulata kaaslasi, oodata oma järjekorda ja väljendada oma seisukohta rühmas — see seob kõnearenduse suhtlemisoskustega.
  • Praktiline/kogemuslik õpe + väärtuskasvatus — kogu programm toetab läbivalt säästva ja keskkonnahoidliku mõtteviisi kujunemist, mis on õppekava üks läbivaid põhimõtteid, mitte eraldi valdkond.

Selline lõimitud ülesehitus tagab, et programm ei ole lihtsalt "loodusõpetuse tund", vaid annab lapsele tervikliku, mitut oskuste valdkonda korraga arendava aktiivõppe kogemuse — täpselt selles vormis, nagu riiklik õppekava üldõpetuse põhimõtet ette näeb.

Õpitulemused:

Valdkond: Mina ja keskkond

Suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt.
Mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.
Nimetab looduses/keskkonnas märgatud muutusi ja oskab neid selgitada.
Väärtustab säästlikku eluviisi (nt taaskasutus, jäätmete sorteerimine, ökonoomne tarbimine).
Mõistab, et inimtegevus (sh tarbimine) avaldab mõju loodusele ja keskkonnale.

Valdkond: Keel ja kõne

Saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida.
Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.
Jutustab pildi, kuuldu teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid.
Osaleb vestluses, oskab kuulata teisi ja oodata oma järjekorda.
Kasutab õpitud mõisteid (nt jäätmete, pakendite ja taaskasutuse teemal) oma kõnes.

Valdkond: Matemaatika

Rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel (nt materjal, otstarve, värvus) ja oskab oma valikut põhjendada.
Võrdleb esemeid ja rühmi ning toob välja sarnasusi ja erinevusi.
Järjestab ja loendab esemeid rühmas.
Kasutab õpitut igapäevaelu probleemide lahendamisel (nt otsustab, kuhu miski jääde kuulub).

Valdkond: Sotsiaalsed oskused (üldoskused)

Teeb koostööd kaaslastega ühise ülesande lahendamisel (rühmatöö „poemängus").
Järgib kokkulepitud reegleid ühistegevuses ja arvestab teiste lastega.
Oskab väljendada oma arvamust ning kuulata ja arvestada kaaslaste omaga.

Üldpädevused:

enesekohased oskused
kultuuri- ja väärtuspädevus
mänguoskused
sotsiaalne ja kodanikupädevus
sotsiaalsed oskused
suhtluspädevus
tunnetus- ja õpioskused

Meetodid ja vahendid:

  • Erinevad prügikastid/kastid sorteerimiseks (märgistatud jäätmeliikide järgi)
  • Kotitäis puhtaid jäätmeid näidismaterjalina
  • Korduvkasutatavad ja ühekordsed esemed võrdluseks, nt:
    • korduvkasutatav võileivakarp vs ühekordne karp
    • piimapakid
    • küpsisekarbid
    • jms pakendinäited

Sihtrühm:

Lasteaed

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

28

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis
Talv

Hind:

250€

Läbiviimise koht:

Kaspri talu

Läbiviimise asukoht:

58.269968325682, 26.77107325

Programmi läbiviija:

Ragne Kärner-Neevits on Kaspri talu perenaine Kambja vallas Tartu lähistel, kes on koos perega üle kümne aasta talu ja koduloomadega tegelenud ning kogunud rohkelt praktilist kogemust laste ja rühmadega õuesõppe läbiviimisel.

Talu pakub külastajatele mitmekülgseid õppe- ja kogemusprogramme, kus lapsed saavad kokku puutuda koduloomadega, õppida tundma maaelu ja talumajandust ning osaleda praktilistes tegevustes. Ragne juhendab õppeprogramme isiklikust kogemusest ja armastusest maaelu vastu lähtuvalt, tuues lastele lähedale reaalse talukeskkonna, loomad ja igapäevased toimetused, mis muudavad õppimise elavaks ja kogemuslikuks.

Keel:

Eesti keel

Viimati uuendatud: