Programm „Meeled looduses“ tutvustab õpilastele, kuidas inimesed ja teised loomad oma meelte abil maailma tajuvad ning ümbritsevast keskkonnast infot saavad. Üheskoos uuritakse, millised meeled on eri elusolenditel ühesugused ning kuidas on need kohastunud erinevate eluviiside ja elupaikadega. Samuti saadakse teada, et mõned loomad tajuvad ümbritsevat viisil, mis on inimesele harjumatu või vähem arenenud.
Mänguliste tegevuste, looduslike objektide, piltide ja topiste abil avastavad õpilased, kuidas meeled aitavad elusolenditel leida toitu, märgata ohtu, orienteeruda ja suhelda. Programm arendab tähelepanu-, vaatlus- ja koostööoskust ning aitab mõista eluslooduse mitmekesisust, liikide omavahelisi seoseid ja kohastumusi.
Programmi "Meeled looduses" on võimalik broneerida alates jaanuar 2027. Vabade aegade vaatamiseks ja kiireks broneerimiseks külasta Lydian.ee
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õppeprogramm "Meeled looduses" toetab õpilasel järgnevate riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist (märgitud paksus kirjas):
„Põhikooli riiklik õppekava“ Lisa 4 Ainevaldkond „Loodusained“
2.1.3. Õpitulemused I kooliaste
3. klassi lõpetaja:
1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
Programm aitab õpilastel mõista, kuidas elusolendid, sh inimesed, tajuvad ümbritsevat keskkonda ning kuidas meeled aitavad looduses toime tulla, toitu leida ja teistega suhelda. Erinevate liikide tajuvõimeid uurides kujuneb arusaam inimese ja teiste elusolendite vastastikusest mõjust ning vajadusest arvestada looduse mitmekesisuse ja teiste liikide vajadustega.
Õpitulemused:
- Õpilased saavad aru, et meeleelundid võivad olla erinevad ja erineva tundlikkusega.
- Õpilased teavad, et meeleelundite abil saadakse infot ümbritseva keskkonna kohta ja suheldakse ümbritseva maailmaga.
- Õpilased väärtustavad eluslooduse mitmekesisust ning suhtuvad elusolenditesse tähelepanelikult ja hoolivalt.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- Rühmatöö ja koostöine õppimine
- Arutelu
- Mänguline õpe
- Praktiline tegevus / kogemusõpe
Vahendid:
- Istumispadjad igale lapsele
- 5 kasti loodusliku esemega (kivi, karvastik, käbi, puuoks, merekarbid), mis on kinnitatud nii, et on ainult kombatavad
- Pildikaardid isendist ja tema maailma tajumine: nahkhiir ja kajalokatsioon, kalad ja küljejoon, mesilane ja lilleõis, kuldnokk ja sulestik, rästik ja Jacobsoni elund, vaal ja kajalokatsioon, mutt ja kompekarvad (5 komplekti)
- Topised: nahkhiir, kuldnokk, madu (rästik või prillmadu), mutt
- Kala mulaaž või mänguasi
- Putukate entomoloogiline kast (erinevad putukad)
- Pilt mesilase silmast (A3)
- Pulgad magnetiga (26 tk)
- Pallid magnetiga, peal sipelga toiduobjekti nimi (10 tk)
- Pallid magnetita, peal sipelgale sobimatu toiduobjekti nimi (10 tk)
- Kõikide sipelga toidumängu objektide lamineeritud nimekiri, kirjutusalusel, 13 tk
- Tahvlimarkerid märkimiseks, 13 tk
Juhis õpetajale:
Programmi juurde kuuluvad koolis tehtavad eeltegevus ja järeltegevus, mis toetavad tõhusat õppimist. Sellekohane info saadetakse programmi tellija meilile peale programmi broneerimist. Eel- ja järeltegevused on soovituslikud, et õpilasi muuseumitunniks ette valmistada ning hiljem õpitut kinnistada.
Eeltegevuses tutvuvad õpilased inimese meeltega ning arutlevad klassis, milline on ümbritsevate helide mõju inimesele linnas ja linnast väljas.
Järeltegevuseks jälgivad õpilased kahte erinevat elusolendit oma kodu lähedal või kodus ning panevad tähele, milliseid meeli need kõige rohkem kasutavad. Tähelepanekute põhjal arutletakse koolis, kuidas erinevate liikide meeled on seotud nende eluviisi ja igapäevaste tegevustega.
Kui teieni eel- või järeltegevus mingil põhjusel ei jõua, palun andke sellest teada bronn@loodusmuuseum.ee. Oleme tänulikud, kui õpetajad vastaksite ka järeltegevusega kaasas olevale tagasisideküsimustikule.
Grupi suurus on maksimaalselt 25 õpilast (alates 26 õpilasest viiakse programmi läbi kahes rühmas).
Palume õpetajal programmis osaleda ning toetada vajadusel programmi läbiviijat ja õpilasi. Pärast programmi on klassi võimalus koos enda õpetajaga muuseumi näituseid külastada. Palume varuda selleks aega.
Programm sobib kohandatuna HEV õpilastele. Programmi registreerudes palume kirjeldada "Lisainfo" lahtrisse õpilaste vajadusi, millega muuseumiõpetajad arvestama peaksid (motoorsed piiranguid, erihuvid, suhtlusoskused jne). Vajadusel võtame teiega ühendust enne tunni toimumist, et tagada tunni parim kvaliteet just teie õpilastest lähtuvalt.
Eesti Loodusmuuseum tagab kõik õppetegevuseks vajalikud vahendid.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
1. klassi lapsele hind 6 eur/laps. 2.-3. klassi lapsele hind 8 eur/laps.
Kuni kaks saatjat tasuta.
Miinimumhind on 60 eurot/grupp.
Otsekontakt: bronn@loodusmuuseum.ee; 6 411 739
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Katerina Pesotski, Eesti Loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja geoökoloogia; Bioloogia ja geograafia õpetaja). Üle 20-aastane kogemus Eesti Loodusmuuseumi keskkonnahariduses.
Leida Ojasoo, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kogude spetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja elustiku kaitse). Kutsekeskharidus (Loodusturismi korraldus, spetsialiseerumisega retkejuhtimisele). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2021. aastast.
Anete Altrov, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kuraator. Kõrgharidus (Keskkonnakorraldus). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2023. aasta detsembrist.
Enri Uusna, Eesti Loodusmuuseumi hariduskuraator-õppedisainer. Kõrgharidus (Maastikukaitse ja -hooldus; Andragoogika). Haridososakonnas alates 2025. aasta septembrist.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus ja programmi tutvustus 5 min
Õpilasi tervitatakse ning õpetajalt uuritakse, kas klass jõudis enne külastust teha eeltegevust ja kas pärast programmi on aega külastada muuseumi näituseid. Tutvustatakse programmi teemat – meeli ja nende rolli maailma tajumisel nii inimestel kui ka teistel loomadel – ning lepitakse kokku ühised töö- ja käitumisreeglid. Programmiruumi liikudes suunatakse õpilasi tähele panema ümbritsevat erinevate meelte abil, eriti kuulama ja vaatlema, milliseid aistinguid muuseumikeskkond pakub.
I osa: Mis on kastis? 5 min
Õpilased võtavad maha seatud patjadel istet moodustades 5 rühma. Õpilased arutlevad, milliseid meeli nad kasutasid programmi alguses ümbruse tajumiseks, ning jõuavad järeldusele, et lisaks nägemisele aitavad meil infot koguda ka kuulmine, haistmine ja kompimine. Võrreldakse muuseumiruumis olnud helisid ja nende tugevust linnas ning linnast väljas olevate helidega. Rühmades uuritakse kinniseid kaste, milles on looduslikud objektid. Proovitakse kasutada erinevaid meeli ja mõelda välja, mis objektiga on tegu. Igas kastis on erinev looduslik objekt (kivi, karvastik, käbi, puuoks, merekarbid), mida on võimalik kombates eristada. Eesmärgiks on mõista, kuidas teiste meelte koostöö võimaldab saada infot ka siis, kui nägemismeelt kasutada ei saa.
II osa: Loomade meeled 15 min
Igale rühmale jaotatakse pildikaardid liigist ning kuidas tema maailma tajub. Õpilaste ülesanne on rühmasiseselt arutleda ning õiged paarid kokku viia. Tegevuse eesmärk on aidata õpilastel mõista, et kõik elusolendid tajuvad ümbritsevat maailma meelte abil, kuid eri liikidel võivad mõned meeled olla teistest olulisemad või tundlikumad. Juhendaja poolt suunatud arutelu käigus võrreldakse erinevate loomade peamisi meeli ning uuritakse näiteid liikidest, kelle tajuvõimed võivad inimese omadega võrreldes tunduda lausa erakordsed. Tegevus aitab õpilastel mõista, et meeleelundid võivad olla erineva ehituse ja tundlikkusega ning on kujunenud vastavalt liigi eluviisile ja elukeskkonnale. Kasutatakse erinevaid näitlikuid vahendeid: pilti liigist ning kuidas tema maailma tajub, mulaaže ning topiseid. Liigid ja perekonnad, kellest mõnda tutvustab muuseumi juhendaja lähemalt: vee-lendlane, räim, küürvaal, kuldnokk, rästik, mutt, kimalane.
III osa: Kuidas nad teavad, et ma siin olen? 5 min
Muuseumiõpetaja suunab avatud küsimustega arutelu, kuidas erinevad elusolendid kasutavad meeleelundeid ümbritsevast keskkonnast info saamiseks ning teiste organismide leidmiseks või vältimiseks. Sääse näitel uuritakse, kuidas loomad tajuvad lõhnu ja muid keskkonnast pärinevaid signaale ning korratakse üle, kuidas erinevate liikide meeleelundid võivad olla erineva tundlikkusega. Tegevus aitab mõista, et kõik elusolendid kasutavad meeli oma eluks vajaliku teabe kogumiseks ning et looduses koos elades mõjutavad organismid üksteist ja kohanevad üksteise olemasoluga.
IV osa: Kus on toit? 10 min
Liikumismängus kehastuvad õpilased sipelgateks ja otsivad paarides „toitu“, kasutades selleks magnetpulka. Mängu järel arutletakse, kuidas sipelgad tegelikult toitu leiavad, ning tutvutakse tundlate rolliga ümbruse tajumisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tegevuse eesmärk on aidata õpilastel mõista, et putukad kasutavad keskkonnast info saamiseks erinevaid meeleelundeid ning et tundlad täidavad sipelgatel korraga mitut olulist ülesannet, aidates tajuda lõhnu, ümbrust ja liigikaaslaste sõnumeid.
Kokkuvõte 5 min
Programmi lõpetuseks kinnistavad õpilased õpitut liikumismängu abil, kus seostatakse programmis tutvustatud loomad nende jaoks kõige olulisema või erilisema meelega. Üheskoos korratakse üle peamised meeled ning arutletakse, kuidas erinevad liigid kasutavad maailma tajumiseks sageli mitut meelt korraga, kuid mõnel neist on mõni meel eriti hästi arenenud. Tegevuse eesmärk on aidata õpilastel seostada omandatud teadmisi ning mõista meelte tähtsust elusolendite igapäevaelus ja kohastumustes.